
Viis koju naisele - oli see üks või kaks korda? On see ühe või kahe mehe lugu?
Ma usun, et seoses konkreetse väljaõppega teevad inimesed ületunde. Aga mitu minutit üle 1700 istuvad rühmaülemad-vanemad paberitöö pärast? Siiralt - kas saaks teha vaatlust.
Ilma sihtotstarbelise vaatluseta võin ma viidata ka ajateenijatele, kes ütlevad, et pärast 1700 jäävad tõesti tegevväelastest vastutavad kohale ja ... istuvad arvuti taga internetis. Tõenäoliselt on ka see üksikjuhtum aga nii need arvamused tekivad.
Kas keegi võiks kuskil väeosas 1730 paberitööd tegeva kaadri üle lugeda?
Ja siis ei saa ma veel aru ühest asjast - kas kogu distsiplinaarmenetluse läbiviimine on ainult ühe ülema õlgadel? Kas ta ei saa toetust kompaniist, pataljonist, brigaadist/kaitseringkonnast ... kohalikult juristilt? Kui see menetlus on nii koormav, siis tuleb sellest teavitada ülemaid, kes PEAVAD leidma lahendusi ja toetusi. Vastasel juhul tekib ju ikkagi omakohus, anarhia ... Kui keegi ütleb, et see töötab, siis ärge olge solvunud, kui keegi teie poolt solvatud teile kohe lõuga annab (eeldusel, et ta ongi teist kõvem). Sellise ühiskondliku normi rikkumisega te ju nõus ei ole? Aga miks siis peaks kodanik (ajateenija) nõustuma sellega, et tema rikkumist intelligentse n-------ga karistatakse?
Mulle tuleb kangesti meelde lugu ÜFTi mittetäitmisest. Tegevväelasel olevat nii palju tööd ja tema headus seisnevat hoopiski teadmistes ning seepärast ei ole temal (konkreetsel rühmaülemal või -vanemal) vaja testi teha! Aga sellel ei mõtle inimeseloom, et kaitseväelase - ülema amet ongi väljakutsuv. Sa pead olema füüsiliselt ja vaimselt vormis, pead rohkem teadma kui alluv, pead olema kogu aeg nähtav ja veel kogu eesriidetaguse paberimajanduse korras hoidma! Juht ei ole juht saatuse või soovi tahtel, temalt nõutaksegi rohkem ... aga võib olla tõesti - mitte NII PALJU rohkem
