KASARMUTE OLUKORD N.LIIDU SÕJAVÄES

[kalleb]

Kõige korralikumad kasarmud olid Preisimaal-Kaliningradis ,Sovetskis ja Gussevis,
Vanad sakslaste poolt ehitatud korralikud ehitised millest isegi vene sõdurite hordid ei suutnud jagu saada.
Põrandateks olid helekollased keraamilised randilised plaadid, harilikult oli kasarm kapitaalne ehitis ca 3-5 korrusega,tubades ,ka sõdurite omades täispuitparkett.

Novotserkasskis oli kasarm ka massiivne ehitus aga ilmselt ehitatud stroibati poolt ja kvaliteet oli jama,põrandad olid laudadest,krohv kukkus igaltpoolt alla ja üldse jama värk.

Kapustin Jaris olid kasarmud üleüldse ühekordsed puumajakesed,muidugi suht pikad aga tuul vuhises läbi ja ka polnud suurem asi

Kuidas ülejäänud seltskonnal oli kasarmute seisukorrga?

[jrgen20]

Isa on mul rääkinud kuidas tal kasarmus külas käidi. Amorski lähistel ca 40 kraadi külma ja radiaatorid olid lõhkenud. Ema käis mul ka ükskord tal külas ning maeti sinelite alla et natukenegi soe oleks. Mingit soojustust muidugi kasarmul polnud. Ohvitserid lõpuks paigutatigi kohalikku hotelli. veevörk muidugi puudus ning pesemisvõimalusi polnud. Kuna tegemist oli stroibatiga siis arvatigi et neile tšurkadele pole midagi paremat vaja.

[Sollmann]

Minu elutsesin ühekordses puitkasarmus. Kena pruunikas majake, meenutas väga meie pioneerilaagrite tavapäraseid hooneid. 86/87 talv oli hiiglama külm, pakast pidevalt -30-e kanti. Kuigi akendele sai ette pandud paksud kiled ja teha muud käepärast, oli pidevalt hulluksajavalt külm.
Koguneti umõvalnikusse, vanakesed istusid sušilkas ja noored trobikonnas selle vahetus läheduses. Arvan, et pearuumis ei olnud nii mõnigi kord sooja rohkem kui napid 10-12 kraadi.
Vanakesed magasid muidugi mitme teki all, noored vabisesid aga nii päeval kui öösel

[1661]

Utšepka- Tšernjahovskis. Kõige ehtsam saksa kasermu- kollased kiviplaadid, vahatatud põrandad. punased kivikatused. Pane silmad kinni ja unista ennast kolmekümnendatesse aastatesse.
Lennuväepolk Kamen na Obil. Nelja ja kahekordne kasarmu. Neljakordses 1. ja 2. eskadrill,valverood ja remontrood, staap,telefonijaam. Kahekordses 4. ja 5. eskadrill.Talvel oli ruumi laialt. Kaks suurt ruumi kolmekümne sõduri jaoks. Kevadel tulid kursandid lendama, neile anti üks magamisruum (kuuskümmend voodikohta ühes tasapinnas, kolmkümmend poissi). Talvel oli normaalne temperatuur ruumides. Ainult kuivavad jalarätid radikatel tegid hingamise nats keeruliseks. Käisin ka korra melioraatorite kasarmus. Pikk barakk, keskel läbikäik, õhukesed seinad.

[vattnari]

1985-86 Kaliningrad, Jemeljanovi tn. otse diviisi staabi vastas - ilmselt tüüpprojekti järgi ehitatud saksa kasarmu. Kollased plaadid olid peldikus ja pesemisruumis, koridorides helehallid, ribidega. Nagu uued. Magamisruumides lipp-parkett. Kunagi oli olnud igal hoonel keldris oma keskkütte katlamaja, aga need olid rivist väljas. Kütmine käis soldatite enda poolt veneaegsest katlamajast. See oli nagu paradiis võrreldes Adaži utšebka ohvitserimajade katlamajaga.
Igati korralik elamine oli. Isegi aknad käisid lahti-kinni. Käisin selle aasta alguses Kaliningradis ja lasin end ka Jemeljanovisse viia - asi on ikka jube nutune. Pole enam soldateid, kes pühiks-koristaks ja aknaid värviks. Kõik oli hall ja räämas. Ruume üüriti firmadele välja jne.

[kalleb]

kas siis kõik uulitsa Jeleljanova kasarmud on siis tühjad?

kas said käia sõjaväeosa müüri taga kolamas,väeosasid enam sees polnud?

ma olen ka mõelnud et kunagi võiks käia kolamas ja vaatamas vanu

kohtasid

kus see diviisi staap seal täpselt oli ,meie väeosa oli taga tänava lõpus kus

paiknes suur suurtükipolk ja ka varsti trammitee lõpp-peatus oli

[istorik]

Tundub, et teisigi Königi mehi foorumil- Tervitus!
Ise paiknesin Kaliningradis Artelliiriiskaja tänaval, kubust järgmine väeosa, võimas preisi rajatis. Tea mis olukorras tänapäeval?

