Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kuulge ei tasu lolliks minna u 200 IFVga. Kui Taanil on sama palju (45) ja Soomel 102 - ja meil on 10 korda vähem raha kui Soomel. Seega meil peaks olema u 10 IFV, kuid plaanitakse 4 korda rohkem, seega kamoon. mõelge, see on ikkagi maksimum tulemus.
See, et mõnel riigil neist on ka "kola" st vana liikuvat soomustehnikat, tähendab ka seda, et neil on järelikult toimiv tehniline töökultuur, mis on maailma parimal tasemel. Kust sa Eestis selle võtad?
See, et mõnel riigil neist on ka "kola" st vana liikuvat soomustehnikat, tähendab ka seda, et neil on järelikult toimiv tehniline töökultuur, mis on maailma parimal tasemel. Kust sa Eestis selle võtad?
otsin eestlasi, kes teenisid eskadrilli ülema major Toompuu all (sinised baretid) / (üksus Alfa); Taškendis, operatsioonid-patrullid: Pakistanis, Afganistanis, Vene-Hiina piiril; Vietnami operatsioon USA "guerrillas" vastu (1960ndad - 1970ndad).
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Norra uuendas oma 103 vanemat masinat ja ostis uuena lisaks veel 41 juurde. Seega on Norral nüüdseks uuendatud tervelt 144 jalaväe lahingmasinat.setu kirjutas:Norra viimati uuendas 43 ühikut
Vaevalt, et Norra oma äsja uuendatud ja uusi juurde ostetud masinaid nüüd kellegile kohe müüma hakkab. Soome vaevalt, et neist vananenud Rootsi 40 mm. kahuriga A/B versioonidest eriti huvitatud on. Pealegi pole Rootsil midagi plaanis ka neist maha müüa. Reaalsed võimalikud konkurendid Hollandi masinatele võiksid olla Soome, Taani, Kanada ja võimalik, et ka Eesti aga kui riikide vahel mingiks enampakkumiseks läheb, oleme neist kindlalt ilma.setu kirjutas:Soome hangib juurde kas Norrast, Rootsist või Hollandist.
44 masinast Eesti iseseisvale esmasele kaitsevõimele ei anna praktiliselt mitte midagi, sama hästi võivad need 44 masinat üleüldse olemata olla ja pealegi 44 lahingumasinaga mingit tõsiseltvõetavat jalaväebrigaadi ei mehhaniseeri, see on lätlastega analoogne pakasuhha! Taanit pole mõtet näiteks tuua. Taanil pole Narvat ja reaalset vajadust Aalborgi pärast Vene Spetznaz´iga rinda pista. pealegi pole ka välistatud, et Taani või Soome need Hollandi üle jäävad masina ise ära ei osta.setu kirjutas:Kuulge ei tasu lolliks minna u 200 IFVga. Kui Taanil on sama palju (45) ja Soomel 102 - ja meil on 10 korda vähem raha kui Soomel. Seega meil peaks olema u 10 IFV, kuid plaanitakse 4 korda rohkem, seega kamoon. mõelge, see on ikkagi maksimum tulemus.
Kissinger - "Military Men Are Just Dumb, Stupid Animals To Be Used As Pawns In Foreign Policy"
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Küsimus pole ju selles kas 40 on vähe.44 masinat on ehk vähe, kuid neid saab tulevikus juurde osta.
Või 30, 50, 60 ja misiganes number.
Asi on üksusepõhine.
44 lahingumasinat on ühe pataljoni komplekt.
Loomulikult peavad selle pataljoni koosseisu kuuluma ka erinevad toetus-ja abimasinad.
Ja Marderitest....
Suurepärane masin.
Omal ajal.
Arvestades aga, et Marderite toootmine lõppes 1975-l aastal, siis millest veel siin rääkida.
Olenemata sellest, milline võiks olla nende moderniseerimispaketi maksumus, ei muuda see tõsiasja, et selleks ajaks, kui meil kogu komplekt käes, oleks ikkagi tegemist peagi juba 50 aastaste masinatega.
Mida aga tähendab pea poole sajandi aastane vanus masinale......
