Läti ja Leedu kaitsejõud

[tommy]

Millised hanked selle kahe aasta taguse alandava "palja tilliga - püss mõlemas käes" olukorra on ära muutnud?

Mida selle "alandava "palja tilliga - püss mõlemas käes"" olukorra all mõeldakse.?
Lihtsalt huvitav teada.

[alban]

Millised hanked selle kahe aasta taguse alandava "palja tilliga - püss mõlemas käes" olukorra on ära muutnud?
Lihtsalt huvitav teada?

See Hurda artikkel millest "palja tilli" võrdlus nii paljudele meeldib, rääkiski probleemist, et paberi peal on struktuurid liiga suured, mis tegelikku võitlusvõimet ei loo. Sellest ajast on õppust võetud ja utoopilisi paberplaane reaalsusega korrigeeritud, mis on tekitanud valulisi reaktsioone Kunnase ja Laaneotsa poolt. Soovitan lugeda tänast EPL-i ja seal olevat intervjuud kindral Terrasega kes ütleb sõnaselgelt, et inimesi on vähe ja täna on struktuurid vastavusse viidud reaalsete võimalustega ehk on loodud olemasolevate reaalsete ressursside põhjalt võitlusvõimelised üksused.

[Viiskümmend]

Sama siin, Hurda sõnum oli "vähem on rohkem" ning ma küsin kuidas me kvantiteedi (lahinguvõimelise väe) poolest täna Leedust võimekamad oleme, millised teod (näiteks varustuse hanked) seda EST versus LIT paremuse väidet kinnitaksid?

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Sama siin, Hurda sõnum oli "vähem on rohkem" ning ma küsin kuidas me kvantiteedi (lahinguvõimelise väe) poolest täna Leedust võimekamad oleme, millised teod (näiteks varustuse hanked) seda EST versus LIT paremuse väidet kinnitaksid?

...mitte midagi ei kinnita ja see nn "paremus" on hetkel vastupidine

[Kapten Trumm]

Kui me vaatame Krimmi sündmuste skaalal (kiiresti tuure võttev sõjaline kriis), siis selles kontekstis ei olegi tänane reservsüsteem kutselisele süsteemile konkurent.
Lahingu tulemuse määrab mitte arvud paberil, vaid nende kasutamise võimalus ajaühikus.

Kahjuks on sitaks vähe korrutada järgmise reservbrigaadi loomise juurde võlusõna "kiirreageerimine", kui see saab oma sisult olema täpselt samasugune "aeglaselt reageeriv" reservbrigaad, mis on koos käinud rahuaja mitmekuulise ettevalmistuse rutiinis.
Nüüd aga tuleb puänt.

Puaänt on selles, et see ei tähenda palgaarmeele üleminekut, mida siin mõni mees mulle vägisi suhu toppinud on.
See tähendab senise, igikestva mugava rahuaja rutiinis rahulikult tiksuvate mobiliseerimis- ja muude harjutuste viimist sootuks teise paradigmasse.
Nagu Iisraelis, kus 100 000 meest mobiliseeritakse vähem kui 24 tunniga.
Seda võib tõesti nimetada "kiirreageerimis-....".
Saavutatud on see kuidas?
Hulka suurema õppekogunemiste sageduse ja mahuga, võiks öelda, et IDF täna elabki hiigelsuure õppekogunemise keskel.
Väiksema etteteatamisega ja hästi õlitatud süsteemiga (mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses). Täna anti vile ja homme-ülehomme ollakse relvis, on rutiin.
Kui me tahame oma reservidega venelastele väljakutset pakkuda, siis tuleb ka samamoodi teha.
Iisraelis muide pole mingeid kutselisi "kiirreageerimisbrigaade" ega vist hakka ka olema - liiga kallis, et pidada üleval relevantset armeed.

