Eesti mehed laskurkorpuses

[Hjalmar Nelk]

Täitsa nõus! Laskurkorpuse meestega ja temaatikaga peab tegelema. See on üks osa meie ajaloost. Muuseas, Velikije Luki langenute raamatus on vigu, seda ei saa võtta püha tõena. Tean näiteks ühte seal langenuks märgitud meest, kes elas 50-ndatel ja oli siga. Oli kommunist kah, aga kohalik rahvas ütles lihtsalt, et lurjus.

[LoCo]

Väga raske on lugeda seda LoCo esitatud referaati seal kubisevate kirjavigade ja kohati omapärase lauseehituse tõttu

vähemalt midagigi lugeda netis eesti keeles

[2H]

See referaat on ülihuvitav.Aga ainult emakeele ja ajaloo õpetajale.Lauseehitus ja sisu-hinne kõva 2.

[Õpetaja]

LoCo viidatud referaat on iseenesest pärl ... Sellest referaadist on palju õppida:

Nooremad põlvkonnad ei oska nõukogude ajal avaldatud allikaid kasutada
(Seega tuleks edaspidi kirjanduse soovitamisel ettevaatlik olla - vastasel juhul hakkab see propaganda neile külge !)

Asaolu, et teema vastu huvi tuntakse on vaid üks pool. Nagu referaadist vastu kumab, on puudu kompetentse juhendaja näpunäidetest. Ega neidki vist palju ole ...

Sisust: mitmed lahingud ja episoodid puuduvad referaadist täielikult.

õ

[OveT.]

vähemalt midagigi lugeda netis eesti keeles

Tänan, ei! Oleks võinud jääda vaid " ametkondlikuks kasutamiseks".

[uusmario]

Huvitavad väljendid.Kuid arvestades raamatuid mille põhjal see kirjutati polnud vigagi,ega selliste 60-nendate ja 70-nendate "patriootlikute" raamatute toel midagi asisemat ei kirjuta ka.Pealegi kui muuks ei kõlba,siis vähemalt piltide vaatamiseks käib küll.

[gans]

On olnud võimalust tutvuda ühe Laskurkorpuse veterani käsikirjaliste mälestustega,mis on kirjutatus aasta 1970 paiku. Olgugi,et tegemist oli tagalateenistuse mehega on seal väga huvitavaid seiku.
Nt. see kuidas ja miks Meri kangelaseks sai on seal väga põhjalikult lahti räägitud,vist isegi mingi lahinguskeem on antud. Nende sündmuste ajal oli autor veel ise rindel,seega vahetu osaline.
Hilisemast ajast on huvitavaid seiku Laskurkorpuslaste elust-olust Narvas ja muljeid Klooga laagrist (autor uuris sealseid laagrijäänuseid 44-45 talvel või 45 kevadel)

[Kapral Karu]

Kas teist keegi teab, kui palju eestlasi ELK-st sõja jooksul läbi käis? Oli neid rohkem või vähem kui Saksamaa poolel võidelnuid? Kui palju eestlasi võitles teistes NL väeosades?

On kirjutatud 50 000 mobiliseeritust, kellest 35 000 ringis jõudsid rindele.

Ühe (mitte-ELK) laskurdiviisi kohta olen lugenud selliseid arve: sõja jooksul 6.1941-5.1945 käis diviisist läbi u 40 000 sõjaväelast (seega umbes 4 ühekordset diviisikoosseisu), autasustati 13 000 (s.t. ligikaudu 1/3 "kogukäibest").

ELK-s oli aga 2 diviisi pluss umbes ühe diviisi jagu korpusealluvusega väeosi/asutusi. Seega pidanuks korpuse ühekordne koosseis olema u 30-35 000. (Osa neist -- ütleme 5000 inimest -- olid juurdeantud väeosad, kus eestlaste protsent võis olla nullilähedane.)

Kui nüüd mainitud diviisi arvud rehkendada ringi ELK peale, saaksime:

1. ---- 4 x 3 (diviisi) x 10 000 = 120 000

2. ---- 3 x 3 (diviisi) x 10 000 = 90 000 (kui oletada, et sõja jooksul vahetus koosseis 3 korda)

3. ---- 20 000 (ordenite-medalite arv) x 3 = 60 000

Seega saaksime ülalküsitud arvu kusagile 60 000 ja 120 000 vahele?

[Õpetaja]

Uusmario väitega, et

"ega selliste 60-nendate ja 70-nendate "patriootlikute" raamatute toel midagi asisemat ei kirjuta ka"

ei saa kuidagi nõustuda. Kui mitu raamatut Sa kirjutanud oled, et nii kindlalt väidad ? Mõtle parem selle peale, et kui neid raamatuid mitte kasutada, siis midagi tõsiseltvõetavat antud teemal küll ei kirjuta !

Kapral Karu loogika on täiesti asjakohane. Küsimus "seega saaksime ülalküsitud arvu kusagile 60 000 ja 120 000 vahele?" jääb õhku rippuma kuni Venemaa arhiivid avanevad.

õ

[Prinz Eugen]

Eesti Laskurkorpuse meeste arvu hindamisel on keeruline tuvastada, kui palju oli seal eestlasi (EW kodanikke).
1941 mobiliseeriti tõesti 50 000 meest, kuid Venemaale jõudis ca 35 000.
Neist kolmandik hukkus tööpataljonides, nii et korpusse sattus max 25 000.
Velikije Luki all sai surma ja läks üle sakslaste poolele ca 5-6 tuhat meest, nii et peale lahingut oli alles alla 20 000.
1944-45 Eestis mobiliseeritud eestlaste, kes suunati korpusse (mitte tööpataljoni näiteks) kahjuks ei tea.

[gamajun]

1944-45 Eestis mobiliseeritud eestlaste, kes suunati korpusse (mitte tööpataljoni näiteks) kahjuks ei tea.

Aga on teada demobiliseeritute arv, kes pärast sõda ENSV-sse naases - umbes 56 000, nagu ma mäletan.

[Prinz Eugen]

Arv 56 000 tundub kole suur. Kas saaks ka allika või täpsemat infot?

[gamajun]

Arv 56 000 tundub kole suur. Kas saaks ka allika või täpsemat infot?

Vanks olen jäenud vist, mäluga on probleeme
59 tuhat - see käis Leedu kohta.
Eestisse aga naases 29.451 demobiliseeritu, seal hulgas ka 1191 naine.
Allikaks on "Справка о количестве военнослужащих солдат и сержантов, уволенных по демобилизации и принятых на войнский учёт по состоянию на 1 июля 1947 года"

[Arnold]

Korporatsioonides tuleks tegeleda kas ainult õllejoomisega, või siis see üldse maha jätta! Selline mõte tekkis seoses ülalviidatud "tööga"
Täiesti juhuslikult hakkas kolleeg paari päeva eest rääkima oma kadunud isa mälestusi korpuses "olemisest". Klooga väljaõppelaagrist oli ta putket teinud ja koju Laeva kanti tulnud, aga ju siis uus reha jäi turja. Tean teisigi selliseid mehi. Saaremaal kästi saksa armees olnutel rivi ette astuda ja kõik kahtlased jäid Saaremaale praktiliselt "vabapidamisele", ülejäänud said aga vintovka ja padrunipeotäie, ning veeti meritsi Kuramaale. Mees kaotas näljaga hambad. Jutt on pikem, aga seda peaks koos töökaaslasega kirjutama.

[Prinz Eugen]

Gamajunile aitäh allika eest.
ELK vääriks suuremat ja värskemat uurimist ja korralikku kõvade kaantega raamatut.