Kaitsekulutused 3%ni SKT'st...

[Henn]

Meeldetuletuseks üks viie aasta tagune Laaneotsa kirjutis. Olukord on tollest ajast ainult hullemaks läinud.


Venemaa geopoliitilised huvid Baltikumis
Ants Laaneots, 17.03.2004
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$5881

Ants Laaneots kinnitab, et idanaabri huvi Balti regiooni vastu peavad kajastuma ka meie julgeoleku ja riigikaitse korralduses.
Euroopa Liidu ja NATO liikmeks saamise eel on väikesed Balti riigid langenud oma idanaabri räige poliitilise, majandusliku ja propagandistliku rünnaku alla. Venemaa jätkuv ebasõbralik tegevus tekitab vajaduse tulla uuesti tagasi nende põhjuste juurde, millest selline käitumine tingitud on.
Suure naabri pikaajalistel erihuvidel Balti regioonis on mitmeid poliitilisi, majanduslikke ja sõjalis-strateegilisi põhjusi.
Poliitilistest põhjustest on tähtsamad:
• Soov taasallutada oma ülemvõimule 1991. aastal kaotatud, Vene impeeriumile teatud vaheaegadega ligi kolmsada aastat kuulunud alad ja säilitada nii Peeter I raiutud «Balti aken Euroopasse».
• Suurvene ekspansionism – ajalooline tung riigi tugevnemise ajajärkudel vallutada ja alistada naaberrahvaid. Venemaa teaduslikes ja poliitilistes ringkondades on kõlanud ka idee, mille kohaselt võiks eesmärgiks olla «ökoloogiliselt puhta Baltikumi» asustamine venelastega elanikkonna migratsiooni teel, mis võimaldaks «Balti riikide probleemi lõplikult lahendada».
• NATO ja Euroopa Liidu laienemise tõkestamine itta, kuna nad ohustavad Venemaa suurriiklikke huvisid. Soov tekitada «hall tsoon», mille taasallutamise juurde võiks sobival ajal tulevikus uuesti tulla. Märkida tuleb ka võitlust lääneliku demokraatia ja tsivilisatsiooni mõjude levimisega Ida-Euroopasse ja Venemaale.
Majanduslikud põhjused:
• Balti riikide, nende raudteede, heade sadamate ja merekommunikatsiooniliinide strateegiline tähtsus Venemaale idast läände liikuvate kaupade transiidi jaoks. NSV Liidu sadamate 1980. aastate käibestatistika näitab, et läänesuunalistel kaubavedudel tehti ligi 30% kõikide laevade vedudest läbi Leningradi, 70% vedusid toimusid aga läbi Balti riikide ning Kaliningradi oblasti sadamate.
Juba praegu on Euroopa Liidu osakaal Venemaa väliskaubavahetuses lähenemas 50 protsendile ja võib selle tulevikus isegi ületada, kusjuures lõviosa kaupadest liigub Balti riikide kaudu. Veoste maht suureneb pidevalt.
Nii moodustas Eesti tuleviku-uuringute instituudi andmetel transiitkauba vedu ainult läbi Eesti sadamate 2002. aastal 33626 tuhat tonni, 1994. aastal näiteks 8788 tuhat tonni.
• Eesti, Läti ja Leedu kui arenenud tööstus- ja põllumajandusregiooni majanduslik tähtsus.
Sõjalis-strateegilised kaalutlused:
• riigipiiri nihutamine piki Läänemerd kulgevale joonele parandaks oluliselt Venemaa julgeoleku keskkonda loode suunal ja välistaks igasuguse kallaletungi võimaluse sellelt;
• Venemaa õhukaitsesüsteemi paiknemine Balti riikides tõstaks Vene sõjaväe juhtkonna arvates oluliselt tema efektiivsust;
• Balti riikide valdamine annaks Venemaale võimaluse opereerida oma sõjalaevastikuga avamerel ja kontrollida kogu Läänemere basseini. Balti regioon on alati olnud hea strateegiline lähtepositsioon Venemaale tegutsemiseks Lääne- ja Põhja-Euroopa suunas;
• kartus, et NATO võib kasutada Balti riike kui sillapead kallaletungiks Venemaale;
• Eesti läheduses asuva Venemaa «teise pealinna», strateegiliselt ja majanduslikult tähtsa Sankt-Peterburgi piirkonna julgeoleku tagamine. Meenutame siin, et just seda argumenti kasutas NSV Liit ettekäändena kallaletungiks Soomele 1939. aastal.

