Uued relvasüsteemid EKV-le

[Viiskümmend]

TTÜ teadlased tegelevad keraamilise komposiitsoomusega (see on kokkupressitud pulber mida kuumutatakse kõrgel temperatuuril) ning seda saab lahingumasinale ainult poltidega kinnitada.

[hummel]

Eks meil on siin vähe valikuid, sest kraami on saada järjest vähem ja järjest suurema hinna eest. Iga kvartal, mis viivitatakse, on rahapakkide hinnaga.
Oleks minu teha, siis ostaks ära tohutu portsu Bw vähegi kõbusamaid Mardereid, et nendega saaks relvastada kogu 1 JvBr manööverüksused. Seal on siiski pisut kõvem tukk, kui 12,7 ning TTRK. Lisaks jääks raha pisut vanemate Leo-de pataljoni jaoks. IFV peaks sõdima nagunii tanki kaitse all ja olema veokiks.
Meil on võetud planeerimisel minuteada "NATO-lik" idee, et vot IFV:MBT suhe peab olema üksuses 1:1. Samas kuidas nagu seletada siis seda et kuna tanke osta ei jaksa, ostamegi vaid lahingumasinad. Isegi rühma jagu tanke mitte.
Minumeelest on täiesti normaalne ka suhe 3:1 nagu on venelastel. Ehk kui ostetakse vaid 1 pataljon, siis olgu selles 1 tankikompanii ja tehtud.
PzH 2000 tahaks saada 24. Seal on väike taktikaline nipp, mida pole kõigil vaja teada ja lisaks arvestades, et uue RKAK järgi jääb suurtükiväge üsna minimaalselt, tuleks võtta olemasolevast mõistlik maksimum! Aga hollandlastelt võimalik PzH ostmine... ei taha kommenteerida...

[tommy]

Kaitseväele hangitakse sel aastal üle 100 miljoni euro eest varustust.

Kaitseminister Urmas Reinsalu kinnitas täna Kaitseministeeriumi valitsemisala 2014. aasta hankeplaani, mille kohaselt hangitakse Kaitseväele sel aastal relvastust, varustust ja laskemoona enam kui 100 miljoni euro eest.
Aastateks 2013-2022 koostatud riigikaitse arengukava alusel on 2014. aasta hankeplaani mahuks kokku 111,5 miljonit eurot, mis moodustab 29,04% 2014. aasta kaitse-eelarvest.

Kaitseminister Reinsalu sõnul tagab kaitsekulude püsimine tasemel 2% sisemajanduse kogutoodangust, et saame kolmandiku oma kaitse-eelarvest suunata uue relvastuse ja varustuse hangeteks. „Selline kaitse-eelarve jaotus võimaldab meil täna varustada ja relvastada kaitseväe praegused sõjaaja üksused ning alustada järgmistel aastatel uute sõjaliste võimete arendamisega, nagu näiteks jalaväe lahingumasinate hankimisega,“ ütles kaitseminister Reinsalu.

Suurim osa hankeplaanist kulub Kaitseväe reservüksuste sõjaaja varustuse ja varude hankimiseks, milleks hangitakse kokku ligi 45 miljoni euro eest juurde sideseadmeid, veokeid jt rivisõidukeid, laskemoona, pioneerivarustust, öövaatlusseadmeid, suurtükiväe- ja miinipildujaüksuste tulejuhtimisvarustust, kaitseväelaste vormiriideid, rakmeid, kuulikindlaid veste jpm.

Enam kui 13 miljonit eurot kasutatakse 2014. aastal Kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, tankitõrjerakettide, vormiriiete ja lõhkemoona soetamiseks ning ligi kolm miljonit eurot kulub Kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Suurimateks ühekordseteks kuludeks 2014. aasta hankeplaanis – mõlema hanke puhul üle 6 miljoni euro – kulub 2009. aastal sõlmitud keskmaaradarite Ground Master 403 hankelepingu ning 2010. aastal sõlmitud soomustransportööride SISU XA-188 graafikujärgseteks osamakseteks. Samuti jätkuvad väiksemas mahus hanked Ämari lennubaasi varustamiseks vajalike navigatsiooniseadmete jm varustusega.