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kui rääkida sellisest "motolaskurbrigaadi kontseptsioonist", siis, IFV-de ja tankide suhe peaks olema midagi 2:1 või 3:1Eks me kusagil 2 milli tk eest kusagil maksame masina eest. Samas on tegemist vähekasutatud uusima tehnoloogiaga.
44 masinat on ehk vähe, kuid neid saab tulevikus juurde osta.
USA- on üldse vähe erilised suhted, midagi 1:1 lähedale.
http://www.globalsecurity.org/jhtml/jfr ... vy-toe.gif
http://commons.wikimedia.org/wiki/File: ... rigade.png
Ehk siis sellest 44 lahingumasinast mingit soomusbrigaadi ei tekita.
"Pataljonikomplekt" pole mingi orgaaniline võitlusüksus, lihtsalt lahendatakse ära üks detail brigaadis.
Selleks, et saada toimiv soomusbrigaad, on ameeriklaste eeskujul vaja veel üks pataljon IFV-sid ja vähemalt 1 pataljon tanke.
See on siis ainult manööverkomponent, LT ja LTT osad veel peale selle.
Edasi tasub mõelda, kui pikas plaanis see värk kokku saadakse, kui ühe pataljoni IFV-de hanke on "suurim kaitsehange", siis on reaalsus see, et vist lähikümnenditel mitte.
Siit tasub uuesti tagasi tulla korraks juurte juurde, et kas antud lähenemine on üldse jõukohane ja kas ei keera me vedrut üle.
Maailmas on igasugu vägevat sõjatehnikat müüa, kuid kõik see pole jõukohane ja kas taoliselt tekkivad kummalised "poolbrigaadid" on üldse võitlusvõimelised

Viimati muutis Kapten Trumm, 24 Mär, 2014 9:45, muudetud 1 kord kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Parem CV90netega sõdida kui ilma.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
See tundub ka vähe küüniline suhtumine nüüd. Eriti kuna ise oled pikalt seletanud mitmetel näidetel, kuidas 0 IFV ja ainult tankidega üksused (kasvõi ajutiselt) oleks vägagi võitlusvõimeline. Nüüd korraga 1:1 ei ole.Kapten Trumm kirjutas: kas taoliselt tekkivad kummalised "poolbrigaadid" on üldse võitlusvõimelised
-
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Selleks, et viia CV90 Mk I ja Mk II - CV90 Mk III tasemele tuleb soomuki kere ära vahetada ehk Norrast ja Rootsist on kohe-kohe järelturule tulemas sadu vanema generatsiooni CV90 keresid millel on veermik, mootor ning muu tehnika ja seadmed välja võetud.
Keegi ei kahtlegi selles, et CV9035NL (Mk III) ei oleks omas klassis parim, mis saada on. Küsimus on lihtsalt selles, et CV9035 on ka kallim, mis saada on.
Nende ostuhind ja elutsüklikulu hirmutab, mõju teistele hangetele (Pzh2000) ning loodetud võime saavutamine jne.
Keegi ei kahtlegi selles, et CV9035NL (Mk III) ei oleks omas klassis parim, mis saada on. Küsimus on lihtsalt selles, et CV9035 on ka kallim, mis saada on.
Nende ostuhind ja elutsüklikulu hirmutab, mõju teistele hangetele (Pzh2000) ning loodetud võime saavutamine jne.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
No praegu paistavad juba esimese komponendi soetamise eel finantspohmelli tunnused, mis võib ajaloost teada näidete najal lõppeda sellega, et tankideni ei jõutagi. Umbes nii, nagu merevägi ei jõudnud kahuripaatideni. Kuigi tahaks, aga rahakott ei luba. Et IFV-dest alustati, on lihtne majanduslik põhjendus, anname olemasolevale üksusele lihtsalt uued masinad ja voila. Tankide korral on vaja ka uus üksus tekitada. Kas see summa summaarum õigeks osutub, eks aeg näita.Gideonic kirjutas:See tundub ka vähe küüniline suhtumine nüüd. Eriti kuna ise oled pikalt seletanud mitmetel näidetel, kuidas 0 IFV ja ainult tankidega üksused (kasvõi ajutiselt) oleks vägagi võitlusvõimeline. Nüüd korraga 1:1 ei ole.
