Sõjanduskeel - tõlkepraak ja huvitavad keelevääratused

[andrus]

Kas väljend "vene päritolu saastterminoloogia" on paremini mõistetav? Või jõuad lugemisega ikka ainult esimese sõna lõpuni?
Rõhk oli siiski viimasel sõnal. See et me NATO-s oleme, on lihtsalt hea põhjus alustada vene saastlaenudest

[Lemet]

Nii ühest kui teisest sõnastusest võib aru saada, et üle parda kavatsetakse heita KOGU vene keelest laenatud terminoloogia. Milline plaan on ilmselgelt lollus. Aga paraku mitte võimatu.

[andrus]

Kasutasin väljendit saastterminoloogia. Kui oleksin kogu terminoloogiast rääkinud, siis oleksingi lihtsalt öelnud terminoloogia. Sellistes asjades ma tavaliselt ei eksi.
[Vene] terminoloogiaga mingit emotsionaalset sidet ka ei oma, et pookida talle niisama heast peast saast- eesliide juurde.

Nüüd kui see on selge, tagasi teema juurde.

[metssiga]

Sellised head terminid nagu kadakasakslus ja võsa-amerikanism tulevad meelde...

Aga pajuvenelased ...

[metssiga]

Targad mehed oma tarkusega (ei, siin ma ei ole irooniline!!) oskavad pikalt ja laialt asjadest arutada-seletada, aga no see Tsaar-kahur (just nimelt selle nimetus on vene keeles ja traditsiooniliselt olnud ja on tänini ikka kahur - pushka) ei mahu üldse artilleeriasse, see oli ja on ju "suveniir", nagu vist isand Lemet suvatses siin eespool kirjutada. Miinipildujast õpetati mulle kunagi ammu, et see on suurtükiväe relv, kasutatakse jalaväe koosseisus. Aga kas ei olnud pärast suurt sõda Punaarmees kõige suuremad 240 mm miinipildujad hoopis suurtükiväes? Tuli veel oma juba ähmastuvast vene keele oskusest meelde, et suurtükk on "orudie" ja relv on "oruzhie", kah kasulik teada.

Metsapõssa paneb (juba traditsiooniliselt) segast - mistap ei maksa ka sellest segasest postist miskit mõttekat sõmumit otsida

Tänu Jumalale - nüüd ma siis tean, kus on kogu ilmamaa tõde, otse Borja suust. Aga väike soovitus, eks me kõik vajame aeg-ajalt lõõgastust ja mis selleks parem on, kui va vana hea valge viin - aga, Borja, ära enam kirjuta sõnumeid lõõgastunud olekus.

[metssiga]

Mis aga puutub sõna "orudije" tähendusse, siis see võib olla (sõltuvalt kontekstist) muidugi erineva tähendusega.

Ja -jaa, tuleb meelde kaugest noorusest, kirsahais ja koolipingid ja tahvli ees selline hallipäine, aga suuremate tärnidega pagunitel, kes ütles, et orudije on suurtükk, millele võib lisada sõna "artilleriiskoje" - "dlja osobenno tupõhh" (nagu näiteks Borja).

[metssiga]

Ma arvan, et nüüd kus me oleme NATO-s ja meie sõjaväelased suhtlevad tihedalt teiste seal organisatsioonis olevatega, võiks vene saastterminoloogiale vee peale tõmmata küll.

Väga hea ettepanek. Eks välivorm, automaat, miinipilduja, kuulipilduja, soomustransportöör jne on ikka täiega saastterminoloogia. Tsiviliseeritud maailmas, kultuurrahvaste juures, nimetatakse neid ju lahinguväljavorm, ründepüss, granaadiviskaja, masinpüss ja soomustatud personalikandur. Kui nüüd võtaks mõne esimese ettejuhtuva sõnaraamatu lahti, siis leiaks saasta kahtlemata kõvasti juurdegi.