Ligi 14 miljonit eurot kulub 2014. aastal Kaitseväe olemasolevate kerge- ja raskerelvade, sõidukite jm varustuse plaanipärasteks remondi- ja hooldustöödeks.

[Markko]

Enam kui 13 miljonit eurot kasutatakse 2014. aastal Kaitseväe rahuaegse väljaõppetegevuse tagamiseks vajaliku laskemoona, tankitõrjerakettide, vormiriiete ja lõhkemoona soetamiseks ning ligi kolm miljonit eurot kulub Kaitseliidu maakaitseüksustele varustuse hankimiseks.

Tule eile meile. Jälle uus töövõit meie pressiesindajate või jumal teab kelle tegevuses.

[Taaniel Tina]

„Selline kaitse-eelarve jaotus võimaldab meil täna varustada ja relvastada kaitseväe praegused sõjaaja üksused ning alustada järgmistel aastatel uute sõjaliste võimete arendamisega, nagu näiteks jalaväe lahingumasinate hankimisega,“ ütles kaitseminister Reinsalu.

Kuidas sellest nüüd aru saada - kas praegu käivad läbirääkimised ja järgmine aasta saame esimesed IFV-d või alustatakse alles järgmine aasta läbirääkimistega ja esimesed IFV-d saame 2016, 2017, 2018?

[hummel]

Läbirääkimisi juba peetakse kindlasti. Iseküsimus on, et hankeplaanid ja arengupaanid peavad lõpuks valmis saama ja siis saab ametlikult asja käima panna. Senimaani saab küll juba konsulteerida erinevate pakkujatega ja sondeerida pinda.

Oluline, et hangitavast varast oleks kasu. Sealhulgas neist tulejuhtimisseadmetest...

Teine asi, et teatud lepingutega tuleks ikkagi kiirustada, et keegi ette ei jõuaks ja hinnad ei jõuaks tõusta.

[tommy]

Kuidas sellest nüüd aru saada - kas praegu käivad läbirääkimised ja järgmine aasta saame esimesed IFV-d või alustatakse alles järgmine aasta läbirääkimistega ja esimesed IFV-d saame 2016, 2017, 2018?

Läbirääkimised juba käivad.
Kui jõutakse kokkuleppele, võib tehing aset leida juba sel aastal.
Esimene tarne miks mitte järgmisel.

[Viiskümmend]

2014 aasta hankeplaan ega ka 2013-2022 arengukava ei näinud ette nii kiiret ja kapitaalset Venemaaga seotud illusioonide lõppu ja selle sündmusega kaasnevaid USA ja ELi väga otsekoheseid avaldusi Balti riikide julgeolekuolukorra parandamiseks. Need meie olemasolevad plaanid lähtuvad aga endiselt juba möödunud ajajärgust, kus meil nii lahkeid ja sõnakaid sõpru maailma suurriikide seas ei olnud.

Kuna EL tõsiseid majandussanktsioone nähtavasti ei poolda siis ei jää neil näo säilitamiseks ju palju käike. Väärtustepõhine retoorika on muidugi A ja O aga kas Balti riikide puhul teeb Washington ja Euroopa ka mõne nn.asjadepõhise statemendi, poliitika seisukohalt oleks ikka väga imelik, kui ei teeks?

See oleks majanduslik/poliitiline fiasko, kui me liigume Hollandi kursil taasiseseisvunud vabariigi kõige kulukaima relvatehingu poole, kui samas kusagil läänemaailma jõukeskuses valmistatakse meile ette ka poliitilist pakikest (mis sisaldab tugevat sõnumit ehk raskelervi). Kas me oleme ikka päris kindlad, et neid Balti riike toeavaid suuri sõnu suurteks tegudeks ei pöörata?

[Taaniel Tina]

See oleks majanduslik/poliitiline fiasko, kui me liigume Hollandi kursil taasiseseisvunud vabariigi kõige kulukaima relvatehingu poole, kui samas kusagil läänemaailma jõukeskuses valmistatakse meile ette ka poliitilist pakikest (mis sisaldab tugevat sõnumit ehk raskelervi). Kas me oleme ikka päris kindlad, et neid Balti riike toeavaid suuri sõnu suurteks tegudeks ei pöörata?

Eks hollandlased kindlasti konsulteerivad ka USA ja Saksamaaga, kas tasub ja võib meile anda/müüa relvastust.

