Küsimus laiale ringile, kui palju aega võtnuks see Eestist "üle sõitmine" aega nõuka armee normatiivide järgi? Vihjeks - edasiliikumise tempo Gruusias jäi sellele ikka terve suurusjärgu alla.Tore näha sellist "sõidetakse 3 tunniga Eestist tankidega üle" optimismi ka üle lahe.
http://www.economist.com/news/europe/21 ... y?fsrc=rssAnother theme of Polish security policy is the need for NATO to move away from intervention in far-flung lands towards a renewed emphasis on territorial defence and a commitment to Article 5 (which treats an attack on one NATO member as an attack on all). Poland sat out the Libyan campaign in 2011, believing it to be an unnecessary diversion from NATO’s core purpose. Mr Sikorski notes Russia’s rapidly growing defence budget—this year it will rise by more than a quarter—and the belligerent tone that Vladimir Putin’s Kremlin uses towards the West. He calls Poland’s relations with Russia “pragmatic but brittle” and, after the war between Russia and Georgia in 2008, he sees conflict in Europe as only too “imaginable”.
Poland and other NATO “border countries” were concerned about the Russian-Belarusian Zapad and Ladoga military exercises in 2009, which simulated attacks on the Baltic states and Poland. They also point to the increased activity of Russian bombers close to the airspace of NATO members and the threats from Moscow of preventive attacks on parts of the European missile-defence system that America is deploying in stages.
One indication of Poland’s growing clout in NATO is the “Steadfast Jazz” training exercise, to be held in November in Estonia, Latvia, Lithuania and Poland. The biggest exercise of its kind since the end of the cold war, involving a force of about 5,000 on land, air and sea, “Steadfast Jazz” has two declared goals and an undeclared one.
Tsehhoslovakkia, Ungari, Afganistan 79, august 91 Eestis, võimalik, et ka Tsetseenia 94.Kas neid normatiive on reaalses elus ka kunagi taidetud? Ja kui,siis millal?
Julgeolekuekspert ja endine kaitseministri nõunik Eerik-Niiles Kross leiab, et Eesti võiks suuta riigi ise kaitsmisega hakkama saada enne NATO vägede saabumist vähemalt 100 päeva.
Sõjaolukorras on Eestil loota NATO toele, kuid halvima võimaliku stsenaariumi puhul võiks Eesti riik vähemalt sada päeva suuta end ise kaitsta, arvab Kross.
President Toomas Hendrik Ilves tõi oma vabariigi aastapäeval peetud kõnes välja julgeoleku kui ühe olulisema asja Eesti jaoks (hariduse ja tervise kõrval). Kross on seisukohal, et kaitsevõimet ja potentsiaalseid ohte hinnates ning ressursside jaotamist planeerides peaks arvestama mõistliku lähenemisega, mitte jääma liialt lootma NATO momentaansele reageeringule.
“Sada päeva on see, millega mina olen oma mustades stsenaariumides arvestanud. Vaadates seda, kui kaua on alates poliitilise otsuse tegemisest läinud aega Ameerika vägede kuhugi toomisega, oleks see mõistlik. Võib ka paremini, aga üldiselt tundub nii minevat.”
"Samas tuleb tunnistada, et meil ei ole näiteid NATO riigi ründamisest ja võiks eeldada, et kaitseplaanid käivituvad kiiremini, kuid kaitseplaneerimisel ei saa tugineda ideaalvariandile".
Kross lisab, et reaalse sõjalise konflikti puhul ei saaks tegemist olla siiski üllatusega, seega võib ka palju kiiremini minna, et NATO väed kohale jõuaksid.
“Ka ründajad peaksid ette valmistama, seega mingid punased lipud peaksid üles kerkima kindlasti. Täna see ilmselt nii ei juhtuks, et tuleb ootamatu rünnak.”
Krossi sõnul on Venemaa oma võimekusi selgelt arendanud selles suunas, et nad suudaksid konflikti korral meid täielikult blokeerida. “Selle eeldus on, et maismaasild lõigatakse läbi Valgevenest. Sellisel juhul läheks muidugi kriisi tõsidus täiesti teisele tasemele, sest siis peaks NATO ikkagi otsustama, kes ta hakkab riskima Vene õhu, mere ja maismaablokaadist läbi murdmisega. Venelastel oleks võimalik regionaalset pisikest konflikti pidada hoides heidutusega ära maismaalt abi tuleku,” räägib Kross hüpoteetiliselt.
