Lembitul polnud haaremit, oli vaid esimese öö õigusER kirjutas:Kas Lembitu ei pidanud mitte haaremit?
Järglasi oleks võinud tal ju palju olla.

Miks mittehillart kirjutas:Mul uhkusest paisumas rind, sest ka minus on killuke meie rahva kangelasest, suurest ja pühast Lembitust.
Kaduvväike ehk pea olematu tõenäosus leida. Viljandimaa talurahva (st mittesakslaste) hingekirjad ei ulatu üldiselt rootsi ajast kaugemale. Tõenäoliselt ei saanud sealkandis (erinevalt Saaremaast, Harjumaast ja Virumaast) muinas-Eesti ülikutest ka hilisemaid balti(saksa) aadlikke, et see seos sealtpoolt välja tuleks.Messer kirjutas:Tuli siintäiesti hull möte...
Nimelt...igasugu genealoogia ja suguvösauurijad ju olemas jne...
Kui Lembitul teadaolevalt oli mitmeid naisi siis tal ju oli järelikult ka järglasi igavene pesakond, nii poegi kui tytreid. Huvitav, kui reaalne vöib olla sellise sugulusliini uurimine ja jälgimine tänapäevani?
Ikkagi kahtlen. Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist).Estoloog kirjutas:... (August Martini elutöö.)" (lk 169-171). Taadist ei viitsi siin kirjutada (eluaastad 1893-1982), aga nagu selgu, on ta artiklis "Mõnda kodu-uurimise ringi tööst Kohtla-Järve rajoonis" (Kodu-uurimise teateid, 1981, nr 12) Eilarti sõnul tõestanud "otse hiilgavalt Klementite suguvõsa põlvnemise legendaarse Sakala vanema Lembitu talust Suure-Jaani Tälleveres" (lk 170).
Minu kaugeim teadaolev esivanem on sündinud 1460.valdo kirjutas:Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist).
Ilmselt küll, kuna reformatsioon ja Liivi sõda panid varaseimaile dokumentidele põntsu...Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse, st viia talud ja isikud üksteisega kokku (traditsioonilised kirikuraamatud algavad tavaliselt 18. sajandist)
Kui Sa just keskaegsete linnakodanike, vaimulike ega aadlike soost ei ole, siis oled Sa väga õnnelik erand. Kui see saladus pole, siis äkki valgustad ka mind, mislaadsed dokumendid 15. sajandi teisest poolest olid säilinud ja seda tuvastada võimaldasid.shiim kirjutas: Minu kaugeim teadaolev esivanem on sündinud 1460.
Kui neid üldse oligi olemas. Vaevalt et keskajal kõiki inimesi täpselt dokumentides fikseeriti. Ja säilinud on tõesti nendest dokumentidest ka imevähe. Eesti ordu alade arhiiv nagu ka Saare-Lääne piiskopkonna arhiiv nt viidi 17. sajandil mõlemad Rootsi, kus nad tervikuna hävisid Stockholmi kuningalossi suurpõlengus 7. mail 1697. Ja Narva linnuses säilinud arhiiviürikuid parseldati 19. sajandi alguskümnendeil maha heeringakaupmehele, kes kasutasid pärgamente pakkepaberina...Karuke kirjutas:Ilmselt küll, kuna reformatsioon ja Liivi sõda panid varaseimaile dokumentidele põntsu...valdo kirjutas:Heal juhul saab Eesti tingimusis talurahva korral vaku- jm raamatute abil viia oma suguvõsa tagasi 16.-17. sajandisse...
Kasutajad foorumit lugemas: Registreeritud kasutajaid pole ja 1 külaline