Mida sa selle mulle sõnade suhupanemisega saavutada tahad? Ma olen seni konkreetse terminite kohta ainult väitnud, et tiibrakett pole hea termin. Sellest nimekirjast peaksin saastterminiks ehk automaati. Samamoodi muide ka sinu pakutud ründepüssi. Esimene ei sisalda endas mingit sisu ja teine on nimetus mõttetu kasutuspiiranguga (rünnak).

Terminoloogia puhul tuleb arvestada kõige militaarse sisu ja filoloogilise vormi kõrval ka traditsioone. Ründepüss on otsetõlge - assault rifle ja sõna rifle ise ütleb sealjuures, et tegu on 7, 62 relvaga (nagu näiteks oli FN FAL, mis aga tehniliselt oli hoopis laadurpüss). Samas eesti keeles on olemas ja üldarusaadavalt sõna automaat - kas seda terminina kasutada, näiteks nii rootsi aeru kui juudi galili kohta, see on lihtsalt kokkuleppe küsimus. Paljud asjad meie inimeste elus ongi kokkuleppe värk ja see viimase instantsi tõe tagaajamine lõppeb ... kas just jaburdusega, aga ega "õlekõrre poolitamine" ka eriline tarkus pole.

[Lemet]

Aga pajuvenelased ...

Terminist täiesti teadlik. Ja oleks keegi soovitanud toimiva ja ammuilma kasutatava termini asemel mingit venekeelset pooljaburat otsetõlkelist moodustit kasutada, oleks ka seda tarbinud. Muudatused muudatuste pärast või seetõttu, et me nüüd mingis muus olukorras oleme, on suht jaburad. Seda enam, et asenduseks pakutav pole samuti mingi keeleloomingu tippsaavutus. Siiani pole keegi suutnud ju ära põhjendada, mille poolest termin "aerodünaamiline rakett" siiani kasutusel olevast "tiibraketist" (mis vähemalt minu jaoks on küllaltki konkreetse sisuga, olgu siis konkreetsel mudelil tiivad küljes või mitte) täpsem või parem oleks. Samas kui "aerodünaamiline rakett" on suht laialivalguv. Kas C-300 või Kornet on aerodünaamilised raketid?

[Castellum]

Mis aga puutub sõna "orudije" tähendusse, siis see võib olla (sõltuvalt kontekstist) muidugi erineva tähendusega.

Ja -jaa, tuleb meelde kaugest noorusest, kirsahais ja koolipingid ja tahvli ees selline hallipäine, aga suuremate tärnidega pagunitel, kes ütles, et orudije on suurtükk, millele võib lisada sõna "artilleriiskoje" - "dlja osobenno tupõhh" (nagu näiteks Borja).

Nagu juba selgitatud, võib termin 'artillerijskoe orudie' olla täitsa omal kohal, ja paraku tõlgitavgi eesti keelde kui 'suurtükiväe suurtükk' - aga kontekstis, kus räägitakse ka 'jalaväe suurtükkidest', 'laevastiku suurtükkidest', 'rannikusuurtükkidest' jne.
Võiks ütelda, et see teie hallipäine ja suuremate tärnidega oli 'osobenno tupoj', kui polnud suutnud seda teha endale selgeks ja veel rääkis valesti edasigi...

[andrus]

Terminoloogia puhul tuleb arvestada kõige militaarse sisu ja filoloogilise vormi kõrval ka traditsioone. Ründepüss on otsetõlge - assault rifle ja sõna rifle ise ütleb sealjuures, et tegu on 7, 62 relvaga (nagu näiteks oli FN FAL, mis aga tehniliselt oli hoopis laadurpüss). Samas eesti keeles on olemas ja üldarusaadavalt sõna automaat - kas seda terminina kasutada, näiteks nii rootsi aeru kui juudi galili kohta, see on lihtsalt kokkuleppe küsimus. Paljud asjad meie inimeste elus ongi kokkuleppe värk

Sõjanduskeel (-terminoloogia) on vahend, mõeldud sõjandusalase informatsiooni (täpseks) edastamiseks. Tegu ei ole mingi püha lehmaga või surnud keelega, vaid seda vahendit muudetakse, kui (eesti) keel või sõjandus muutub.

