Kas N Liidus oli ka midagi head?

[Kapten Trumm]

Nüüd see lugu ei ole mitte enda saba liputamiseks vaid lihtsalt näide kuidas praktikaga saab selliste tegelaste mõju minimeerida just nimelt vägivallaga. Sõnadega sa ei saavuta midagi muud kuna sellised tõlgendavad igasuguseid kompromissi ja viisakusavaldusi nõrkuse märgina. Tulemuseks on, et muutuvad veel julgemaks. Toores üleolek on minu meelest sageli ainuke rohi mis tegelikult mõjub.

Paljud asjad kahjuks ongi vaid vägivallaga lahendatavad. Ka näiteks olukord, kus satutakse tagakiusatavaks - polegi palju variante, kas paned end rusikaga maksma või lähed teise kooli. Tagakiusatavaks on täna isegi rohkem võimalusi sattuda tänu väga erinevale majanduslikule seisule. Põhja võib sattuda täna igaüks. See võib tunduda neandertaali jutuna, aga nii see paraku on. Ka nende hüperaktiivikutega (minu kooliajal nimetati neid pättideks) on selline lugu, et kipuvad nad alluma vaid endast tugevamale jõule. Katsed ilusti rääkida jne võivad olla viljatud.

[kalleb]

[kalleb]

[kalleb]

siin veel palju nostalgilisi pilte

http://fishki.net/1243088-sssrkak-jeto-bylo.html

[mx77]

siin veel palju nostalgilisi pilte

http://fishki.net/1243088-sssrkak-jeto-bylo.html

See BUBLIK-i putka pilt isellomustab hästi elu NSVL-is. Putka, mille ainuke kaup on sõõrikud paneb välja sildi "sõõrikuid ei ole"

[kalleb]

sõõrikupilt hea jah , ega lihtinimesel polnud sellisesse sõõrikuärisse mahtigi minna , sõi oma pool suppi ja tasuta leiva 9 kopika eest ära ja läks edasi pahhaitama nõukogude rahva hüvanguks

aga mis see siin pildil teismoodi kui praegu on



muidugi tänapäeval võid sellise kopika-sendilugemisega pange ka astuda

korra lugesin minagi punastest sentidest kokku 4.30 peenraha, kraapisin ilusasti kultuurselt kilekotti ja kohalikus töölissööklas üritasin sellega komplekslõunat välja lunastada aga tutkit, letis olev tibi saatis pikalt , et mine panka või suuremasse poodi ning vaheta seal ära ning siis on tema nõus selle suurema euroraha eest mulle komplekslõuna müüma , igaljuhul mina teda toetama enam ei läinud

[Sho]

Egas nood tädid seal pildil siis kopikaid ei loe.
Nemad mängivad Bingot.
Need moodustised seal laual on puidust pisikesed tünnikesed numbritega.

[kalleb]

äkki hoopis Sportloto?

[Sho]

Käisin ja kontrollisin, mis mängukarbi peale on kirjutatud.
Lihtsalt "Лото".

[Lemet]

Erikoolidest meil ja mujal on kirjutanud Jaano Rässa, Harjumaa alaealiste asjade komisjoni esimees, päris hea loo...

Olen külastanud nn erikoole suures hulgas ELi riikides ja võin öelda, et sellist avatust ja järelevalve puudumist, nagu Eestis, ei kohta kusagil. Meie põhiliseks probleemiks ei olegi ei alarahastatus ega ebasobivad hooned, vaid viga on süsteemne, st probleemiga ei tegeleta selle alguspunktist lähtuvalt. Selliste asutuste esmaseks ülesandeks on läbi noore inimese vabaduste mõistliku piiramise tuua neid (tagasi) ellusuhtumise ja käitumisviisi juurde, mis on ühiskonnas kehtestatud norme aktsepteeriv, teistele inimestele ja ka iseendale mitte kahju tekitav. Formaalhariduse andmise komponent on küll kõikjal olemas, ent see pole põhiülesanne. Pigem keskendutakse Euroopas enam kutseharidusele, sest iseseisvaks töömeheteeks ettevalmistamine on palju olulisem. Retsidiivsust pole võimalik vähendada, kui noorel puuduvad oskused ja tahtmine teha ausalt tööd ning saada selle eest sissetulekut, millega ennast ja edaspidi oma peret ülal pidada.

