Uued relvasüsteemid EKV-le

[Lemet]

Küll aga ei tasu siin tuua mingeid võrdlusi sissetöötatud tsiviiltranspordikoridoride kohta. Standartses konteinervedude ketis.

Huvitav, miks? Põhiprobleem on ju jõudmises esimesse koridori puutepunkti. Dubaist Hollandisse, ikka sama 40-jalane konteiner, kah 3000 dollari tuuri. Ja kui suurest kogusest rääkida, siis pole need kaubalaeva prahihinded kah müstika. Veetakse ju maailmas pidevalt kaupa ja paarikümne auto vedamine üle ookeani ei maksa teps mitte miljoneid dollareid. Nende numbrite valguses tuleks siis 40 auto vedamine 1,6 miljonit dollarit... 12 m pika masina saab Tallinnast Stokki 150 rahaga (ca 400 km), sama loogikaga oleks 4000 km 1500 raha ja 40 000 km(ehk maakerale tuur peale) 15 000 raha. Muideks, kaubalaeval ja pikem ots tuleb kilomeetri hind tüki maad väiksem kui Ro-ro tüüpi laeval graafikut sõites. Midagi on nendes tommy numbrites ikka kõvasti nihu...

[Jaanus2]

Võtaks kogu kola ja katsuks kuidagi põhjapiirile jõuda. Turkmenistan-Aserbaidžaan-Gruusia, tasuks jätaks pool kola neile, neile ka arvatavasti meeldib. Siis juba rahulikult ümber Euroopa laevaga. Oleksoloogias on unistamine lubatud...

[piirivalvur]

Siin on Tommyl raskusi. Asja ei anna külma sõja vanarauaks sõimata. Tuleb transpordikulud kullaveoga võrdseks rääkida. Tommy, ma olen uidanud nendes Jaapanist toodud konteinerites milles lausa üle-eelmise kümnendi tavalised sõiduautod.

[Jaanus2]

USA-l võib oma sõjalise kolu vedamine küll kallis olla (kui kallis täpselt, on iseasi). Põhjapoolsel koridoril olid vist mingid piirangud relvastuse veo osas, läbi Pakistani on nagu läbi vaenlase maa ja nõuab sõjaväelist turvamist, mis on USA hindu-palku arvestades roppkallis. Eestlased võiksid ikka oma endist Nõukogude tausta kasutada, omal ajal saadi rublade vedamisega edukalt hakkama, nüüd ei saa Afgaanist autosid toodud...

[tommy]

Eestlased võiksid ikka oma endist Nõukogude tausta kasutada, omal ajal saadi rublade vedamisega edukalt hakkama, nüüd ei saa Afgaanist autosid toodud...

Mul on ainult hea meel, et meil on siin mehi, kes omavad venelastega kaubeldes rohkem läbilööki ja mõjukust, kui ameeriklased.
Äkki toovad venelased kauba meile lausa oma kulul ära.
Siis pole ju palju.
Karzai valitsusele "tollimaks" 1000 doltsi ühiku pealt, autotransport üle põhjapiiri


ja "rong see sõitis"...

On mida jänkidele nina alla hõõruda...

Midagi on nendes tommy numbrites ikka kõvasti nihu...

Kas võin sinu kontaktid USA saatkonda edasi saata.??
Nad oleksid sillas, kui saaksid teada, et keegi on suuteline nende kauba sealt kordades odavamalt kohale toimetama.
Lisaks plusspunktid meile, auraha ja korralik kasumiosa Lemetile.
Everybody wins.

[alban]

No ma ei tea. Kas sõjaväel polegi enam vajadust mehi elusatena hoida või on Eestis elavjõudu kuskilt ülearu tekkinud?
Kui see masin on ca sama läbivusega, mis praegu kasutatavad kummikattega kuudid siis tuleks need kindlasti võtta. Isegi kui uus Unimog on odavam. Või on silmas peetud mingit uut Unimogi, mis kaitseb käsirelvade tule eest?
Saadav kogus on ju ulmeline, sellega varustaks kogu KV ja KL kuulikaitsega ja jääks osade maradööritsemise jaoks üle ka.

Ja nüüd loeme miks maailma rikkaim sõjavägi neid tasuta ära annab:

The Army, Marine Corps and other services intend to keep about 11,000 MRAPs. About 6,500 trucks are still being used in Afghanistan, but the bulk of those will return stateside by the time the U.S. military withdrawal is completed late this year. About 6,000 trucks—many of them, older models used in Iraq—already have been returned to the U.S. Another 1,600 or so are in Kuwait.