[A4]

Ma oleks väga ettevaatlik nende SIPRI andmete kasutamisega. Eesti reaalse kaitse-eelarve kokkuarvutamisel on SIPRI reaalsetele numbritele (2011. aastal ca 280 miljonit eurot ja 2012. aastal 340 miljonit eurot) „kõigest“ 30-90 miljonit eurot, aga Leedu puhul käib küll jutt mingitest utoopilistest numbritest, milleni Leedu oma kaitsekulutuste osas ei jõudnud isegi majandusbuumi-aegsetel aastatel, mil kaitsekulud olid ikka reaalselt üle 1% SKT-st. Ilmselt on asi selles, et SIPRI võtab tihti nii kaitsekulude kui ka relvajõudude suuruse puhul arvesse ka igasugused politseid, piirivalved ja sandarmeeriad koos oma eelarvetega ning liidab need kõik kokku. Kuigi sõjalise riigikaitsega pole need asjad küll eriti seotud.

Kui vaadata Leedu enda esitatud ametlikke andmeid (tommy viidatud) või numbreid, mida Leedu ise esitab Euroopa Kaitseagentuurile või NATO-le, siis näeme, et tegelikult kulutas Leedu 2012. aastal kaitse-eelarvele u 255 miljonit eurot ehk pea 200 miljonit vähem, kui deklareerib SIPRI ja pea 100 miljonit vähem, kui kulutab Eesti oma 2% juures. Läti vastavad numbrid on veel masendavamad ning kui Läti ja Leedu nüüd tõesti reaalselt oma kaitsekulusid tõstma ei hakka, siis varsti pole palju puudu, et meie kaitsekulud on peaagu sama suured, kui Läti ja Leedu omad kokku.

Isegi kui SIPRI numbrid (2012. aastal 430 miljonit eurot) vastaksid Leedu puhul tõele, oleks see siiski täiesti ebapiisav summa kaitseväe ülalpidamiseks ja arendamiseks, arvestades seda, et nii Leedu majandus kui relvajõudude suurus (ca 7000-8500 tegevväelast) on Eesti omast absoluutnumbrites umbes kolm korda suurem. Ehk kui Leedu kulutaks 2% SKT-st kaitsele nagu Eesti, peaks ta kaitse-eelarve olema kuskil 1 miljard eurot, mis oleks piisav, et hoida kaitse-eelarves normaalselt tasakaalu personali-, majandamis- ja investeeringukulude vahel, nagu Eestis. Reaalselt tähendab aga Leedu (ja ka Läti) praegune kaitsekulude tase seda, et umbes 70% kaitse-eelarvest läheb personalikuludeks ning ülejäänud suuresti olemasoleva väe igapäevasteks tegevuskuludeks. Uue varustuse hankimiseks ei jää praktiliselt midagi, mistõttu me olemegi täna olukorras, kus Eesti räägib reaalselt jalaväe lahingumasinate, iseliikuvate suurtükkide ja uute tankitõrjeraketisüsteemide hankimisest, aga Leedu suudab reaalselt tegeleda vaid väikses mahus käsitulirelvade moderniseerimisega (mis mingit uut sisuliselt võimet juurde ei tekita, vaid säilitab vaid olemasoleva eksistentsi).

Mis puudutab Borja viidet, et Leedu maavägi on Eesti omast terviklikum ja võitlusvõimekam ning Õhuvägi reaalne ja lendav, siis mina küll hästi aru ei saa, kuskohas on see Leedu kvantitatiivne või kvalitatiivne üleolek Eestist. Ja kus see üldse saakski olla, kui leedukat riigikaitsesse raha eriti ei panusta?

