Punkrid Sõrve säärel

[Peeeter]

Punkrid. Või mis? Mis rajatised need piltidelolevad betoonkarbid on? Piirivalve omad, mitte IIMS, eks?
Vaatluspost, punker, laskepesa - niimoodi kirjeldatakse neid sellel lehel. Tõsi? Umbkaudne dateering, võibolla mingit muud teavet?

[Castellum]

Punkrid. Või mis? Mis rajatised need piltidelolevad betoonkarbid on? Piirivalve omad, mitte IIMS, eks?
Vaatluspost, punker, laskepesa - niimoodi kirjeldatakse neid sellel lehel. Tõsi? Umbkaudne dateering, võibolla mingit muud teavet?

Kõigepealt, kohaga on segadus. Postituses on juttu Sääretirbist (mis asub Kassari lõunaosas), aga postituse piltidel ja viidatud lehel on juttu hoopis Sõrvest? Vt siit: http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form ... 4v=Y&of=tb

'Punker' on eesti keeles nii laia kasutusega sõnaga, et pildil olev ehitis mahub selle alla ilusasti ära. Täpsem defineerimine on praeguses eesti keeleruumis üsnagi aega- ja vaevanõudev töö.

Küll aga on eesti keeles täpselt defineeritud ära sõna 'rajatis'. Ja pildil olev ehitis ei ole mitte 'rajatis', vaid on 'hoone'. Vt Ehitusseadus, § 2, lg 1...3: https://www.riigiteataja.ee/akt/728982

Vähemalt pildi järgi on sellel hoonel kihistusi nii II ms kui ka nõuka-ajast. Eks kohapeal saaks parema ettekujutuse...

[Peeeter]

Definitsioonid, definitsioonid ja keel...
Muutsin pealkirja, tänan.

[Castellum]

Definitsioonid, definitsioonid ja keel...
Muutsin pealkirja, tänan.

Midagi ei ole teha, kui tahad midagi otsida, pead vaatama, et kirjeldaksid otsitavat võimalikult täpselt...

Otsitavas kohas ei tohiks olla nii suuri kõikumisi, Sõrve ja Kassari segiajamine Eesti kontekstis on ikkagi kummaline...

Ja terminites ka - kui ei tea täpset terminit, kasuta üldisemat. Siin foorumis ju näiteid küllaga, kuidas mõne masina-, relva- või varustuseosa defineerimise üle lüüakse lahingut...

[Peeeter]

Mis eesmärk võis väiksemal punkril olla ning mis ajast see pärineda võiks? Avaks vaid üks uks ning ruum ise vägagi väike.

[ennww]

Mis eesmärk võis väiksemal punkril olla ning mis ajast see pärineda võiks? Avaks vaid üks uks ning ruum ise vägagi väike.

Ju selline punker või džott ikka kuulipildujapesaks oli mõeldud. Huupi pakun ajastuks peale II MS. Meredessandiks pidi ju valmis olema. Vaevalt see kohe merre oli ehitatud, aja jooksul kaldajoonega nihkumisega sinna jõudnud. Analoogilisi ehitisi on ka Hiiumaal. Lisan pildi ühest Tahkuna ps. Tõrvanina rannas, mis ka jalgupidi merre jõudnud.

[alban]

Analoogilisi ehitisi on ka Hiiumaal. Lisan pildi ühest Tahkuna ps. Tõrvanina rannas, mis ka jalgupidi merre jõudnud.

Konkreetne Tõrvanina/Tareste rajatis "liikus" vette peale Lehtma sadama süvendustöid, peale mida hakkas meri kallast sööma. Aastal 2007 kui esimest korda seal käisin oli meri sellest betoonijurakast mitu meetrit eemal, iga aastaga tuleb aina lähemale sedavõrra kuidas meri kallast ära sööb.