Meie hiiglasliku idanaabri enam kui tuhandeaastases ajaloos on olnud mitmeid hiilguse ja languse perioode.
Ühel viimastest, pärast inglastele, prantslastele ja türklastele kaotatud 1853.–1856. aasta Krimmi sõda, sellele järgnenud revolutsioonilisi sündmusi Venemaal, mis kulmineerusid pärisorjuse kaotamisega 1861. aastal, olid impeeriumi autoriteet ja mõju Euroopas nullilähedased.
Otsides teed riigi võimsuse taastamiseks, küsis tsaar Aleksander II oma riigikantslerilt vürst Aleksandr Gortðakovilt, milline peaks olema Venemaa poliitika tema nõrkuse perioodil. Riigikantsleri soovitused, mis hiljem said nimetuse Gortðakovi doktriin, olid põhimõtteliselt järgmised:
• hoida Venemaa eemal igasugustest välistest komplikatsioonidest, mis võiksid kas või osaliseltki tõmmata ära jõud riigi majanduslike ja sisepoliitiliste probleemide lahendamiselt;
• teha kõik võimalik, et Euroopas ei toimuks Venemaale kahjulikke muudatusi jõudude ja mõjusfääride jagunemises;
• hoida impeeriumi poolt varem saavutatud poliitilisi ja territoriaalseid positsioone;
• stabiliseerida riigis sisepoliitiline olukord, taastada jõud ning ressursid ja tagada Venemaa tugevnemine;
• kriisist välja tulles jätkata oma rahvuslike (loe imperialistlike – A. L.) huvide realiseerimist.
Vene endine välisminister Igor Ivanov kinnitab oma raamatus «Novaja rossiiskaja diplomatija», et targa vürsti pooleteise sajandi tagused soovitused on olnud Vene Föderatsiooni välis- ja sisepoliitika kontseptuaalseks aluseks viimase aastakümne jooksul. Idanaabri käitumise analüüs näitab, et sellel kinnitusel on tõepõhi all.
Venemaa on välja tulemas pikaajalisest poliitilisest ja majanduslikust kriisist, millesse ta langes pärast NSV Liidu lagunemist 1991. aastal.
Aastavahetusel 2002/2003 määras Venemaa president Vladimir Putin valitsusele kolm kõige tähtsamat ülesannet: 1) kahekordistada lähima kümne aasta jooksul riigi sisemajanduse kogutoodang; 2) kiiresti taastada Venemaa sõjaline võimsus; 3) parandada elanikkonna sotsiaalset heaolu.
Stabiliseerinud sisepoliitilise olukorra ja saavutanud positiivse arengu oma majanduses (Venemaa sisemajanduse koguprodukt kasvas Izvestija andmetel aastatel 1999–2003 35,7% ehk keskmiselt 6,3% aastas), muudab meie idanaaber oma poliitikat üha enam neoimperialistlikuks.
Seda on näha Vene poliitilise eliidi poolt laialt toetatud postnõukogude ruumis «liberaalse impeeriumi» loomise idees; möödunud aasta oktoobris avalikustatud uues (nn Ivanovi) sõjalises doktriinis; sõjalise eelarve kiires tõusus (üksi kaitseministeeriumile on 2004. aastaks eraldatud 2,7% SKPst ehk 411,4 miljardit rubla, s.o 15,5 miljardit USD, võrreldes 344,5 miljardi rubla ehk 11 miljardi USDga 2003. aastal).