Maaväes on neil üks „mehhaniseeritud“ brigaad + veel mõned üksikud jalaväepataljonid. Ehk numbriliselt ilmselt vähem, kui meie SA-struktuuris. Suurtükivägi on oma 50 aastat vanade 105mm torudega samal tasemel, kus meie oma 1998. aastal. Kahel „mehhaniseeritud“ pataljonil on Saksmaalt saadud vanad M113 masinad, millest enamus seisab kuulu järgi juba aastaid laos roostetades, kuna nende käigushoidmiseks pole raha õieti kunagi olnud. Maaväes oma õhutõrjeüksus puudub, on üks õhutõrjepataljon Õhuväe koosseisus, mille relvastus-varustus on võrreldes meie Õhutõrjepataljoniga põlvkonna võrra maas. Pioneeripataljone on üks, varustuse poolest meiega minu teada mittevõrreldav. Kui arvestada seda, et leedulaste enda andmetel on kogu selle Maaväe peale umbes 4000 tegevväelast, siis on ilmne, et praktiliselt kõik need üksused on alakomplekteeritud, st. võitlusvõimetud võrreldes sellega, mida need paberil kujutavad. Nii et meie reserv-süsteemil põhinev SA-armee on võimsam nii leedulaste rahu- kui sõjaaja armeest, mis on ka loogiline, arvestades seda, et me oleme sellesse rohkem raha investeerinud.

Mereväes on neil sarnaselt Eestiga mõned uuemad miinijahtijad ja terve rida vanu patrullaluseid jms, mis rahapuudusel seisavad rahulikult kai ääres. Õhuväes on neil sarnaselt meiega mõned AN-2-d ja L-39’d, samuti üks L-410 õhutõrjesihtmärkide pukseerimiseks?

Küsiks borjalt, mille võrra selline Õhuvägi meie omast reaalsem ja lendavam on? Või millist reaalset lahinguvõimet selline lennuvägi omab? Või millised on sellise lennuväe arenguperspektiivid olematu rahastamistaseme juures? Jah, leedulastel on ka kolm täiesti korralikku C-27 Spartan transpordilennukit, kuid leedulased ise on tunnistanud, et siseriiklikult pole nendega midagi peale hakata ja hangiti need suure hurraaga vaid selleks, et Leedu kaitseväe missiooniüksusi varustada. Samal ajal on see romula ära söönud need rahad, mis oleks tulnud kulutada peamiselt amortiseerunud Nõukogude radaritel püsiva õhuseiresüsteemi rekonstrueerimiseks, mis on mitmes mõttes üleüldse igasuguste õhuoperatsioonide aluseks.

Reaalselt pole isegi sellist väge võimalik Leedu praeguste kaitsekulude juures korralikult käigus hoida, olemasoleva tehnika plaanipärasest hooldusest või edasiarendamisest rääkimatagi. Pakun välja, et kui Leedu ei hakka lähiaastatel reaalselt oma riigikaitsesse rohkem raha pumpama, siis hakkame seal nägema järgmisi arenguid – Maaväes jääbki alles üksainus brigaad kolme pataljoniga, Õhuvägi lõpetab igasuguse lennutegevuse, Mereväes jääb alles vaid paar-kolm uuemat laeva. Pooled linnakud pannakse kinni, paartuhad kaitseväest saavad koondamisteate. Ehk teisisõnu, Leedu RA- ja SA-kaitsevägi muutub umbes sama suureks ja võimekaks, kui meie RA ajateenijate väljaõppesüsteem. Ainult selle vahega, et meil on kvalitatiivne üleolek ja SA mobilisatsiooni korral ka mitmekordne kvantitatiivne. Kurb, aga tõsi.

Kaitsekulutuste protsendi ja kaitsevõime vahele ei saa võrdusmärki panna, kaitsevõime saavutatakse ikka läbi õigete otsuste ning kompetentsete inimeste.

Kui kaitsevõimet asjades mõõta siis Läti ja Eesti suurimad hankealased narratiivid ju kattuvad ning selleks on soomusmanöövervõimekuse loomine. Me teame, et Läti ostab UK-st u. 3 x rohkem ja 2 x odavamat "rauda", kui Eesti seda Hollandist teha kavatseb.

Ehk 0.9% eest saab vajadusel ka rohkem võimekust kui 2% eest. CVRTde bling-bling koefitsent on muidugi palju-palju madalam.