Tõesti veel rohkem otsustusõigust?


Näide Hollandi erikoolist: Selline kepp (mis harilikult peidetakse pükste alla) takistab kasvandikul jooksma pistmist. Foto: Jaano Rässa

Hiljuti ütles haridus- ja teadusminister kaamerate ees, et nendele noortele on vaja suuremat otsustusõigust oma elu üle seal koolis. Arvan, et neil on see õigus niigi suurim võimalikest. Kui neil suitsud otsa lõpevad või tekib tahtmine alkoholi soetada, siis minnakse koheselt jooksu ja tehakse seda mida süda lustib. Retsidiivsust pole sedasi kuidagi võimalik vähendada, sest reeglina panevad jooksus olevad õpilased toime uusi õigusrikkumisi, hulgaliselt. Seega on, utreeritult öeldes, ühes põhjuseks, et nad juba erikoolist vanglasse satuvad, et erikool ei täida oma eesmärki neid seal kinni pidada.

Selles mõttes on meie justiitssüsteem väga kahepalgeline. Seni kuni on tegu alaealisega, väldime igal võimalikul kombel nende karistamist. Ja nagu nad saavad 18, nii anname täie rauaga – siis pole nad enam lapsed. Aga kui karistus õigusrikkumise eest tunnetatavalt puudub, siis tekibki karistamatuse tunne, ja noor kasvabki selles teadmises üles, et temaga midagi ei tehtagi.

Tapa erikooli ja selle kasvandikke võib pelgalt “erikooli” termini tõttu kergesti segamini ajada nende lastega, kellel on mingi hariduslik erivajadus ja kes vajavad mingit erilist õppekorraldust. Füüsiliste puuetega ja liitpuuetega lapsed on hoopis erinev valdkond kui praeguse terminoloogia järgi “kasvatuse eritingimusi vajavad õpilased”.
Mitte ühtegi last ei saadeta erikooli seepärast, et tal on hariduslikud erivajadused. Kõik nad on pannud toime korduvaid kuritegusid ja nad on ühiskonnast eraldatud oma õigusvastase käitumise tõttu.

Haridus- ja teadusministeerium kinnitab kindlasti, et oodake veel natukene, varsti saavad uued hooned valmis, ehk tõstetakse ka töötajate palka ja kõik probleemid saavad sellega lahendatud. Pole aga kuulnud, et liiva peale ehitatud maja püsiks. Kontseptuaalsed lähtekohad on valed, meil on tegu rohkem õigusteadlaste ja sotsiaalteadlaste valdkonna probleemiga. Seni kuni asja nimetatakse valesti (loe: erikasvatusasutust erikooliks) ja hambavalu vastu vaid tabletti pakutakse, haiguse sümptomid ei parane.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/a ... d=67878431

[davidsoniharald]

Mul oli täna kokkupuude venelastest lennuki meeskonnaga, kelle kohta võiks ea järgi oletada, et on oma ameti õppinud nõukogude ajal. Lääne maailmast pärit meeskonnad on oma suhtlemises professionaalsed, ent jäävad siiski jahedaks. Piloot on ju ikkagi hierarhias kõrgemal, justkui. Need vene mehed aga suhtlesid ja rääkisid nagu omasugustega, küsisid kuidas kolleegid elavad ja kas me ikka nende linnukese ilusti joonde sättisime. Kuidagi selline väga meeldiv soe mulje jäi nendest.

Ja veel nende stjuuardessid... Pikad, ilusad, must nahkmantel, pikad mustad kõrge kontsaga nahast saapad, nahast seelik... Kahju, et pilti ei taibanud teha.

EDIT: Olid küll stjuuardessid isand kalleb.