Kõige nõmedam oleks muidugi siis, kui päeva lõppeks jääks üksus tankideta või ollakse sunnitud eelarvepiirangute tõttu IFV-de tasemele selgelt allajäävaid tanke ostma. Siis on meil vägevad IFV-d, maailma parimad, mida tuleb kasutada samamoodi kui Pasi (st erilist lisaväärtust nad ei anna) ja jalavägi peab ikka jalastunult võitlema. Küll on aga koorem eurosid ära kulutatud, mille eest saanuks selle nagunii jalgsi võitleva jalaväe varustada hädapäraste soomustransportööride ja korralike kantavate TT/ÕT relvadega. Loodame, et nii ei lähe.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10215
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Sedalaadi roheliste mehikeste vastu saaks kasutada vähe teistsuguseid vahendeid:
http://www.spyemporium.com/super-web-shooting-net-gun/

http://www.spyemporium.com/super-web-shooting-net-gun/

Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
RAHA POLE?
Enefiti Eesti Energia õlitehas mis pidi 2012 august tööle hakkama ning seisab senini viimane uudis oli,et tehase tööle saamiseks on vaja 28 milli juurde anda tehas ise siis 206 milli?!!??!
Estlink 2 maksis mälu järgi Eesti osalus 105 milli see vähemalt toimib.
ESM osaluseks võeti laenu ,et tagada Kreeka toetamist...
Töötukindlususkassa ajab raha üle ääre äkki saaks sealt laenu 10 aastaks soomumasinate soetamiseks võtta?
Pensioni 2 samba süsteem mis pole jätkusuutlik olukorras kui EL keskmine võlakoormus üle 90% SKTst ning sealne raha lihtsalt kaob mingi aeg finantskrahhi tagajärjel.(Mul seal 15k umbes kogutud annaks rõõmuga tanki ostuks,sest alternatiiv on null)
Eesti võlakoorem 10% SKTst st. võiksime Eesti kaitsevõime tehnika probleemid enamik lahendada tõstes seda 20% peale mis oleks ikka Läänemaailma kõige väiksem. Võlakoorem riigil üle 60% on majandusteadlaste poolt varasemalt arvestatud,et pole võimalik tagasi maksta see tähendab,et kõikide riikide võlad ükshetk kustuvad.
Rahastamise võimalusi küllalt ma ütleks,et tahet pole...
Enefiti Eesti Energia õlitehas mis pidi 2012 august tööle hakkama ning seisab senini viimane uudis oli,et tehase tööle saamiseks on vaja 28 milli juurde anda tehas ise siis 206 milli?!!??!
Estlink 2 maksis mälu järgi Eesti osalus 105 milli see vähemalt toimib.
ESM osaluseks võeti laenu ,et tagada Kreeka toetamist...
Töötukindlususkassa ajab raha üle ääre äkki saaks sealt laenu 10 aastaks soomumasinate soetamiseks võtta?
Pensioni 2 samba süsteem mis pole jätkusuutlik olukorras kui EL keskmine võlakoormus üle 90% SKTst ning sealne raha lihtsalt kaob mingi aeg finantskrahhi tagajärjel.(Mul seal 15k umbes kogutud annaks rõõmuga tanki ostuks,sest alternatiiv on null)
Eesti võlakoorem 10% SKTst st. võiksime Eesti kaitsevõime tehnika probleemid enamik lahendada tõstes seda 20% peale mis oleks ikka Läänemaailma kõige väiksem. Võlakoorem riigil üle 60% on majandusteadlaste poolt varasemalt arvestatud,et pole võimalik tagasi maksta see tähendab,et kõikide riikide võlad ükshetk kustuvad.
Rahastamise võimalusi küllalt ma ütleks,et tahet pole...
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Siia oleks sobilik tsiteerida uue lapseohtu peaministri sõnu Riigikogus eile, kus kinnitati, et julgeoleku garantii ongi 2% SKP-st ja "lisaks sellele on ju veel meie osalus rahvusvahelistes projektides, mis samuti julgeolekut toodab". Ehk siis antud seltskonna tüüpne ignorantsi tase. 

/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Soomes ei ole 102 IFV-d, vaid 212, 102 tk on CV-d ja 110 tk BMP-2'd, mis on parasjagu läbimas moderniseerimiskuuri.Kuulge ei tasu lolliks minna u 200 IFVga. Kui Taanil on sama palju (45) ja Soomel 102 - ja meil on 10 korda vähem raha kui Soomel. Seega meil peaks olema u 10 IFV, kuid plaanitakse 4 korda rohkem, seega kamoon. mõelge, see on ikkagi maksimum tulemus.