Ka mere poolt ei oleks kiiret abi eriti loota, kuna sealgi on vene laevastik. Selleks, et NATO liikmesriigi laevad kohale jõuaks, peaks need kõigepealt vene laevadest läbi murdma, selgitab Kross Eesti võimalikku isoleerimist. “Kuid viimasel ajal on nad tegelikult allveelaevade arvu vähendanud,” lisab ta.
Kui peaks puhkema sõjaline konflikt, peab Kross tõenäoliseks taktikat, et rünnatakse kas näiteks jõululaupäeval või reede õhtul, et ametnike teavitamise ja kokku ajamisega võimalikult suur viivitus tekiks.
Põhilised strateegilised punktid, mis Eestile kõige lähemal ja olulisemad on, asuvad Leningradi oblastis ja Kaliningradis. Samuti on Peterburi oblastis hulgaliselt sõjaväe lennubaase. Idapiiri taga, teisel pool järve on lisaks väemalt üks brigaad, mis on pidevalt lahinguvalmis.
Kross toonitab, et see arutelu on pelgalt olemasoleva info põhjal tehtud järeldus ja hüpoteetilise rünnaku kirjeldus. Kui tegemist oleks tegeliku sõjalise ohuga, ei peaks Eesti riik kindlasti võtma seda vastu halva üllatusena.
Kaitseministeerium teeb kaks korda aastas küsitlusi inimeste arvamusest riigikaitse kohta. Küsitakse ka kaitsekulude suuruse kohta. Oktoobris läbi viidud küsitluse kohaselt toetasid peaaegu pooled kaitsekulutuste jätmist praegusele, kahe protsendi tasemele.
See on täpselt sama põhjapanev väide, kui see, et kogu maailma ajalugu on klassivõitluse ajalugu.Kindlasti on maailmas mõned riigid, kes puht ärilistest kaalutlustest lähtuvalt, oleksid huvitatud Venemaa kiviaega tagasi pommitamisest. Antagu vaid piisav ettekääne sõja alustamiseks.
. Tulge ometi kahe jalaga maa peale tagasi. Kordub pronksiöö, rohelised mehikesed tulevad oma rahvuskaaslasi kaitsma (need marodööritsevad ja samal ajal kõnnivad lippude all Savipätsi linna), kellegi "närviline näpp" tõmbab päästikut ja rohelised mehikesed on kohustatud omasid relva abil kaitsma. Kui ka NATO maaväed oleksid siin baasides, siis need lukustataksegi sinna (nagu Ukraina omadki), sest aasta läheb aega, enne kui mingid otsused vastu võetakse. Tõenäoliselt mingeid õhupiiri rikkumisi ei toimugi, et mitte NATO hävitajaid kahjustada ja sellega otsest sõjalist konflikti välja kutsuda. Selleks ajaks, kui mingid otsused vastu võetakse, selleks ajaks on kõik juba lõppenud. Ja agressioonile vastanuid käsitletakse vene kombe kohaselt sõjakurjategijatena (sest mõni marodöör saab nagunii surma, olgu siis roheliste mehikeste, või tõesti mõne Eesti mehe käe läbi). Pole mõtet mingeid ulmestsenaariumeid juurutada, kõik käib lihtsalt ja loogiliselt. Ja neid vene marurahvuslasi, kes on valmis Eestlasi tulistama, meile nuga andma, kaigaste, labidate ning lihtsalt käte ja jalgadega taguma, neist siin puudust ei tule. Surma ja viga saavad paljud, aga tulemus on sama, jälle oleme vene kirsa kontsa all.Hiiumaal kaks tükki juba onsetu kirjutas:Millal meil Saaremaa ja Hiiumaa peale 14 soomukit alaliselt baseeruma pannakse.
.Kasutajad foorumit lugemas: TALUPOEG TALUJA ja 1 külaline