[kalleb]

äkki polnudki stuuardessid

[Lemet]

The Guardian võrdles, mis on saanud endise Nõukogude Liidu riikidest 20 aastat hiljem...

Briti ajaleht The Guardian uuris, kuidas on läinud Nõukogude Liidu 15 endisel liiduvabariigil iseseisvate riikidena ning võrdles andmeid nende riikide majanduslike näitajate ja demokraatia olukorra kohta (vaata kaarti Guardiani veebilehel).

Nõukogude Liidu lagunemine oli mitmes mõttes traumaatiline lahutus, kirjutab Guardian. Nagu abielu puhul oli palju ühisomandit, mida oli keeruline jagada. Tööstused, sõjaväeüksused ja terved elanikkonnagrupid olid laiali puistatud üle kogu impeeriumi ning olid jagamatud. Majanduskriis, mis viis Nõukogude Liidu kuristiku servale, tõukas enamiku tekkinud riikidest sügavikku. Sisemajanduse kogutoodang langes 1990. aastatel mõnedes vabariikides kuni 50 protsenti. Majanduslik tõus 2000. aastatel oli peaaegu sama muljetavaldav. Aastakümne lõpuks olid mõned majandused viis korda suuremad kui 1991. aastal. Kõrged energiahinnad aitasid tooraineeksportijaid Venemaad, Kasahstani, Türkmenistani ja Aserbaidžaani, kuid isegi Moldova ja Armeenia hakkasid kasvama.

Vaata erinevate näitajate tabeleid endise Nõukogude Liidu riikide kohta.

Guardian jagab endise Nõukogude Liidu viide gruppi.

Balti riigid

Alates 1990. aastast on nende majandused kasvanud umbes neli korda, kuigi mitte ilma kohatiste finantskrampideta. Rahvaarvud räägivad aga teist juttu: kõik kolm riiki on kaotanud vähemalt kümme protsenti rahvastikust ning ainult Eestis on kiiresti pikenenud oodatav eluiga. Demokraatianäitajad on eeskujulikud, kuid riigid on üllatuslikult madalatel kohtadel rahvusvahelistes heaolu- ja õnnelikkusereitingutes.

Euroopa Liidu piiririigid

Ukraina, Valgevene ja Moldova on iseseisvuse pigem välja kannatanud kui seda nautinud. Ukraina ja Moldova elasid 1990. aastatel läbi majanduse katastroofilise kokkutõmbumise ja SKT langes enam kui poole võrra. 1994. aastast alates Aljaksandr Lukašenka autokraatliku valitsemise all olev Valgevene kannatas vähem, kuid kokkuvõttes on sellel troikal kõige nõrgemad majandusnäitajad kõigist postsovetlikest regioonidest, elanikkond on kahanenud enam kui kümne protsendi võrra ja oodatav eluiga lühenenud. Moldoval on neist kolmest parimad näitajad vabade ja ausate valimiste kohta, kuid temast sai ka esimene endine Nõukogude vabariik, kus kommunistid (Vladimir Voronin) uuesti võimule tulid. 2009. aasta valimised kutsusid esile kodanikerahutused. Moldova olukorda raskendab ka Transnistria konflikt. Ukraina demokraatlik pöördepunkt – 2004. aasta oranž revolutsioon – andis kiiresti teed halvatusele ja patiseisule, riik on teravalt lõhenenud venekeelseks idaks ja rahvuslikuks lääneks. Valgevenes on Lukašenka olnud pikalt rahvusvahelises isolatsioonis opositsiooni ja teisitimõtlemise mahasurumise ning valimistulemuste võltsimise tõttu.

Kaukaasia

Aserbaidžaani naftadividendid muudavad ta üheks tugevamaks majanduseks Nõukogude Liidu järgses ruumis ning Aserbaidžaan on ka üks väheseid endisi Nõukogude vabariike, mille elanikkond kasvab. Armeenia ja Gruusia tärkava majanduskasvu 2000. aastatel katkestas järsult globaalne majanduslangus 2008/2009. Külmutatud konfliktid Mägi-Karabahhis ja Abhaasias on nõudnud poliitilist ja majanduslikku lõivu ning Gruusia puhul on purunenud suhted domineeriva põhjanaabri Venemaaga andnud tulemuseks sõja. Armeenias on 15 riigi hulgas kõige suurem tööpuudus ning demokraatlikud läbimurded on olnud harvad. Ainult Gruusias on toimunud vabad ja ausad valimised. Oodatav eluiga on kogu regioonis siiski kiiresti pikenenud ning laste suremuse näitajad muljetavaldavalt paranenud.