Lisaks on hiljaaegu kantud maha 85 BMP-1, mis omal ajal NSVL-st osteti.
Netist otsides jääb mulle vähe segaseks nende CV-de sõja-aja roll, väljaõpet vaadates tundub, et neid ei olegi plaanis tankidega koos kasutada, vaid neid kasutaks jäägribrigaad (mis varasemalt oleks sõitnud pannvaagenite ja/või Pasidega). Et soomusbrigaadide peale tuleb tanke ja IFV-sid 1:1, on vast seotud vanade BMP-1de mahakandmisega, millele pole veel asendust (soomlastele olid tankid tähtsamad ja kasutati viimaseid võimalusi).
Igal juhul asja uurides torkab silma, et Leopardide sabas kakerdavad Soomes ikka BMP'd, mitte CV-d /parandatud/
Soomlaste viimast tankiostu vaadates tundub, et antud teemal mingeid muudatusi teha ei plaanita, tankegi osteti sama arv.
Küsimus nüüd on, millega täidetakse auk, mille tekitas vanade BMP-1de mahakandmine.
Viimati muutis Kapten Trumm, 25 Mär, 2014 11:37, muudetud 2 korda kokku.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Euroopa Liidu riikide järjestus 2010 aasta lõpus riigivõlga SKP-s mõõtes oli järgnev:
1. Kreeka 142.8%, võlg 329 miljardit eurot
2. Itaalia 119.0%, võlg 1,843 triljonit eurot
3. Belgia 96.9%, võlg 341 mrd eurot
4. Iirimaa 96.2%, võlg 148 mrd eurot
5. Portugal 93.0%, võlg 160 mrd eurot
6. Saksamaa 83.2%, võlg 2,080 triljonit eurot
7. Prantsusmaa 81.7%, võlg 1,591 triljonit eurot
8. Ungari 80.2%, võlg 81 mrd eurot
9. Suurbritannia 80.0%, võlg 1,325 triljonit eurot
10. Austria 72.3%, võlg 205 mrd eurot
11. Malta 68.0%, võlg 4 mrd eurot
12. Holland 62.7%, võlg 371 mrd eurot
13. Küpros 60.8%, võlg 11 mrd eurot
14. Hispaania 60.1%, võlg 639 mrd eurot
15. Poola 55.0%, võlg 193 mrd eurot
16. Soome 48.4%, võlg 87 mrd eurot
17. Läti 44.7%, võlg 7,8 mrd eurot
18. Taani 43.6%, võlg 102 mrd eurot
19. Slovakkia 41.0%, võlg 27 mrd eurot
20. Rootsi 39.8%, võlg 143 mrd eurot
21. Tsehhi 38.5%, võlg 58 mrd eurot
22. Leedu 38.2%, võlg 10 mrd eurot
23. Sloveenia 38.0%, võlg 14 mrd eurot
24. Rumeenia 30.8%, võlg 37 mrd eurot
25. Luxemburg 18.4%, võlg 8 mrd eurot
26. Bulgaaria 16.2%, võlg 11 mrd eurot
27. Eesti 6.6%, võlg 1 mrd eurot
Võlatase 2011. a III kv lõpus, %-na SKPst
Kreeka 159,1
Itaalia 119,6
Portugal 110,1
Iirimaa 104,9
Belgia 98,5
Prantsusmaa 85,2
Suurbritannia 85,2
Ungari 82,6
Saksamaa 81,8
Austria 71,6
Malta 70,3
Küpros 67,5
Hispaania 66,0
Holland 64,5
Poola 56,3
Taani 49,3
Soome 47,2
Läti 44,6
Sloveenia 44,4
Slovakkia 42,2
Tšehhi 39,8
Leedu 37,6
Rootsi 37,0
Rumeenia 33,3
Luksemburg 18,5
Bulgaaria 15,0
Eesti 6,1
2013 aasta kolmandas kvartalis oli EESTI VÕLG 1,817 miljardit eurot võlatase SKT-sse 10% täpselt milleks võeti 817 miljonit euri laenu?