[vattnari]

Tere-tere!
Ma kubus ei istunud ja ei teagi, kas sinna suurtükiväe uulitsale üldse sattusin. Vaatasin kaardilt - see hoopis teises linna otsas. Õieti vist keset linna. Aga kubu on kubu ja küllap need tänapäeva soldatid ka kuskil istuma peavad.

[välihall]

Olin puukasarmutes (ühekordsed) anno 1949 normaalselt soe oli. Poonitud punased laudpõrandad jms. El süsteem oli nõrgavõitu - salajane tsiferikeetmine näiteks hävitas ühe roodu kasarmu ni u. tunnikese jooksul.

Utsebkas oli vist kolmekordne silikaathoone - talvel kiled ja värgid aga ei mäleta ,et väga külm oleks olnud.

[kalleb]

jah teed keedeti igasuguste tapariistadega

oli zilettidest valmistatud

mõni mees tegi need isegi saaparaudadest ehk podkovadest

meie elektroonikute pool ajasime oma teed keema ka suurte takistitega

kole lugu aga keema ta läks

[1661]

See ei haaku küll teemaga aga eelkirjutatu jutuga küll.
Mingi demblitöö sarnane asi. Varastasime öösel lähedalasuvalt ehitusplatsilt lupja. Aga see korralikult jäätunud. Sai vesi peale valatud aga ikkagi nats külmavõitu segu. Otsustasime natuke soojendada. Žiletiterade paar haitus mingisuguse oranži sähvatuse saatel-ainult kaks juhtmeotsa tulid ämbrist välja. Seepeale otsustasin kasutada üheks elektroodiks ämbrit ja teiseks 4 mm al traadi otsas ukse hinge. See kaadervärk müdises nage korralik keevitustrafo. Korraga märkasin, et juhtme isolatsioon on hakanud sulama ja vajub mööda juhet allapoole, kiire liigutus jalaga . Vähemalt seinakontaktist said juhtmed eemaldatud. Paari minuti pärast astub sisse väeosa korrapidaja ja küsib: poisid kas teie ei tunne kärsahaisu? Lähme kõik kasarmu koridori ja veendume, et haiseb tõesti kummi isolatsiooni järgi. ( See toimus umbes kell üks öösel). Siis läks loomulikult junn jahedaks. kurat, kolm korrust sõdureid ja mina panen elektrijuhtmestiku põlema. Õnneks pidas raudnaelast kaitsekork ja jutmed seekord vastu. Aga seda mäletan elu lõpuni, et lubjaveel on palju väiksem takistus kui puhtal veel.

[Horst]

Kõige pikem aeg sai teenitud kohas, kus puust barakk-kasarmud. Sooja pidas normaalselt aga hull lugu oli talvel rottidega, kelle eest tuli öösel ikka tekk üle pea tõmmata - panid teinekord öösel mööda voodit rallit. Sõid ka tapeeti, mis oli kliistriga seina külge pandud. Eks neid rotte ka mürgitatai aga siis hakkasid need kärvanud rottide jäänused põranda all hirmsasti haisema. Kui võimalus oli magasime oma valvepostil (ratastel elektroonikat täis kongid), mõned vatijoped alla ja sinel peale. Sooja sai soojapuhuriga piisavalt.

[kalleb]

jah need GAZ -66 ja ZIL-131 kongi soojendusseadmed olid imetabased asjad

ma olin ka lõpupoole tutikas raadioreleejaamas meeskonnas ja no küll andis sooja

[furaska]

olin 6 kuud utsebkas Gorki oblastis. sealne kasarm oli tüüpiline vene kroonu kasarm.kahekordsed narid ja 300 matsi suures saalis.
ülejäänud 1,5 aastat olin SDV Potsdami kesklinn ex wermachti kasarm.10 meest toas.tõeline euro.pesuruumid ja peldikud ikka korralik.masinapargi boxid oli ka ikka tõeline tsivilisatsioon.leidsin boxi metall ukselt väikse birka kuhu oli kirjutatud saksa keeles midagi.Krupp stahl.. st sain aru ja aasta arv 1938 oli ka peal.töötas nagu kellavärk.ei saa võrreldagi 80-te vene tehnika imedega.olen nüüdki seal käinud ja ennäe imet.vanad saksa kasarmud on kõik alles.mis vene ajal oli juurde ehitatud on maha lõhutud.nüüd asub seal taime instituut.
nüüd üleskutse neile kes on seal teeninud. aadress p/p 47490.andke teada.võin näidata fotosid meie kasarmutest praegusel ajal.

[gans]

Baku lähistel 84-86.Esimesel talvel oli kogu kasarmuruumi peale (vast250ruut) üks pisike raudahi.Väljas enamasti umbes null ja tugev tuul lobjakaga.Et pooled olid pidevalt öösiti teenistuses,sai ööseks kellegi madratsi peale võtta.Et pea ei külmetaks,tõmmati vatijope üle pea. Järgmiseks talveks suudeti siiski keskküte tööle saada.
Muide ka puitu,millega kütta oli sealkandis väga kasinalt.