Samuti venelaste püüdes säilitada oma sõjaväebaasid Transnistrias, Kaukaasias ja Kesk-Aasias ning luua isegi uusi – nagu õhujõudude baas Kantis, Kirgiisias; Ukrainale esitatud territoriaalsetes pretensioonides Musta mere Kertði väinas asuva Tuzla saare suhtes; Kremli püüdes saavutada riigis kontroll massimeedia ja suurettevõtluse üle; hiljutistes Riigiduuma valimistes, mis tõid Venemaal võimule natsionaalðovinistlikud poliitilised jõud.
Erilise rahutuse Venemaaga piirnevates riikides on kutsunud esile tema uues sõjalises doktriinis väljendatud nn ennetava löögi võimalus naabrite pihta.
Kaitseminister Sergei Ivanovi selgituste kohaselt võib vägivaldne sekkumine teiste riikide asjadesse toimuda kolmel juhul:
• kui naaberriigi territooriumilt lähtub mingi oht Venemaale;
• kui rikutakse Vene kodanike õigusi ja vabadusi;
• kui naaberriigis on ebastabiilsuse oht ja keskvõim pole suuteline kontrollima oma territooriumi.
Öeldust pole raske mõista, et ettekääne jõu kasutamiseks on vajadusel üpriski kergesti leitav.
President Putini eesmärk on taastada Venemaa kui tugeva majanduse ja tsentraliseeritud võimuga, võimsate relvajõududega suurriik, mis oleks võimeline nn multipolaarse maailma teooria kohaselt võrdselt teiste suurriikidega kaasa rääkima maailma probleemide lahendamisel.
Vene poliitikud ei varja, et järgneva arenguetapi eesmärgid näevad ette Venemaa mõjusfääri taastamise kõikides tema jaoks geostrateegilise huvi objektideks olevates regioonides, eelkõige aga endise NSV Liidu aladel.
Sellest tulenevalt peavad Balti riigid nende vastu juba läbiviidava infosõja ning üha suureneva rahvusvahelise terrorismiohu kõrval lähitulevikus arvestama veel järgmiste julgeolekuriskidega:
• ettearvamatus Venemaa arengus, milles on võimu juurde tulnud poliitilised jõud, kes püüavad taastada impeeriumi;
• Venemaa jätkuv pretendeerimine erilistele õigustele ning juhtivale rollile endise NSV Liidu territooriumil;
• naaberriikidesse investeeritava Vene kapitali ärakasutamine Moskvat huvitavatel poliitilistel eesmärkidel;
• Vene Föderatsiooni vastuseis NATO ja Euroopa Liidu laienemisele endisesse nõukogude ruumi, mis võib saada ettekäändeks jõuvõtete kasutamisele endiste nõukogude vabariikide vastu;
• idanaabri jätkuv soov võtta endale nn rahuvalvaja roll endise NSV Liidu aladel, sh näiteks ka venekeelse kogukonna kaitse ettekäändel;
• Balti riikides asuva vene kogukonna suurvenemeelsete liikmete Moskvast inspireeritud katsed mõjutada vabariigi seadusandliku ja täitevvõimu tegevust, destabiliseerida sisepoliitilist olukorda, suruda peale kakskeelsus, lõhkuda riikide terviklikkus ja nendega kaasnevad võimalikud abitaotlused Vene Föderatsioonile.
Eesti poliitiline juhtkond on muutmas riigi julgeolekupoliitikat ja riigikaitsesüsteemi. Kuid peame alati silmas pidama, et ka NATO ja Euroopa Liidu liikmena jääme veel pikaks ajaks nende organisatsioonide piiririigiks, vahetusse kokkupuuteasendisse meie vastu ebasõbraliku naabriga, mis peab leidma sügavat kajastamist ka meie julgeoleku ja riigikaitse korralduses.