Trucks that aren't being kept by the military are being offered as-is. And an expert on military vehicles predicts they won't find many takers from foreign militaries, especially for the trucks used in Afghanistan.

"Nobody will want them," says Dean Lockwood, an analyst with Forecast International Inc. "The Afghan terrain is hell on vehicles. It's eating them alive."

Design and testing for the seven-year-old, $50 billion MRAP program took months, rather than the years that is typical in U.S. military procurement. To expedite production, contracts were awarded to five companies. Several variations were ordered, including wreckers, ambulances and bomb-disposal vehicles.

That variety required the service branches to stock different sets of replacement parts and train mechanics to work on more than two dozen variations. That is why the Pentagon doesn't think it is a good idea to transfer the trucks to the fledging Afghan army.
"They're a great vehicle, but they're an expensive vehicle to maintain," says the Pentagon's Mr. Estevez. "Part of that is because they weren't built to be sustained over time."

[mutionu]

Lugesime ... ja nüüd mida?
Kirjutasin ennist "... jääks osade maradööritsemise jaoks üle ka.". Purunenud osa võtmisega teise masina pealt ning selle paigaldamisega saab ka TÜ või TLÜ humanitaarinäss hakkama.

Praegu(ja ka keskpikas vaates) on, meil koduvabariigis, analoogiks olemas misasi? Kummeeritud present.

[alban]

Lugesime seda, et Afganistaani kliima on tehnika jaoks põrgu ning need masinad, mille USA sinna maha jätab (tasuta jagamiseks tahtjatele) on läbi aetud. Mingit hooldust tehtud ei pruugi olla ning garantiisid korrasolekule ei anta. Lisaks lugesime seda, et seda masinat on toodetud 5 eri tehases üle 20 erineva versiooni ning nende varuosadega varustamine on kallis ja keeruline, sest pealtnäha identsed masinad võivad seest päris erinevad olla.

Teiseks teatas EKV sel nädalal, et teatud veokid jäetakse Afganistani maha kuna need on läbi aetud ja transport Eestisse on kallim kui uute ostmine.

Seega tõusetub küsimus - kas me oleme nii rikkad, et võtta endale kaela logistiline õnnetus kui isegi maailma rikkaim sõjavägi on leidnud, et neid masinaid ei tasu alles hoida?

[Lemet]

Mõni võiks ikka olla kah...kasvõi "kuntsilise isetegevuse" tarbeks...

http://www.youtube.com/watch?v=cbLwmUdee64

...on tuure kogumas Rootsi mereväelaste Afganistanis missioonil olles tehtud paroodiaversioon hittloost "Grease lightning".

[mutionu]

Lugesime seda, et Afganistaani kliima on tehnika jaoks põrgu ning need masinad, mille USA sinna maha jätab (tasuta jagamiseks tahtjatele) on läbi aetud. Mingit hooldust tehtud ei pruugi olla ning garantiisid korrasolekule ei anta. Lisaks lugesime seda, et seda masinat on toodetud 5 eri tehases üle 20 erineva versiooni ning nende varuosadega varustamine on kallis ja keeruline, sest pealtnäha identsed masinad võivad seest päris erinevad olla.

Teiseks teatas EKV sel nädalal, et teatud veokid jäetakse Afganistani maha kuna need on läbi aetud ja transport Eestisse on kallim kui uute ostmine.

Seega tõusetub küsimus - kas me oleme nii rikkad, et võtta endale kaela logistiline õnnetus kui isegi maailma rikkaim sõjavägi on leidnud, et neid masinaid ei tasu alles hoida?

Aga loeme siis teistmoodi. Keegi käseb kõik võtta? Keegi käseb kõik valikuta võtta? Keegi keelab nillida ühesuguseid? jne
Kahtlemata oleme me imeliselt rikkad kui elavjõudu on niimoodi priisata. Nii rikas pole ka US Army.

[allatah]

Aga loeme siis teistmoodi. Keegi käseb kõik võtta? Keegi käseb kõik valikuta võtta? Keegi keelab nillida ühesuguseid? jne
Kahtlemata oleme me imeliselt rikkad kui elavjõudu on niimoodi priisata. Nii rikas pole ka US Army.