Ega ikka ei saa küll rohkem võimekust. Olen nõus, et vaja on õigeid otsuseid tegevaid kompetentseid inimesi, kuid antud CVRT hanke puhul ma seda küll ei näe. Eriti, kui võrrelda seda meie plaanitava CV90 hankega.

Vahe algab juba sellest, et kui CV90 on nii moraalselt kui ka füüsiliselt (st puhtalt kulumise mõttes heas korras ning suure ja pikaajalise moderniseerimispotentsiaaliga) väga uus masin, siis 50-aasta vanune CVRT on nii füüsiliselt kui ka moraalselt oma elutsükli lõpus. St moderniseerimisvõimalused on ennast ammendanud ning nende masinate käigushoidmine läheb lätlastele kardetavalt väga kalliks, kui nad just ei kavatse neid peamiselt lattu roostetama jätta, nagu leedulased rahapuudusel oma M113-tega tegid. Soomus on CVRT-l olematu, kahur 20mm ja stabiliseerimata, dessandina ei mahu masinale korralikult peale isegi üks pooljagu, mistõttu sama suure jalaväeüksuse vedamiseks on vaja topelt arv masinaid. Mis paljuski muudabki kogu selle hanke jaburaks, sest tegemist on kergete luuresoomukitega, mis pole mõeldud tavaliste jalaväeüksuste transpordiks, rääkimata terve jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest. Puht võime poolest saab meie CV90-tega pataljon olema mäekõrguselt üle Läti kahest luuresoomukitel pataljonist.

Ja siin tulebki taas ikkagi mängu raha. Kui lätlastel normaalsel tasemel kaitsekulud, siis oleksid nad suutnud hankida endale midagi natukenegi asjalikumat. Meenutaks, et 2000. aastate keskpaiku, kui lätlaste kaitse-eelarve oli meiega enamvähem võrreldaval tasemel, kaalusid nad täitsa tõsiselt tutt-uute jalaväe lahingumasinate hankimist ning Adaži polügoonil tehti juba proovisõite Patria AMV-ga ja vist ka Panduriga. Aga kuna raha ei olnud, siis ilmselgelt oligi nüüd tegemist mingisuguse sundvalikuga või katsega kiirelt midagigi hankida – „las nad siis olla vanad, kulunud, nõrga soomusega luuresoomukid, peaasi, et kohe ja odavalt kätte saame“. Ainult et ma kardan, et sellise „odava“ võime ülalpidamine kujuneb lätlastele tulevikus vägagi kalliks ja keeruliseks, eriti kui võrrelda seda olematu võimega, mida need masinad pakuvad.

[A4]

Kui me vaatame Krimmi sündmuste skaalal (kiiresti tuure võttev sõjaline kriis), siis selles kontekstis ei olegi tänane reservsüsteem kutselisele süsteemile konkurent.
Lahingu tulemuse määrab mitte arvud paberil, vaid nende kasutamise võimalus ajaühikus.

Kahjuks on sitaks vähe korrutada järgmise reservbrigaadi loomise juurde võlusõna "kiirreageerimine", kui see saab oma sisult olema täpselt samasugune "aeglaselt reageeriv" reservbrigaad, mis on koos käinud rahuaja mitmekuulise ettevalmistuse rutiinis.
Nüüd aga tuleb puänt.

Puaänt on selles, et see ei tähenda palgaarmeele üleminekut, mida siin mõni mees mulle vägisi suhu toppinud on.
See tähendab senise, igikestva mugava rahuaja rutiinis rahulikult tiksuvate mobiliseerimis- ja muude harjutuste viimist sootuks teise paradigmasse.
Nagu Iisraelis, kus 100 000 meest mobiliseeritakse vähem kui 24 tunniga.
Seda võib tõesti nimetada "kiirreageerimis-....".
Saavutatud on see kuidas?
Hulka suurema õppekogunemiste sageduse ja mahuga, võiks öelda, et IDF täna elabki hiigelsuure õppekogunemise keskel.
Väiksema etteteatamisega ja hästi õlitatud süsteemiga (mitte ainult paberil, vaid ka reaalsuses). Täna anti vile ja homme-ülehomme ollakse relvis, on rutiin.
Kui me tahame oma reservidega venelastele väljakutset pakkuda, siis tuleb ka samamoodi teha.
Iisraelis muide pole mingeid kutselisi "kiirreageerimisbrigaade" ega vist hakka ka olema - liiga kallis, et pidada üleval relevantset armeed.