[Kapten Trumm]

Kohe selgitatakse sulle paljusõnalise retoorikaga, kuidas artikli kirjutanud kindral tekitab paanikat. Venemaal pole MITTE MINGIT põhjust Balti riike rünnata. Seda kinnitavad mitmed-setmed meie poliitikute kontrolli all valminud ohuhinnangud. Pealegi toetab meid rahvusvaheline koostöö ja NATO ühisvõimekused. Praeguse ajal Venemaa on muutunud ja isegi 2008. a augustist on tõsised muutused - näiteks Medvedjev vihjas juba Stalini kuritegudele. See on rahvusvahelises kontekstis pretsedenditu välispoliitilise kursi muutus! Venemaad tuleb kujutada mitte must-valgel väärtushinnangute skaalal, mis on subjektiivne, vaid halli-roosa skaalal, mis päevapoliitilist situatsiooni arvestades on asjakohasem. Ei saa märkimata jätta Venemaal toimunud positiivseid muutusi - hiljutisi kohalike omavalitsuste valimisi. Need indikatsioonid näitavad, et VF praegune juhtkond on alustanud riigi poliitilise imago parandamist ning soovib täielikumat integreerumist rahvusvahelistesse organisatsioonidesse.

Seega Laaneotsa artikkel on luulu ja artikli autoril soovitatakse pensionile mõelda.

http://www.uusjaparemvenemaa.eu

[Henn]

Nojah, on ju Laaneots isegi aru saanud , et see on luulu. Ta võib nüüd rahulikult tööle edasi jääda. Oht on möödas.

[Magasin]

Härra kaprten Trumm. Kas endiselt Laaneotsa jutt on luulu?

[Jalutu]

Härra kaprten Trumm. Kas endiselt Laaneotsa jutt on luulu?

Hea küsimus!

[Lemet]

Lugupeetavad, kas sõna "iroonia" on üks ütlemata võõras termin???

[denis23]

Arvan, et praeguses olukorras peaks rohkem kui 3% SKTst olema.
Ning põhirõhk rauale ning inimestele.
Investeeringud kiproki ning fibo-plokidesse võiksid vähe oodata.

[Lemet]

Eks ta ole...koera söötmine tuleb alles siis meelde, kui röövel juba aidaukse kallal nikerdab.

[tommy]

Arvan, et praeguses olukorras peaks rohkem kui 3% SKTst olema.

Praegusele olukorrale poleks praegu kehtima hakkavast 3% mingit kasu.
Selle vilju saaksime maitsta nii 5 aasta pärast. (kui optimistlik olla)
3%(või 2, aga mitte 1-1,5) oleks pidanud kehtima kogu 90-dad ja 2000-te esimene pool, et praegusel hetkel tulemust näha.

[rbl]

Olgu see protsent seal milline tahes, sellega Eestit ei kaitse! Pealegi läheb see niikuinii mingi mõtetu kamarajura peale, mille riigikaitseline tegur on ümmargune 0! Iseenesest nii Gruusia 08/08/08 kui Krimmi eraldamine olid täiesti välditavad, need olid puhtalt Šaakashvili ja Janukovõtši enda rumalad vead, mis lasid sellel kõigel seal juhtuda. Nii nagu pronksiöö selgelt näitas siis pigem on KAPO Dressenid, Põdrad ja Simmid need, kes oma tööga toime ei tule ja riigi julgeoleku ohtu seavad. KAPO kahtlane kaader on arvatavasti Eesti julgeoleku peamine nõrkus!

[Taaniel Tina]

Rbl, kas sa oma mantrast ära ei väsi. "Eestit ei ole võimalik kaitsta".
Mis ime maalapp see Eesti on, et seda ei ole võimalik kaitsta?
ON KÜLL VÕIMALIK KAITSTA!

[Kilo Tango]

Arvan, et praeguses olukorras peaks rohkem kui 3% SKTst olema.