[tommy]

Eks hollandlased kindlasti konsulteerivad ka USA ja Saksamaaga, kas tasub ja võib meile anda/müüa relvastust.

Miks peaksid hollandlased toetama seisukohta(mida siin mõned propageerivad), nagu poleks Eesti üks õige iseseisev riik, kelle eest tehakse otsused Brüsselis või Washingtonis.??
Või Moskvas??

[Viiskümmend]

Meie riigieelarve on otsast lõpuni eurotoetusi täis ning ega keegi ei nuta, et me sellepärast "üks õige ja iseseisev" riik ei ole. Eriti rumal on aga (NATO ja ELi kontekstis) julgeolekualast iseseisvust (loe isoleeritust) idealiseerida. Kui Moskva saab Mistrali ja Krimmi ning Berliin Vene gaasi ning nafta ja kõige selle raames tahetakse meile sõbralike suurriikide poolt (nende enda südametunnistuse maharahustamiseks) ka Balti riikide julgeolekut kindlustada siis ma ei saa sellest "meile pole teid vaja, ostame ise, oleme iseseisvad" mentaliteedist aru.

[Kapten Trumm]

siis ma ei saa sellest "meile pole teid vaja, ostame ise" mentaliteedist aru.

Ma ka mitte.
Õigeks riigiks teeb ikka teiste vana sõjatehnika eest turuhinna letti ladumine ja hankespetsialisti tasemel poodlemine?
Mitte kõik riigid seda ei praktiseeri (Iisrael nt), aga nad pole vist piisavalt "õiged riigid" ja nende eest "otsustatakse Washingtonis".

[tommy]

Keegi tundis end puudutatuna..??
Ma pidasin oma kommentaari all küll rohkem silmas rublat ja tema usuvendi, kes igal pool kuulutavad, nagu meist endist ei sõltugi siin maalapil midagi.
Taaniel Tina tõenäoliselt sõnastas oma sõnavõtu segaselt.
Kuidagi imelik on lugeda, et ikka veel kasutame sõnastust, kas meile ikka võib ja tasub müüa relvastust. Et nagu ikka peaks jänkidelt üle küsima.
Seda, et üksteist informeeritakse, on täiesti tavaline. Seda me teeme isegi. "Et näe, selliseid tehinguid plaanime".
Kui aga midagi peaks toimuma, on see puhtalt meie ja hollandlaste omavaheline asi.

See oleks majanduslik/poliitiline fiasko, kui me liigume Hollandi kursil taasiseseisvunud vabariigi kõige kulukaima relvatehingu poole, kui samas kusagil läänemaailma jõukeskuses valmistatakse meile ette ka poliitilist pakikest (mis sisaldab tugevat sõnumit ehk raskelervi).

Ärme ise raskerelvastust hangi, äkki keegi kusagilt annab meile tasuta..??
Kui jänkid otsustavad tunduvalt suurendada meile antavat iga-aastast sõjalist abi, .....suurepärane.
Asju mida veel hankida vaja, on piisavalt.

[Kapten Trumm]

Kuidagi imelik on lugeda, et ikka veel kasutame sõnastust, kas meile ikka võib ja tasub müüa relvastust. Et nagu ikka peaks jänkidelt üle küsima.

Tundus mulle, et silmas peeti seda, et seoses julgeolekuolukorra muutusega võetakse Washingtonist kõne Amsterdami ja CV-de hind kukub nt poole odavamaks.
See, kuidas USA hiljem klaarib, on tema ja Hollandi vaheline asi.
Mitte et me peaks millegi ostmiseks Washingtonist luba kerjama.

[Taaniel Tina]

Kuidagi imelik on lugeda, et ikka veel kasutame sõnastust, kas meile ikka võib ja tasub müüa relvastust. Et nagu ikka peaks jänkidelt üle küsima.

Tundus mulle, et silmas peeti seda, et seoses julgeolekuolukorra muutusega võetakse Washingtonist kõne Amsterdami ja CV-de hind kukub nt poole odavamaks.
See, kuidas USA hiljem klaarib, on tema ja Hollandi vaheline asi.
Mitte et me peaks millegi ostmiseks Washingtonist luba kerjama.

Just seda ma mõtlesingi.
Aga edaspidi katsun end väljendada selgemalt.