Olen nõus, et ilmselt peame me oma reservi mobiliseerimise süsteemi hakkama muutma kiiremaks, aga justnimelt seda see „rõhu asetamine kiirreageerimisvõimelistele 1. ja 2. jalaväebrigaadile“ ju tegelikult tähendabki.

Mis puudutab Iisraeli, siis jah, juudid suudavad oma reservüksusi vajadusel väga kiiresti mobiliseerida, kuid nende ajateenistuse juures on ka üks teine nüanss, mis tagab neile reageerimisvõimekuse ka ilma igasuguse mobilisatsioonita. Nimelt ei koosne suur osa Iisraeli 2-aastasest ajateenistusest mitte pelgalt väljaõppest, nagu meil, vaid suure osa sellest ajast ongi ajateenijad n-ö teenistuses valmidusüsksustes, st valvavad piiri, müttavad Gazas jne.

Aga ma ei taha öelda, et peaksime kohe automaatselt Iisraeli süsteemi kopeerima hakkama, sest eelkõige on ikkagi tegemist üksustega, kes n-ö rahu ajal pidevalt palestiina sisse jahivad jne, st. nendel valmidusüksustel on reaalselt kogu aeg ka midagi teha. Ehk tegemist on lahendusega sellise vastase jaoks, keda meil rahu ajal pidevalt ei eksisteeri. Teiseks ei ole ma kindel, kas meie sellise ajateenijatest valmidusüksuse aasta otsa püssi all hoidmine eriti odav on, eriti kui nad meie kontekstis eriti midagi ei teeks. Ilmselt on mõistlikum panustada sellele, et mobilisatsioon vajadusel kiiresti teostuks.

[vk1]

Ega ikka ei saa küll rohkem võimekust. Olen nõus, et vaja on õigeid otsuseid tegevaid kompetentseid inimesi, kuid antud CVRT hanke puhul ma seda küll ei näe. Eriti, kui võrrelda seda meie plaanitava CV90 hankega.

Vahe algab juba sellest, et kui CV90 on nii moraalselt kui ka füüsiliselt (st puhtalt kulumise mõttes heas korras ning suure ja pikaajalise moderniseerimispotentsiaaliga) väga uus masin, siis 50-aasta vanune CVRT on nii füüsiliselt kui ka moraalselt oma elutsükli lõpus. St moderniseerimisvõimalused on ennast ammendanud ning nende masinate käigushoidmine läheb lätlastele kardetavalt väga kalliks, kui nad just ei kavatse neid peamiselt lattu roostetama jätta, nagu leedulased rahapuudusel oma M113-tega tegid. Soomus on CVRT-l olematu, kahur 20mm ja stabiliseerimata, dessandina ei mahu masinale korralikult peale isegi üks pooljagu, mistõttu sama suure jalaväeüksuse vedamiseks on vaja topelt arv masinaid. Mis paljuski muudabki kogu selle hanke jaburaks, sest tegemist on kergete luuresoomukitega, mis pole mõeldud tavaliste jalaväeüksuste transpordiks, rääkimata terve jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest. Puht võime poolest saab meie CV90-tega pataljon olema mäekõrguselt üle Läti kahest luuresoomukitel pataljonist.