Praegusele olukorrale poleks praegu kehtima hakkavast 3% mingit kasu.
Selle vilju saaksime maitsta nii 5 aasta pärast. (kui optimistlik olla)
3%(või 2, aga mitte 1-1,5) oleks pidanud kehtima kogu 90-dad ja 2000-te esimene pool, et praegusel hetkel tulemust näha.

Ja järeldus on? Et ei maksa tõsta ja 5 aasta pärast oleme sarnases seisus kui Lätit okupeerima hakatakse?

Kogu lugupidamise juures olen ma täheldanud sinu puhul tihti sellist "meil on tänase päeva probleemid ja kui neid täna lahendada ei saa, ärme lahenda üldse" suhtumist. Seda nii praegu kaitse-eelarve teemal kui varem näiteks mitmeaastaste hangete läbiviimise teemadel.

Imho saaks asja lühiajaliselt lahendada ka nii nagu seda Soomes tehakse. Ehk siis eelarve jääb 2% peale, kuid suuremad hanked rahastatakse eraldi Riigikogu otsusega või Valitsuse julgeolekureservist.

[Kapten Trumm]

Kui on kiiresti vaja, siis tuleb tuua lihtsat, tänapäevast, suure purustusjõuga relvastust - näiteks tankitõrjeraketid Javelin ja ÕT raketid Stinger USA armee ladudest.
Nende õpe käib kiiresti ja juba paari nädalaga võib näha tulemusi. Näiteks Javelinidega on võimalik edukalt tulistada ka vastase elavjõudu suurelt kauguselt (Afganistanis on kasutatud snaiprite, KP-de jne vastu). Teiseks hädapäraseid asju - padruneid, käsigranaate, miine, lõhkeainet, käsiraadiojaamu jne.

Kõige selle kama selgeks õpetamine käib suhteliselt kiiresti (erinevalt pataljoni manöövritest brigaadi raamistikus).
Fekaal ventikas olukorras peab see ostetav manna olema seljas kantav või maksimum kahe mehega tassitav.
Tore oleks, kui see stuff oleks Eestis eelpositsioneeritud nagu moodne öelda on. Koos kokkuleppega, et jama korral võime ise võtta, ainult pärast maksame arved.
USA varustuslaevas olevate Abramsitega ei suuda me midagi tarka peale hakata, aga kergem staff oleks abiks.

[rbl]

Kui on kiiresti vaja, siis tuleb tuua lihtsat, tänapäevast, suure purustusjõuga relvastust - näiteks tankitõrjeraketid Javelin ja ÕT raketid Stinger USA armee ladudest.

Paraku ei leidu Eestimaal enam nii lolle inimesi, kes nende Stingerite ja Javelinitega siin sõdima hakkaksid ja Soome ehitajad ka seda siia tegema ei tule!

Tore oleks, kui see stuff oleks Eestis eelpositsioneeritud nagu moodne öelda on. Koos kokkuleppega, et jama korral võime ise võtta, ainult pärast maksame arved.

Kelle jaoks seda eelpositsioneeringut siin vaja on, Iskander rakettidele?

[tommy]

Ja järeldus on? Et ei maksa tõsta ja 5 aasta pärast oleme sarnases seisus kui Lätit okupeerima hakatakse?

See on sinu järeldus.
Ära määri seda mulle pähe.
Ütlesin vaid, et kaitsekulutuse tõus(tore ju, kui see juhtuks) hakkaks tõsisemat mõju avaldama alles teatava aja järel.
Tänase päeva seisu see suurt ei muudaks.

Imho saaks asja lühiajaliselt lahendada ka nii nagu seda Soomes tehakse. Ehk siis eelarve jääb 2% peale, kuid suuremad hanked rahastatakse eraldi Riigikogu otsusega või Valitsuse julgeolekureservist.

Kõike saaks.
Kui raha on.
Tuleb see siis julgeolekureservist, otse KM eelarvest või mingil muul teel. Ebaoluline.
Peaasi et tuleb.