Sõna automaat on ilmselgelt tänapäeva keeles üle koormatud. Tehnoloogia arendes on järjest rohkem mehhanisme/relvi, mis töötavad automaatika abil.
Seega, kui me räägime automaadist käsitulirelva tähenduses, peame me täiendavalt konteksti kaasa andma. Ei piisa, sellest, et öelda automaat, vaid tuleb veel kuidagi edastada info, et tegu on automaadiga-käsitulirelvaga. See peaks olema minu arvates selge põhjus, miks antud väljendi võiks üle vaadata

[metssiga]

Võiks ütelda, et see teie hallipäine ja suuremate tärnidega oli 'osobenno tupoj', kui polnud suutnud seda teha endale selgeks ja veel rääkis valesti edasigi...

Võiks ütelda ka, et see hallipäine mingi ime läbi oli säilitanud vene keele kui sellise. "Orudije truda" on nõukaaegne neologism.

[metssiga]

Sõna automaat on ilmselgelt tänapäeva keeles üle koormatud. Tehnoloogia arendes on järjest rohkem mehhanisme/relvi, mis töötavad automaatika abil. Seega, kui me räägime automaadist käsitulirelva tähenduses, peame me täiendavalt konteksti kaasa andma.

Ikkagi, ärgem unustagem traditsioone ja elavat keelt. Isand andrus, kui tänases väes või liidus näiteks õppuste ajal öeldakse automaat, siis mitte keegi ei hakka mõtlema nendest mehhanismidest, vaid kirkalt lööb sädelema ajus üks number ja see number tähistab kohe kindlalt ja ainsalt ühte ja konkreetselt endale kinnitatud asja. Aga "tiibrakett" - täiesti nõus sinu seletusega, et see on sisuliselt vale, kuid filoloogias on ka olemas selline asi, nagu mõisteline termin. Ehk siis asi, mida kõik mõistavad ühtemoodi. Ja erinevates keeltes on need erinevad, nagu saksa või soome keelne granaadiheitja on meil hoopis miinipilduja ning granaadiheitja tähendab hoopis muud. Ehk tõde pole "there away" vaid hoopis kusagil keskel.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Mis aga puutub sõna "orudije" tähendusse, siis see võib olla (sõltuvalt kontekstist) muidugi erineva tähendusega.

Ja -jaa, tuleb meelde kaugest noorusest, kirsahais ja koolipingid ja tahvli ees selline hallipäine, aga suuremate tärnidega pagunitel, kes ütles, et orudije on suurtükk, millele võib lisada sõna "artilleriiskoje" - "dlja osobenno tupõhh" (nagu näiteks Borja).

Metsapõssa paneb jätkuvalt segast ja toodab poste, mille sisu ainult talle endale arusaadav on

Aga moded on kuidagi haruldaselt kannatlikud selle klähvitsaga

[Reigo]

Lemet:

Nii ühest kui teisest sõnastusest võib aru saada, et üle parda kavatsetakse heita KOGU vene keelest laenatud terminoloogia.

Sellest sõnastusest võib ikka aru saada üheselt, et üle parda kavatsetakse heita vene saastterminoloogia. Kogu vene keelest laenatud terminoloogiast pole juttu olnud.

[metssiga]

Mis aga puutub sõna "orudije" tähendusse, siis see võib olla (sõltuvalt kontekstist) muidugi erineva tähendusega.

Ja -jaa, tuleb meelde kaugest noorusest, kirsahais ja koolipingid ja tahvli ees selline hallipäine, aga suuremate tärnidega pagunitel, kes ütles, et orudije on suurtükk, millele võib lisada sõna "artilleriiskoje" - "dlja osobenno tupõhh" (nagu näiteks Borja).

Metsapõssa paneb jätkuvalt segast ja toodab poste, mille sisu ainult talle endale arusaadav on

Aga moded on kuidagi haruldaselt kannatlikud selle klähvitsaga

Oh sa Borja, Borjushka; ei ole mina ju süüdi, kui sina ei oska vene sõjandusterminoloogiat. Aga - selliseid teineteise sõimamisi võiks ju teha privas, milleks reostada militaar.neti?