.

cv-90 on sama loogika järgi üle 20 aasta vana, scimitarid on vist 70´date lõpp. plussiks on väga mõistlikud mõõtmed üsna eeskujulik mobiilsus ja siiani suht kobe 30mm kahur, mis peaks põhimõtteliselt täitma kõik samad ülesanded, mis 35mm. cv90-l. päris tanki vastu ei lähe neist kummagagi, kõik muu mulgustab ta samal tasemel. kahur pole küll automaat-,vaid poolautomaat, salves 3 lasku. siiski, kui oleks moderniseerimine tehtav, oleks vist siiani päris popp masin metsas müdistamiseks. suurus ju nagu korralikumal maasturil, originaaltellimuses oli vist mingitmoodi arvestatud malaisia kautšukiistandustes toimetamist.

cv90 mk3 on samuti oma evolutsiooni lõpus, tankneti gurud on rääkinud, et masinate veermik on juba kaalu mõistes piiri peale jõudnud (orig. 20+ tonni vs. 30-35t. praegu), nii hollandlastel-taanlastel, kui ka soomlastel on olnud tehnilisi probleeme jne.

see ei ole mõeldud irisemisena irisemise pärast, vaid katsena esitada mingit perspektiivi.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Ega ikka ei saa küll rohkem võimekust. Olen nõus, et vaja on õigeid otsuseid tegevaid kompetentseid inimesi, kuid antud CVRT hanke puhul ma seda küll ei näe. Eriti, kui võrrelda seda meie plaanitava CV90 hankega.

Vahe algab juba sellest, et kui CV90 on nii moraalselt kui ka füüsiliselt (st puhtalt kulumise mõttes heas korras ning suure ja pikaajalise moderniseerimispotentsiaaliga) väga uus masin, siis 50-aasta vanune CVRT on nii füüsiliselt kui ka moraalselt oma elutsükli lõpus. St moderniseerimisvõimalused on ennast ammendanud ning nende masinate käigushoidmine läheb lätlastele kardetavalt väga kalliks, kui nad just ei kavatse neid peamiselt lattu roostetama jätta, nagu leedulased rahapuudusel oma M113-tega tegid. Soomus on CVRT-l olematu, kahur 20mm ja stabiliseerimata, dessandina ei mahu masinale korralikult peale isegi üks pooljagu, mistõttu sama suure jalaväeüksuse vedamiseks on vaja topelt arv masinaid. Mis paljuski muudabki kogu selle hanke jaburaks, sest tegemist on kergete luuresoomukitega, mis pole mõeldud tavaliste jalaväeüksuste transpordiks, rääkimata terve jalaväebrigaadi mehhaniseerimisest. Puht võime poolest saab meie CV90-tega pataljon olema mäekõrguselt üle Läti kahest luuresoomukitel pataljonist.

.

cv-90 on sama loogika järgi üle 20 aasta vana, scimitarid on vist 70´date lõpp. plussiks on väga mõistlikud mõõtmed üsna eeskujulik mobiilsus ja siiani suht kobe 30mm kahur, mis peaks põhimõtteliselt täitma kõik samad ülesanded, mis 35mm. cv90-l. päris tanki vastu ei lähe neist kummagagi, kõik muu mulgustab ta samal tasemel. kahur pole küll automaat-,vaid poolautomaat, salves 3 lasku. siiski, kui oleks moderniseerimine tehtav, oleks vist siiani päris popp masin metsas müdistamiseks. suurus ju nagu korralikumal maasturil, originaaltellimuses oli vist mingitmoodi arvestatud malaisia kautšukiistandustes toimetamist.

cv90 mk3 on samuti oma evolutsiooni lõpus, tankneti gurud on rääkinud, et masinate veermik on juba kaalu mõistes piiri peale jõudnud (orig. 20+ tonni vs. 30-35t. praegu), nii hollandlastel-taanlastel, kui ka soomlastel on olnud tehnilisi probleeme jne.

see ei ole mõeldud irisemisena irisemise pärast, vaid katsena esitada mingit perspektiivi.

Kõik õige.
Aga meeletult texti produtseerivat tubli parteisõdurit A4-ja me siin niikuinii ei jõua üle grafomaanida... Ja tegelt, miks me peaksimegi - las ta ise punnitab siin, sadade kaupa tähemärkisid

[Kapten Trumm]

Olen nõus, et ilmselt peame me oma reservi mobiliseerimise süsteemi hakkama muutma kiiremaks, aga justnimelt seda see „rõhu asetamine kiirreageerimisvõimelistele 1. ja 2. jalaväebrigaadile“ ju tegelikult tähendabki.