Vastus: ESM -Euroopa stabiilsus mehanism st. euri hoidmiseks Kreeka jt.laenude garantiideks.
Eestil pole olnud kahju võtta laenu euro toetuseks 817 miljonit aga hetkel kui on oht riigi eksistentsile ei leita raha 300-400 miljonit erakordseks relvaostuks.
Me peame survestama rohkem poliitikuid ja teavitama rahvast milleks on raha ning milleks mitte.
1. Kreeka 142.8%, võlg 329 miljardit eurot
2. Itaalia 119.0%, võlg 1,843 triljonit eurot
3. Belgia 96.9%, võlg 341 mrd eurot
4. Iirimaa 96.2%, võlg 148 mrd eurot
5. Portugal 93.0%, võlg 160 mrd eurot
6. Saksamaa 83.2%, võlg 2,080 triljonit eurot
7. Prantsusmaa 81.7%, võlg 1,591 triljonit eurot
8. Ungari 80.2%, võlg 81 mrd eurot
9. Suurbritannia 80.0%, võlg 1,325 triljonit eurot
10. Austria 72.3%, võlg 205 mrd eurot
11. Malta 68.0%, võlg 4 mrd eurot
12. Holland 62.7%, võlg 371 mrd eurot
13. Küpros 60.8%, võlg 11 mrd eurot
14. Hispaania 60.1%, võlg 639 mrd eurot
15. Poola 55.0%, võlg 193 mrd eurot
16. Soome 48.4%, võlg 87 mrd eurot
17. Läti 44.7%, võlg 7,8 mrd eurot
18. Taani 43.6%, võlg 102 mrd eurot
19. Slovakkia 41.0%, võlg 27 mrd eurot
20. Rootsi 39.8%, võlg 143 mrd eurot
21. Tsehhi 38.5%, võlg 58 mrd eurot
22. Leedu 38.2%, võlg 10 mrd eurot
23. Sloveenia 38.0%, võlg 14 mrd eurot
24. Rumeenia 30.8%, võlg 37 mrd eurot
25. Luxemburg 18.4%, võlg 8 mrd eurot
26. Bulgaaria 16.2%, võlg 11 mrd eurot
27. Eesti 6.6%, võlg 1 mrd eurot
Võlatase 2011. a III kv lõpus, %-na SKPst
Kreeka 159,1
Itaalia 119,6
Portugal 110,1
Iirimaa 104,9
Belgia 98,5
Prantsusmaa 85,2
Suurbritannia 85,2
Ungari 82,6
Saksamaa 81,8
Austria 71,6
Malta 70,3
Küpros 67,5
Hispaania 66,0
Holland 64,5
Poola 56,3
Taani 49,3
Soome 47,2
Läti 44,6
Sloveenia 44,4
Slovakkia 42,2
Tšehhi 39,8
Leedu 37,6
Rootsi 37,0
Rumeenia 33,3
Luksemburg 18,5
Bulgaaria 15,0
Eesti 6,1
2013 aasta kolmandas kvartalis oli EESTI VÕLG 1,817 miljardit eurot võlatase SKT-sse 10% täpselt milleks võeti 817 miljonit euri laenu?
Vastus: ESM -Euroopa stabiilsus mehanism st. euri hoidmiseks Kreeka jt.laenude garantiideks.
Eestil pole olnud kahju võtta laenu euro toetuseks 817 miljonit aga hetkel kui on oht riigi eksistentsile ei leita raha 300-400 miljonit erakordseks relvaostuks.
Me peame survestama rohkem poliitikuid ja teavitama rahvast milleks on raha ning milleks mitte.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ma arvan,et leiaks piisavalt kohti kust vajalik relvahanke raha leida.
Third quarter of 2013 compared with second quarter of 2013
Euro area government debt down to 92.7% of GDP,
EU28 up to 86.8% of GDP
Estonia 10%
Third quarter of 2013 compared with second quarter of 2013
Euro area government debt down to 92.7% of GDP,
EU28 up to 86.8% of GDP
Estonia 10%
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 43807
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Mis teed, kui varastes 30ndates peaminister teatab veendunult, et 2% ongi julgeolek (ja rohkemat ei saa?)
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 3 külalist