Kesk-Aasia

Majanduslikult eripalgeline piirkond: Kasahstan ja Türkmenistan oma tohutute nafta- ja gaasivarudega on kasvatanud oma majandusi enam kui 400 protsenti; majanduskasv ülejäänud kolmes riigis Usbekistanis, Kõrgõzstanis ja Tadžikistanis on olnud tagasihoidlik. Rahvaarv on kasvanud kõigis riikides peale Kasahstani, kuid oodatav eluiga on vaevalt pikenenud: keskaasialased surevad endiselt 60. eluaastate keskel. Kuigi tegemist on kõige õnnelikemate endiste Nõukogude vabariikidega (Happy Planet Indexi järgi), pole seal alates 1990. aastast mitte üheski toimunud tõeliselt vabu ega ausaid valimisi – Kesk-Aasia on koht, kus valimised jäetakse ära või võidetakse 99-protsendise toetusega diktaatorite poolt, kes oma oponendid luku taha panevad või keelustavad balleti ja nimetavad kuu oma ema järgi. Juhtide mõttes ei ole Kasahstan ja Usbekistan üldsegi endised Nõukogude vabariigid: nad on jäänud sama juhi juurde, kes valitses ka enne Nõukogude Liidu lagunemist. Türkmenistanis oli olukord sama kuni Saparmurat Nijazovi surmani 2006. aastal. Tadžikistani president Emomali Rahmon (varem Rahmonov) on konkurentsivabalt valitsenud alates 1992. aastast. Ainult Kõrgõzstanis on rahva tahe seda pilti muutnud: nõukogudeaegne juht Askar Akajev kukutati 2005. aastal ning tema järeltulija Kurmanbek Bakijev viis aastat hiljem.

Venemaa

Vladimir Putini valitsemise all on Venemaa dramaatilise majanduslanguse tõusuks pööranud, nii et majandus on nüüd kaks korda suurem kui 1990. aastal ja neli korda suurem kui 2000. aastal. See on aga harv positiivne näitaja riigis, mis on alates 1991. aastast kaotanud seitse miljonit inimest. Oodatav eluiga on püsivalt alla 70 aasta muu hulgas krooniliste probleemide tõttu narkootikumide ja alkoholi kuritarvitamisega. Venemaal on endises Nõukogude Liidus kõrgeim (koos Ukrainaga) HIV-sse haigestumise tase, seal pannakse toime kõige rohkem tapmisi ning seal on kõige rohkem vange. Maailma rahuindeksi järgi on Venemaa viimaste kohtade lähedal. Kunagi pluralistlikud ja OSCE poolt heaks kiidetud valimised on taaskord ette ära otsustatud, kunagi valitud kubernere määratakse ametisse. Kremlisse keskendunud võimuvertikaal tundub olevat sama tugev kui Nõukogude Liidu ajal.

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=67950719

[Lemet]

Et siin teemas on jutuks olnud varjendid ja nii mõningadki on siin särki rinnal rebides kuulutanud, et ei iialgi enam, siis pakkus mõningat üllatust arhidekt Musta(see sihuke väljamõeldud tegelane) kavandatud projekt autogaraažist eluruumi ehitamiseks. Kas mulle tundub või on seal tõepoolest vanasse kanalisse ka pommivarjendina kasutatav panipaik loodud?



http://e24.postimees.ee/2698708/vanast- ... -linnakodu

[alban]

Kui artikkel läbi lugeda, siis on seal sõnaselgelt kirjas, et see "varjend" on vanasse autoremondikanalisse ehitatud WC ja vannituba.