Ei tähenda.
Reservistidest koosneva, ladustatud varustusega suurüksust ei saa kuidagi kiirreageerivaks nimetada.
Isegi USA-l läheb oma kutselise brigaadiga päris mitmeid päevi aega, enne kui asi lahinguvalmis on.
Selle mõne päevaga on Ida-Virumaa "say goodbye".

Selleks, et saavutada kiirreageerimisvõimet kutselisele armeele üle minekuta, on vaja teha kolme asja:

1. vähendada kiirreageerivate üksuste tüüpi väiksemaks (väiksem üksus muutub lahinguvõimeliseks mobiliseerides kiiremini kui suurem) - reaalselt taolises ajaruumis nagu Krimm on need kiirreageerijad rühmad ja kompaniid, kes asuvad kriisikoha lähedal ka selle nänn on seljas kantav. Samaaegselt tuleb dramaatiliselt tugevdada nende relvastust, eelkõige kantavate rakettrelvadega (TT; ÕT), mitte heietada siin mõtteid, et nt TT raketid on pataljoni või brigaadi tase.... (seda taset ei pruugigi tekkida). Selle asemel tegeletakse täna hoopis suurüksuste pikajaliste võimearendusprogrammidega (tegelikult pidanuks selle soomukihanke nafik jätma ja tekitama kiiresti juurde TT ja ÕT relvastust, uute TT rakettide ostmine on ka arengukavas, kuid sellest miskipärast ei alustatud). Krimmi tüüpi kriisis võitab täna ja ka 10 lähima aasta jooksul brigaadi mobiliseerimine lihtsalt liiga kaua aega - võitu ei otsusta aga arvukus, vaid kiirus. Eelkõige ma pean silmas KL üksusi, mis suudavad ka paari tunniga, ilma igasugu mobilisatsioonikärata koguneda (KV reserviga sama teha on täna minuarust küsitav).

2. muuda RÕK-ide kiirendamisega üldine mobilisatsioonirutiin kiiremaks kui seda on täna (täna teatatakse reservistile mitu kuud ette). Ja seda rutiinselt, mitte mingi raskelt rakendatava VV otsusega "tulenevalt julgeolekuolukorrast" - tänane VV sellist otsust tegema never ever ei hakka.

3. muuta lahinguvõimeliseks ka muud jõustruktuurid (Ida-Virus piirivalve, politsei ja vanglateenistus) - lisaks KV väeosadele. Üldiselt tõmmata pidurit EL vaimustuses mendistamisele (politseinikud ise tunnistavad ka, et PPA juhtkonna poolt läbi viidav desarmeerimine ja politseilise tegevuse välise tähelepanuta jätmine on viinud taolises kriisis PPA võimekuse murust madalamale.

[tommy]

Eelkõige ma pean silmas KL üksusi, mis suudavad ka paari tunniga, ilma igasugu mobilisatsioonikärata koguneda (KV reserviga sama teha on täna minuarust küsitav)..

Ida-Virumaal, eriti Narvas on muidugi saadaval eriti rohkearvulised, kohalikest moodustatud üksused.

Miskipärast on nende KL üksustega pealegi see probleem, et kole palju kipub sõltuma kindla tuumik-aktiivi kättesaadavusest.
Kui ettevalmistatud õppus ollakse sunnitud edasi lükkama vaid seetõttu, et "Pets jäi just haigeks ja Volts jäi laevast maha ja ei jõudnud Soomest tagasi" siis on mul taolise üksuse lahinguvõime ja eriti tema reageerimiskiiruse kohta mõningaid küsimusi.
Aga müüt on mõne jaoks muidugi võimas. Igas teemas jõuab jutt lõpuks ühte auku...