Küsimus on pigem selles, et kas seda elavjõudu saaksime me muul viisil paremini kaitsta. Mingisugune maamiinide vastane auto on suur ja kobakas ning väikese tulejõuga. Piltlikult öeldes on ta nagu MAMBA. Oleks meil neid MAMBAsid sadu, siis mida me nendega teeksime? Paar tükki võiks olla politseil mingite mässude jaoks-auto avaldab lihtsalt suurt visuaalset effekti ja ehk ajab hirmu nahka. Võibolla oleks päästeametil paari sellist masinat vaja, et kui järgmine kord Pärnu vee all on, siis saaks linnas ringi sõita-auto on ju hullult kõrge tänu oma miinikindlusele.

Aga auto on ka hullult hea ja kergesti hävitatav sihtmärk iga vene masina jaoks, millel on peal ükskõik kui väike kahur.
Praegu oleks vaja masinad laoplatsil välja valida, kohale tuua, varuosa ja hooldusbaas luua (võibolla masinaid päris palju ka remontida), inimesed välja koolitada ja leida need üksused, kuhu need masinad määrata. Kuna oli juttu vähesest ruumist, tuleb ilmselt autojuhte juurde koolitada.
Meil on kahtlemata rohkem soomust vaja ja ausaltöeldes tahaks küll, et mu üksus sõidab sellise masinaga paiknemisalale, aga võibolla saaks sama raha eest parema tulemuse muul viisil? Rindejoonel jääb ta vist igale soomukile alla (st. pakub vähe eelist võrreldes praeguse masinapargiga) ja milline riik oleks nii rikas, et tagalas selliste asjadega ringi sõita?

[soesilm]

Kas mulle ainult tundub nii ...

... sõjaväega rohkem seotud inimesed siin foorumis (ka USA ekspert) ei pea USA transpordivahendite toomist ja kasutamist Eestis otstarbekaks. See oleks liiga kulukas tuua ja hooldada ning sõjaajal oleks kasutu. Isegi plekk võrreldes presendiga ei kaalu kõike muud üles?

... sõjaväega vähem seotud inimesed arvavad, et see oleks mõistlik. See asendaks UNIMOGe ja oleks parem oma killu-kuuli-miini kaitse poolest, hoolduse ehitaks üles kannibalismile ja Eestisse transpordi korraldaks naturaalmajanduslike võtetega ja sotsialismi kogemustega?

[mutionu]

Kas mulle ainult tundub nii ...

... sõjaväega rohkem seotud inimesed siin foorumis (ka USA ekspert) ei pea USA transpordivahendite toomist ja kasutamist Eestis otstarbekaks. See oleks liiga kulukas tuua ja hooldada ning sõjaajal oleks kasutu. Isegi plekk võrreldes presendiga ei kaalu kõike muud üles?

... sõjaväega vähem seotud inimesed arvavad, et see oleks mõistlik. See asendaks UNIMOGe ja oleks parem oma killu-kuuli-miini kaitse poolest, hoolduse ehitaks üles kannibalismile ja Eestisse transpordi korraldaks naturaalmajanduslike võtetega ja sotsialismi kogemustega?

Pigem on tegu "kuidas ei saa" vs "kuidas saaks".
Kannibalism on, minu arvates, tehniline tase, mille praegune olukord välja veaks. Üldiselt on mulle koguaeg arusaamatu olnud see, miks EKV pole süvendatult arendanud tehnikute seltskonda(vähemalt mulle jääb selline mulje), kasutatav tehnika lihtsamaks ei muutu.

[tommy]

Pigem on tegu "kuidas ei saa" vs "kuidas saaks".

Sa oled pakkunud vaid seda, "kuidas ei saa".
Katseta ka sellega, "kuidas saaks".

[mutionu]

Pigem on tegu "kuidas ei saa" vs "kuidas saaks".

Sa oled pakkunud vaid seda, "kuidas ei saa".
Katseta ka sellega, "kuidas saaks".

Eks ta selline paja ja katla värk ole.
Eesmärk - kaitsta mehed kildude ja käsirelvade eest.
Teoorias:
kuidas saaks - võtta need masinad, rehitseda viisakamad välja(pluss n+1 varuosadeks) ja siia toimetada.
kuidas ei saa - keeruline ja raske, ei oska midagi teha, siia ei saa, ostame parem uue Unimogi.

Praktikas:
mehed on haavatavad ka PM -i lasule.