Tore. Kas peaks lingvistilise teema tegema ja uurima sügavuti meie keelte sarnasusi ja erinevusi?kalleb kirjutas:see on hoholli või bulbasshi aksendiga öeldud linna nimi

Tore. Kas peaks lingvistilise teema tegema ja uurima sügavuti meie keelte sarnasusi ja erinevusi?kalleb kirjutas:see on hoholli või bulbasshi aksendiga öeldud linna nimi
Ja paistab, et isand Vrungel on lapse tasemele jäänud siiani, kusjuures eelkooli vanuserühma. Sest koolis õpetatakse õigekirja. Aga nagu me siin juba mitmetes teemades näha oleme saanud, on nii õigekiri, rehkendamine kui ka mitmed muud täiskasvanute maailmas kasutamist leidvad asjad isand Vrungeli jaoks kättesaamatusse kõrgusesse jäänud. Mitte et ma ise eksimatu oleks, aga osundamisel püüan ma ikka õppust võtta, mitte jäärapäiselt oma ajada.Laps omandab keele mitte kirjana vaid helilisena.
Wrangel kirjutas:Ma tean millistes oludes on hea porgandeid säilitada, aga sa pole vist NSVL sõjaväes käinud, et aru ei saanud milles veidrus seisnes. Nimelt kui porgandid on liivaga segus siis, kes selles organisatsioonis oli pädev nimetama koguse kuipalju seal justnimelt porgandeid on ja kuipalju liiva.
Sõbrake, seltsimees ja semu .... keda kotib kui palju keldris liiva ja porgandeid on, kui selgelt on kirjas, et veider on porgandite hoidmine suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.Wrangel kirjutas:Seal oli veel veidrusi: porgandeid hoiti suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.
See ei ole lihtne jutt. Asi ei ole mitte neis porgandites. Asi on NSVL armee üldises korralduses, veider oli see, et keegi suutis kuskil teha otsuse, et porgandeid tuleb nii säilitada, aru saamata, et "säilitamine" iseenesest on juba "kaasus".Leimer kirjutas:...Sõbrake, seltsimees ja semu .... keda kotib kui palju keldris liiva ja porgandeid on, kui selgelt on kirjas, et veider on porgandite hoidmine suures kuhjas keldris ja liivaga läbisegi.
Kirjelda, miks see veider on....
Need rasvased alumiiniummollid olid ju selle kogukonna toode, ükski narjaad poeks suutnud neid toonaste vahenditega puhtaks pesta. Noored posudamoikas kukkusid nägupidi vanni magamatusest, keda see kottis? Ja kui kontroll sisse lendas, siis tuli kogu see p.sk uuesti üle pesta, kuskohast see aeg selleks küll leitama pidi? Ja meie prizõv oli roodus pea 40 matsi, mis toimus siis kui noori oli 6-7?puukoi kirjutas:Nostalgija,no see selleks.nähtud sai nii mõndagi-sinistes plastmassnõudes lõuna puhtal kandikul ,teine äärmus-alumiinium mollid ja potid libeda 10mehe laua peal,lisaks kõik pinnad kaetud ilmselt Stalini-aegse rasvaga,boonuseks kordumatu jälk hais.Paljugi sõltus kohalikest ülemustest,kas nad tahtsid midagi paremini teha või mitte.Laev on ju ikka kapteniga ühte nägu.
Meil nimetati seda riistapuud "разводяга" (see ei olnud päris kulp, mitte selline ümar, vaid varre otsas topsiku moodi alumiiniumist asjandus)kalleb kirjutas:lauanõud olid reeglina valmistatud alumiiniumist , kruusid emaileeritud rauglekist või ka alumiiniumist
põhilised atribuudid sõdurisööklas olid
....
batsokist tõsteri parasha takrikutele alumiiniumist kulbiga
Meil kutsuti seda võidoseerimisjulkarat, millega хлеборез suures võikastis portsjone kraapis "РДМ", "Маслодел" või lihtsalt "шприц". Valget leiba (asendas saia, mida polnud kaks aastat meil üldse ette nähtud) anti meile kolm poolikut viilu igal hommikul koos 20 grammi võiga + tee. Kuna "Квартира" -d (meil viimane aste hierarhias Дух - салага -черпак - дед - дембель - квартира ehk квартирант) enam võid ei söönud, siis said aste allpool olijad periooditi mitu normi seda võid. Хлеборез oli aga meil eesti poiss Tartu kandist, kellel tihti paremat kraami "üle jäi" (valge leib, või, suhkur, kompoti algmaterjal e. kuivatatud puuviljad) ja ta ikka kaasmaalaste eest hoolitses kui võimalik.kalleb kirjutas: võid said igal hommikul oma rattakese,seda määriti leivale (utsebkas oli ka beloi hleb) alumiiniumlusikaga
Lisaks lisandusid siis igasugused igatmõõtu termosed, aga need pole lauanõud muidugi.kalleb kirjutas: õppuste ajal asendas kogu seda värki alumiiniumist katelok ja lusikas mis oli pidevalt rinnataskus
Kuna piima meil niisama ei antud, siis pühapäeval tavaliselt tehti eelmisest päevast ülejäänud tatrapudrust "piimasuppi" (valati tatrapudrule piim lihtsalt peale ja keedeti läbi). Kui eelmise päeva putru oli kõvasti üle, sai supp tummisem, kui ei olnud, siis hõljus keedetud piimas mõni tatratera.kalleb kirjutas: pühapäeva hommikul said 1 muna ,osad tegid selle puruks ja määrisid leiva peale
kalleb kirjutas:sellist tüüpi nagu Fucs nimetati meil dezurnaja vodila (sovsem opuhli)
harikilult võis neid ära tunda sellise natuke taaruva kõnnaku ning suurema kõhukese poolest (sõid grazdanska paikat pidevalt, sõduri parashat aga minimaalselt)
vägagi kindel tunnusmärk dezurnaja vodilast oli ka eriti kuklas asuv pilotka, furazka või ushanka sõltuvalt aastaajast
miinimum sellise nurga all...
Meil jällegi oli terve Хозрота igapäevaselt nende jaitsadega lõkmetel ja selle kohta öeldi, etkalleb kirjutas:dezurnanaja vodila kindlaks tunnusmärgiks olid ka kindlasti jaitsa i rul ehk rool ja munad petlitsadel väeosa liigist sõltumatult (kui oli ikka ette nähtud et kõigil on puskad siis pidid ka kõigil olema kaasarvatud ohvitseridel)
Хочется летать но яйца мешают
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline