"Tankid EKV-le"

[Kapten Trumm]

Noh, igasugu ersatstanke on loodud läbi aegade, enamasti on ka olnud prohveteid, kes räägivad "tava" tankide kadumisest.
Näiteid läbi aegade:
1. nn raketitankid NSVL-s (tanki meenutav masin, kahuri asemel TT rakettide laskeseade).
2. Stryker- jne ratasmasinate põhised tankid

Tulemus? Täna on parimad MBT-d laias laastus samade näitajatega, mis oli 70ndatel, pigem omab kaal isegi kasvutrendi.
Need, kes tegid alusmasina liiga kerge (nt venelased) on oma arendusega tupikus.
Midagi poole kergemat, kui samasuguse kaitsega, pole leiutatud.
Kui algas jänkide Strykeri-programm, siis kaagutati ka Pentagonis, kuidas see uue ajastu, kerge, mobiilne ja ökonoomne tank "külma sõja vanaraua" areenilt tõrjub. Tulemus? Külma sõja dinosaurused on senini relvastuses.

Mul on maal kuskil makulatuuri hunnikus selline ajakiri nagu "100 küsimust ja vastutus nõukogude armeest". Seal on ühes artiklis kirjeldatud tulevikutanki, mis on kui 1:1 sarnane nende Discovery tankidega. 2 meest, mehitamata torn, alumiiniumist korpus jne.

[mutionu]

Mul on maal kuskil makulatuuri hunnikus selline ajakiri nagu "100 küsimust ja vastutus nõukogude armeest". Seal on ühes artiklis kirjeldatud tulevikutanki, mis on kui 1:1 sarnane nende Discovery tankidega. 2 meest, mehitamata torn, alumiiniumist korpus jne.

Veidi OT aga misasjaga nad sel ajal selliseid asju kaitsta kavatsesid? Tänapäeval räägitakse aktiivkaitsest, kui võluvitsast, selliste "kergete" masinate juures, toona sellist asja ju polnud veel mõtteski.

[Kulibin]

Eelkirjutajatele meeldetuletuseks kes väiidavad, et ei saa alla 50 tonni. On olemas materjal nimega kevlar ja on olemas nanotorud. On muidki materjale aga pole vist mõtet tankiantsu koolkonda ümber veenda...

[Hjalmar Nelk]

Eelkirjutajatele meeldetuletuseks kes väiidavad, et ei saa alla 50 tonni. On olemas materjal nimega kevlar ja on olemas nanotorud. On muidki materjale

Esiteks on kevlar laialt kasutuses tanki-ehituses. Sellega nimelt kaetakse tanke seestpoolt kildude vältimiseks (inglise keeli spall-liner). Teiseks on naiivne arvata, et tankid koosnevad mingist "rauast". Või õigemini ainult ühetaolisest metallist. Sellist metalli kasutatakse vaid referentsiks (RHA). Tänapäevase tanki soomus on reeglina ikkagi kihiline ning koosneb erinevatest keemilistest materjalidest. Sellegipoolest ei ole suudetud tankikahuri meeletule kineetilisele energiale suurt midagi vastu panna ja teisalt arenevad keemilisel energial põhinevad lõhkepead samuti edasi. Ning kõige tagatipuks üritatakse seda tanki rünnata erinevatest suundadest.

Seega on see kokkuvõttes suuresti erinevates suundades jooksmine. Noolmürsu vastu aitab hästi "tihe" materjal (näiteks nn vaesustatud uraan), kuid keemilise energia vastu sellel jälle suurt efekti ei ole. Seal aitab näiteks liiv (mis kõrgel temperatuuril muutb klaasiks - lihtsustatult muidugi) või võred soomustehnika ümber. Vahepeal katsetati ka elektrilise kaitsega (lõhub kumulatiivset juga). Ühesõnaga - see erinevates suundades jooksmine kasvatabki tanki massi ning mingit otsustavat suurt läbimurret materjaliteaduses ei ole siiski toimunud. Vähemalt ei ole see väga laialt levinud. Seega, kui tank kaalub alla 50 tonni, siis ei suuda see teise tanki kahuri tulele vastu pidada. Ja siin ei ole Laaneots kuidagi asjaga seotud.

[Kilo Tango]

Eelkirjutajatele meeldetuletuseks kes väiidavad, et ei saa alla 50 tonni. On olemas materjal nimega kevlar ja on olemas nanotorud. On muidki materjale aga pole vist mõtet tankiantsu koolkonda ümber veenda...

Kuule materjaliteadlane. Tee omale asjad selgeks palun enne kui kaagutada. Suvalisest aramiidkiust (ka kevlarist) tanki ei valmista. Seda kasutataks esoomusmasinate juures peamiselt korpuse killunemisel tekkivate kildude kinni püüdmisel (killuvooder). Noolmürsku aramiidkiud kinni ei pea. Isegi kuuli püüdmisega on sel raskusi. Nanotorudest ärme üldse räägigi - selle võime isegi ideaalse komposiidi korral ballistilist tõkendit luua on väike. Väiksem ilmselt isegi kui bainiitterasel. Mõlema kiudmaterjali võime pidurdada kumulatiivlaengut on väga väike. Seal taandub asi paljuski elementaarsele materjali tihedusele.

Peale kõige muu on mõlema materjali hind nii kõrge, et täissünteetilistest kiudmaterjalidest tanki loomine ajaks selle hinna sadadesse miljonitesse €. Muutes selle 15 tonni kokku hoidmise (isegikui see võimalikuks osutuks) padumõttetuks.

Suurte energiatega terminaalballistika on märksa keerulisem kui "kuulsin kusagilt mingist imematerjalist" teema.

Ma korra kirjutasin siiasamasse teemasse jutu selle kohta, kuidas tänapäeva soomusmaterjalid töötavad: http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... ne#p147747

[Kapten Trumm]

Esiteks on kevlar laialt kasutuses tanki-ehituses. Sellega nimelt kaetakse tanke seestpoolt kildude vältimiseks (inglise keeli spall-liner). Teiseks on naiivne arvata, et tankid koosnevad mingist "rauast". Või õigemini ainult ühetaolisest metallist. Sellist metalli kasutatakse vaid referentsiks (RHA). Tänapäevase tanki soomus on reeglina ikkagi kihiline ning koosneb erinevatest keemilistest materjalidest. Sellegipoolest ei ole suudetud tankikahuri meeletule kineetilisele energiale suurt midagi vastu panna ja teisalt arenevad keemilisel energial põhinevad lõhkepead samuti edasi. Ning kõige tagatipuks üritatakse seda tanki rünnata erinevatest suundadest.

Tegelikult - tanki massist moodustab lõviosa endiselt vana hea ferrum kõikvõimalike sulamite vormis....

Seega on see kokkuvõttes suuresti erinevates suundades jooksmine. Noolmürsu vastu aitab hästi "tihe" materjal (näiteks nn vaesustatud uraan), kuid keemilise energia vastu sellel jälle suurt efekti ei ole. Seal aitab näiteks liiv (mis kõrgel temperatuuril muutb klaasiks - lihtsustatult muidugi) või võred soomustehnika ümber. Vahepeal katsetati ka elektrilise kaitsega (lõhub kumulatiivset juga). Ühesõnaga - see erinevates suundades jooksmine kasvatabki tanki massi ning mingit otsustavat suurt läbimurret materjaliteaduses ei ole siiski toimunud. Vähemalt ei ole see väga laialt levinud. Seega, kui tank kaalub alla 50 tonni, siis ei suuda see teise tanki kahuri tulele vastu pidada. Ja siin ei ole Laaneots kuidagi asjaga seotud.

Irooniliselt - liivatäidisega T-72 soomust on siingi peetud tehnoloogilise mahajäämise tunnuseks. Siit tulebki see imeasi, mis tegi T-64 eriliseks nõuka tankide hulgas, nimelt koosnevat tema soomuse "vahevöö" (tehis)korundikihist. Vahest ongi see too imematerjal, mis ühteaegu on nii kõva kui suure "temperatuurimahukusega", mis nõuka konstruktoritel luua õnnestus? Korund jääb oma kõvaduselt alla ainult teemantile, kuid kaalub seejuures terasest 3 korda vähem. T-72-l oli sama asi tõesti liivast (vaevalt muidugi, et tavaliivast) ja osadel mudelitel (esialgsed kodumaised+eksport) polnudki seda. Seepärast, kui midagi tuunima asuda, on seda tark teha T-64-st mitte igal pool odavmüügis olevatest T-72M-dest.

[Hjalmar Nelk]

Tegelikult - tanki massist moodustab lõviosa endiselt vana hea ferrum kõikvõimalike sulamite vormis....

Täiesti õige. Minu kommentaari võtmesõna (vähemalt enda jaoks) oligi see, et tanki soomuskaitse pole ühetaoline "raud", vaid koosneb selle erinevatest sulamitest (ning lisaks on veel muidki materjale).

Irooniliselt - liivatäidisega T-72 soomust on siingi peetud tehnoloogilise mahajäämise tunnuseks

ei ole sellist seisukohta otseselt kohanud (selles mõttes, et see mahajäämuse tunnus on). Mida küll olen lugenud on see, et soomlased olla katki lõiganud paar T-72 (seda muidugi veel enne nende relvastusest mahavõtmist) ja uurinud ka selle materjalikombinatsiooni kaitseomadusi. Ega nad eriti rahule ei jäänud. Kuigi teoreetiliselt idee on hea, siis teostus peab olema veelgi parem, et ideed välja kanda. Nõukogude tööstus seda ei suutnud. Või ei tahnud (eksportvariantide puhul). Kuid soomlaste seisukohast tegi see sama välja.

[Kapten Trumm]

T-72M ja taoline kraam oligi nõuka tankiehituse toiduahela alumine lüli, millega toetati liitlasi, kellelt kardeti uusima sõjatehnoloogia leket, sestap komplekteeriti masinaid vananenud lahendustega. Väike ime, et soomlased rahul polnud. Omamaiseks tarbeks toodetud T-72B oli vahepealne oma "liivasoomusega" ning T-64 oma korund-soomusega oli nagu eliit.
Täpselt sama süsteem oli ka lennundustehnikas, tuli uus MiG-23, kohe tehti liitlastele "erimudel", MiG-21 radari ja Vietnami perioodi rakettidega.
Sellised asjad, mis oma tarbeks toodetud T-64 (täpsemalt B-mudel) omas seeriavarustuses (laserkaugusmõõtja, ballistikaarvuti, tuulemõõtja, TT rakettide võimalus jm), T-72M ei omanud.
Näiliselt on jah asjad samasugused, kuid selle "lisavarustuse" nimekiri suurendas tublisti võimalusi esimese korraga pihta saada.
Fotograafiaga tegelenuna kujutan ette, mis loom oli optiline kaugusmõõtja (kus tuli siis rattakesest kruvida, kuniks objekti kujutised kokku langesid (ajakulu)
Arvan, et see asukoht "toiduahelas" oli ka üks põhjus, miks soomlased loobusid (teatud probleemid oleksid praktikas lahendamatud).
Näiteks kehvavõitu, monoliitsuumus, mis iseenesest lisab juba kaalu (teras on raskem kui liiv või korund), probleem lahendatav suure lisamassiga (kõik tuleb lisada väljapoole).

Kõik need viimase otsa proovitulistamised, mis netis on, on üldiselt läbi viidud T-72M peal, see on külma sõja viimase põlve vene tankidest kõige lihtsamalt hävitatav.

[Viiskümmend]

Ma olen aru saanud, et tänapäevase tanki puhul tähendab komposiitsus - welded terase ja add on keraamika ühendamist. Tanki korpus on terasest ning selle külge on siis liimitud või polt on/add on kinnitusega lisatud keraamika. Kuna kere välispinnale kinnitataval keraamikal on madal multiple hit kaitsevõimekus on need keraamilised elemendid struktureeritud ja vahetatavad. Spall liner on pigem juba turva-lisavarustus.

[Kapten Trumm]

Keevitatud soomuskorpus tähendab tanki soomuse paksuse juures seda, et kopruse profiil on küllalt kandiline ja karbikujuline - Leopard 2A4 on parim näide.
Selline pigem vertikaalsete seintega korpus teeb aga tankitõrjujate töö lihtsamaks, sest vertikaalset seina tabades on rikosheti võimalus üsna väike.
Kui sa vaatad selle kõrval nt T-72 korpuse profiili, siis see ju koosnebki kas väga kaldus või lausa horisontaalsetest pindadest, viimane lubab kokku hoida tegelikul raua paksuselt - ristküliku diagonaal on alati pikem kui ristküliku küljed.

Niipalju kui mina aru olen saanud, siis T-64 tüüpi tankidel (sh T-72) on torn tehtud valumenetlusega ja need komposiitsed osad on juba tehases torni sisse valatud, kujutan ette, et see võiks käia nii, et terasevalu vormides on vastavad tühimikud (õõnesvalu) ja kui vormid on eemaldatud, siis soristatakse sellesse hõõguvasse bolvankasse need kunstkorundid-värgid vedelal kujul sisse. Mingite "liivapulkade" panek tuleks kõne alla keevitusmenetluse puhul.

Igaljuhul näib see vene tanki komposiit-torni tegemine kaugelt keerukam protsess kui läänes levinud keevitamine ja mingite materjalide üksteise peale panemine.

[Kilo Tango]

Keevitatud soomuskorpus tähendab tanki soomuse paksuse juures seda, et kopruse profiil on küllalt kandiline ja karbikujuline - Leopard 2A4 on parim näide.
Selline pigem vertikaalsete seintega korpus teeb aga tankitõrjujate töö lihtsamaks, sest vertikaalset seina tabades on rikosheti võimalus üsna väike.
Kui sa vaatad selle kõrval nt T-72 korpuse profiili, siis see ju koosnebki kas väga kaldus või lausa horisontaalsetest pindadest, viimane lubab kokku hoida tegelikul raua paksuselt - ristküliku diagonaal on alati pikem kui ristküliku küljed.
...

Püha lihtsameelsus. Trumm, sinu jutus pole grammigi tõtt.
1. Püstised pinnad ei ole kohe mitte kuidagi tingitud keevitamisest.
2. Rikošett oli argument 30-40'datel aastatel Tänapäeval enam mitte - parimad varrasmürsud läbivad ka väga suure nurga all olevaid pindasid - kuni 85 kraadi (kui vertikaal on 0)
3. Loe läbi minu eespool viidatud traktaat, saad kah aru, millist pada sa oled siin ajanud.
4. Püstised pinnad on Leo2 puhul kasutusel hoopis muudel põhjustel - nimelt saab sedasi hoida kõvasti kokku keraamika mahu pealt. Samut lõhub esimest soomuse kihti läbistav mürsk märksa väiksema hulga keraamikat kui kaldus pindade puhul. Ja Leo2A5+ masinate puhul EI LISATUD kiilusid tornile mitte mingi tobeda rikošeti pärast. Vaata natuke nende kiilude ehitust, siis ehk hakkad tönkama midagi, mis seal toimub: http://data3.primeportal.net/tanks/ulri ... _of_27.jpg
5. T-72BM soomuses olevad erinevate teraste kihid on samuti vertikaalselt asetatud: http://media.moddb.com/images/groups/1/3/2074/T-72M.jpg
6. Peamine millega sissetungiv mürsk murtakse on soomuse eri kihtide geomeetria. Mitte eksootilised materjalid (v.a. ehk Leclerc). Ja mingit rikošetti saavutada on praktiliselt võimatu. Eriti kumulatiivlaengute korral.

[Viiskümmend]

Leopard 2A4-l ei ole keraamikat ega komposiitsoomust vaid on spaced armour - kolm vahedega erinevat metallikihti (välimine-disturber, keskmine-disrupter, sisemine-absorber). Kaasaegsele tankile annab väliskuju (nurgad, kumerused jne) just see välimine keraamiliste elementide layer ning need küpsetatakse ahjus vormide sees.

[Kilo Tango]

Leopard 2A4-l ei ole keraamikat ega komposiitsoomust vaid on spaced armour - kolm vahedega erinevat metallikihti (välimine-disturber, keskmine-disrupter, sisemine-absorber). Kaasaegsele tankile annab väliskuju (nurgad, kumerused jne) just see välimine keraamiliste elementide layer ning need küpsetatakse ahjus vormide sees.

Sama on tegelikkuses Abramsil (pealmine kiht koosneb kolmest vahedega asetatud metallplaadist) ehkki selle soomus väidetakse olevat komposiitsoomus (mida ta tegelikult ka on aga mitte selles "Chobham" mõistes, mida tavatsetakse kasutada).

Mis puudutab Leo2, siis on seal välimises kihis kasutatud perforeeritud soomust (selleks, et tekitada küljele suunatud koormusi varrasmürsus), sisemises kihis aga keraamikat (selleks, et tõhusamalt püüda kinni kumaltiivlaenguid).

The truth is that perforated armor is just one possible component of a complete multi-component armor system. Chobham/Burlington is another component. England, Germany, America, and France all use armor systems which incorporate Burlington as one component, but also have other components both above and below the Burlington component. Germany uses perforated armor as one of its outer components, and Burlington as one of the deeper components. The effect of the perforated armor (bending, breaking, or yawing incoming penetrators) makes the deeper layers more effective at stopping the threat. The same goes with Explosive Reactive Armor -- ERA doesn't stop much by itself, but it does interfere with the penetrator's ability to overcome deeper layers of armor.

[Kapten Trumm]

Rikosheti puudumise jutt on sul täielik pada. Kinnitab seda ka mõni muu allikas?
Mõtlen ainult, kas lükkan selle kohe ümber või lasen veel siia taolisi kõvasid statemente panna.
Kuna põhieeldus on sul vale, siis ülejäänud, rikosheti puudumise eeldusele ehitatud jutt on vähem või rohkem pada.

[Kilo Tango]

Rikosheti puudumise jutt on sul täielik pada. Kinnitab seda ka mõni muu allikas?
Mõtlen ainult, kas lükkan selle kohe ümber või lasen veel siia taolisi kõvasid statemente panna.
Kuna põhieeldus on sul vale, siis ülejäänud, rikosheti puudumise eeldusele ehitatud jutt on vähem või rohkem pada.

Pane siis oma rikošetti tõendav jutt siia kirja. Tahaks seda kohe näha. Minu allikad on erinevad teadusuuringud, mida ma olen terminaalballistika kohta lugenud. Ja seal väidetakse väga selgelt, et sellist klassikalist rikošetti, millele sina viitad (sisse tungiv keha juhitakse kaldpinna tõttu eemale, mistõttu see soomuse ühtegi kihti ei läbi) praktikas tankimürskude tõrjumiseks (nii KEP kui kumulatiivne) kasutada ei ole võimalik. Näiteks kui varrasmürsu L/D on 30/1, siis on rikošeti teke tõenäoline alles nurkad korral, mis on suuremad kui 85 kraadi.