[Lemet]

Miskipärast on nende KL üksustega pealegi see probleem, et kole palju kipub sõltuma kindla tuumik-aktiivi kättesaadavusest.
Kui ettevalmistatud õppus ollakse sunnitud edasi lükkama vaid seetõttu, et "Pets jäi just haigeks ja Volts jäi laevast maha ja ei jõudnud Soomest tagasi" siis on mul taolise üksuse lahinguvõime ja eriti tema reageerimiskiiruse kohta mõningaid küsimusi.

Sellise jutu valguses on kuidagi kummaline meenutada seda juttu, kui õige ja hea on riigikaitse tunduvalt suuremas osas KL õlgadele suunamine.

[mutionu]

Ida-Virumaal, eriti Narvas on muidugi saadaval eriti rohkearvulised, kohalikest moodustatud üksused.

Enne Tallinna ikka mõni vast ette jääb.

Miskipärast on nende KL üksustega pealegi see probleem, et kole palju kipub sõltuma kindla tuumik-aktiivi kättesaadavusest.
Kui ettevalmistatud õppus ollakse sunnitud edasi lükkama vaid seetõttu, et "Pets jäi just haigeks ja Volts jäi laevast maha ja ei jõudnud Soomest tagasi" siis on mul taolise üksuse lahinguvõime ja eriti tema reageerimiskiiruse kohta mõningaid küsimusi.
Aga müüt on mõne jaoks muidugi võimas. Igas teemas jõuab jutt lõpuks ühte auku...

Tutvu KL kohta käiva materjaliga. Eriti loe seda osa, kus on sõna "vabatahtlik". Mina, näiteks, sean oma igapäevaseid tegemisi perekonna ning ameti järgi.

[Kapten Trumm]

Miskipärast on nende KL üksustega pealegi see probleem, et kole palju kipub sõltuma kindla tuumik-aktiivi kättesaadavusest.
Kui ettevalmistatud õppus ollakse sunnitud edasi lükkama vaid seetõttu, et "Pets jäi just haigeks ja Volts jäi laevast maha ja ei jõudnud Soomest tagasi" siis on mul taolise üksuse lahinguvõime ja eriti tema reageerimiskiiruse kohta mõningaid küsimusi.
Aga müüt on mõne jaoks muidugi võimas. Igas teemas jõuab jutt lõpuks ühte auku...

On üks ütlemata võimas müüt, et sellised Petsi lood KV üksuste mobiliseerimisel tähtsust ei oma.
Võibolla 6 kuud ette teatades on vähetähtis probleem, aga 6 tundi?
Saab veel hullem pardakk olema, kui need "kiirreageerivad" brigaadid peavad 48 tunniga lahinguvalmis olema.
Puudusi isikkoosseisus lahendatakse ikka taktika ja relvastusega.
Vaatamisega raamistikust, mugavustsoonist ja struktuurikastidest väljapoole.
Et modzaheedidel polnud kompaniisid ja pataljone, ei seganud neil üle 200 vene lennumasina allatulistamist Stingeritega.

[tommy]

Sellise jutu valguses on kuidagi kummaline meenutada seda juttu, kui õige ja hea on riigikaitse tunduvalt suuremas osas KL õlgadele suunamine.

Küllap see on ikka õige ja hea, see KL osa suurendamine riigikaitses.
Seda justnimelt maakaitse kohapealt.

Küll aga olen ma skeptiline igasuguse ainult kohalikest koosneva kaitsevõime kohta. Kes võitleb ainult oma kodukohas.
Selliseid ideid evivad kodanikud peaks paremini tutvuma meie rahvastiku(ja selle koosseisu) paiknemise ja rände andmetega.

Enne Tallinna ikka mõni vast ette jääb.

Kindlasti midagi jääb.
Kuid märkus käis Krimmi sündmuste kontekstis.
Ja paraku on meil siin ainus piirkond, kus mingeidki paralleele tõmmata saaks, justnimelt Narva. Ida-Virumaa ehk vähem.