[Kapten Trumm]

Taolisi kuulipildujapunkreid on ka Lääne- ja Harjumaa rannas näha olnud (koos betoonist valatud püsikaevikuga) kordonite ligidal ja võtmepunktides - pakun, et mõeldud olid NSVL piirivalvevägedele.

[viiking]

Mitte just taolises aga siiski piirikate ehitises 90ndate alul v krt oli see 80ndate lõpp Nõva ja Peraküla kandis telefoniliin sahises

Mehitust aga ei olnud enam ja kolada sai juba vabalt, kummipaadile õhku sisse puhuda

[Peeeter]

Kuid see väiksem, millel vaid üks ava ning seegi uks? Justkui kelder või millegi hoiustamiseks kasutusel olnud. Aknaid (vist) pole, ainult ukseava. Üpris spetsiifiliselt valatud katuseäär ukse kohal.

[Kapral Karu]

Analoogilisi ehitisi on ka Hiiumaal. Lisan pildi ühest Tahkuna ps. Tõrvanina rannas, mis ka jalgupidi merre jõudnud.

Konkreetne Tõrvanina/Tareste rajatis "liikus" vette peale Lehtma sadama süvendustöid, peale mida hakkas meri kallast sööma. Aastal 2007 kui esimest korda seal käisin oli meri sellest betoonijurakast mitu meetrit eemal, iga aastaga tuleb aina lähemale sedavõrra kuidas meri kallast ära sööb.

Raamatus "Militaarne Hiiumaa" on 2007.a kõrge veega tehtud pilt, millel veepiir on oma 3 m tagapool dotti. Kas mitte 2005.a jaanuaritorm seal kõige suuremat laastamistööd ei teinud -- kuigi see tuli läänekaartest, tõi ta palju liiva Tahkuna randadest Lehtma sadamasse ja tõusnud vee vool võis ka Tõrvanina randa kõvasti uuristada.

[Kapral Karu]

Suurem hoone on lihtsustatud konstruktsiooniga (nelinurkne) ilmselt 3 ambrasuuriga (fotol olen näinud kahte, aga küllap seal on kolmas veel) kuulipilduja- või laskuri? poolkaponiir ehk -dott, ehk -punker -- kuidas kellelegi meeldib (aga mitte džott! ega ka dzott). Ehitatud arvatavasti 1941.a (või 1940) koos teiste sõjaeelsete betoon-rannakindlustustega. Peale sõda (või peale 1960.a?, kui meresuurtükiväelased sealt lahkusid) kasutati tõenäoliselt piirivalve abivaatluspostina. Alates 1970.-te keskelt võidi seal pidada vahti lähiradariga "Kredo" (PSNR-5). Selle katusele on hiljem ehitatud NL piirivalve poolt abivaatlusposti visuaalvaatluse hoone ja paigaldatud metallredel (pildistamise ajal imekombel veel alles).

Väiksema hoone juures on aga veel mitmeid rajatisi (kaev?, tornijalavundamendid??? jmt). Kui läheduses on metall- või puutorni jalad, võis seal millalgi olla piirivalve tehnilise vaatluse post (PTN), mille juurde kuulus ka diisli- või/ja kütusehoidla hoone. Pole aga välistatud, et seal on isegi mõne tsaariaegse ehitise jälgi.

[Castellum]

3 ambrasuuriga (fotol olen näinud kahte, aga küllap seal on kolmas veel) kuulipilduja- või laskuri? poolkaponiir ehk -dott, ehk -punker -- kuidas kellelegi meeldib (aga mitte džott! ega ka dzott).

Kolme ambrasuuriga (laskesektor ~270 kraadi) on ikka täiskaponiir. Poolkaponiir on ühe tulistamissuunaga, enamasti ühel küljel olevaga. Lühend DOT võib olla ka DOS (sooruženie). Vahest ei ole mina saanud aru.

[Peeeter]

Sisukas arutlus. Tänan!

[johnbull]

näe serlokinurk siin...
kühveldage veel, kui õige pildi leiate on vastus käes....