Soome kaitsevõime

[Kapten Trumm]

Päris huvitav on kusjuures teema, mis saab Soome ajateenistuse mahust, kui armee tõesti kärbitakse 60 000ni. See tähendaks loogiliselt võttes ka ajateenistuse mahu kärpeid. Kui enamik vendi relva ei puutu, mis saab soomlaste üldiselt militaarmentaliteedist? Kauaks see Põhjala Iisrael sellisena püsib? Kui nt 1/3 osaleb ja 2/3 mitte, võib tulemuseks olla 10a pärast olukord, kus valijad ei mõista enam armee vajadust, sest laiem kokkupuude ühiskonnaga on kadumas.

Tundub näiliselt lihtne - teeme armee väiksemaks, et relvastuda paremini.
Samas väiksem armee vajab ka väiksemat teenistusmahtu, 25-27 tuhat meest teenimas 60 000se SA koosseisuga armees oleks raiskamine.
Väiksem teenistusmaht aga toodab neid, kes võivad hakata valimistel hääletama "taome tankid heaoluks".
Tulemuseks võib olla see, et see 60 000ne seltskond ei saagi loodetud kvalitatiivset edasiminekut, sest kokkuhoitud raha võetakse ära.
Hiljuti tühistatud ATACMS-i jt high-tech rakettrelvade hanked lõhnavad selles suunas.

[metssiga]

Väiksem teenistusmaht aga toodab neid, kes võivad hakata valimistel hääletama "taome tankid heaoluks".Tulemuseks võib olla see, et see 60 000ne seltskond ei saagi loodetud kvalitatiivset edasiminekut, sest kokkuhoitud raha võetakse ära.

Võetaksegi ära, kohe kindlasti. Kõigilt võetakse, et sotskulusid ülal pidada. Soome ühel ilmamaa paremal haridussüsteemil on ees sellised räiged kärped, et õpetajate a/ü on juba tagajalgadel, aga mis see aitab. Ja kaitse-eelarve kallale minnakse esimesena (on juba mindud ju), sest valijatest üha rohkem on neid, kes saavad pappi riigieelarve sotskuludest. Suletud ring, millest seisavad väljas ainult naftaseigid, USA taoline ülimajandus ja Venemaa, kus tsaar teeb, mida vajalikuks peab.

[Kapten Trumm]

Seda ma olen nö uskmatute harimisest tähele pannud, et see nn patsifism ja vastuseis militaariale pole sugugi mingi põhimõtteline valik, vaid seda viljelevad enamasti pimeduses kobavad tegelased, kes kultiveerimad enda julgustuseks rumalusi. Pärast mõnda suuremat õppust on inimeste silmad avanenud ja on öeldud, et pole elus nähtud nii palju toredaid, motiveeritud ja abivalmis inimesi nagu relvajõududes. Seesama tõsiasi hakkab Soomele kindlasti vastutuult tagasi tulema.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Omades vastavat, väikeüksuste metsasõja väljaõpet ja suutes pikka aega kõrvalise abita tegutseda, on nad ohtlikud vastased ka spetsnazi tegelastele.

Sa oled loodetavasti seda kuulnud, et Eestis on kaitseväe koosseisus selline struktuur nagu Luurepataljon ja kindlasti oled sa ka seda kuulnud, et sinna võetakse ajateenijaid. http://www.kra.ee/ajateenistus/ajateeni ... aramisest/ Ning arva ära mis spetsiifilist väljaõpet seal antakse? Kas seda peab dubleerima politseiväljaõppes kus ei ole nende andmiseks täna ei personali ega väljaõppestruktuuri ning mille igapäevategevuse fookus on hoopis mujal.

See pisike arv ajateenijaid, keda läbi LuP-i lastakse, on kõik ülikooli taustaga arvutifriigid... Võite ise arvata, millega nad seal LuP-is tegelevad ja/või mis väljaõpet saavad

[Kapten Trumm]

Sellest nimekirjast seal kra.ee lehel on tegelikult näha ka see probleem, millele vihjasin, minimaalse mõistliku väljaõppekeskuse (õppepataljon) mõõdu veab 11-st (!!!) adminüksusest välja ainult Kuperjanov ja Tapa oma mitme üksuse peale kokkyu, ülejäänu on niisama, õppekompaniikesed, mida mujal maailmas kasutatakse üldiselt väga karmide eriüksuste puhul (paarisaja kuni mõnesaja võitleja eraldi kantseldamise peale raha sedasi ei põletata). Sellises kompaniikese-teise õppekeskuses on toetavat personali rohkemgi kui otsese kantseldamisega tegelejaid ja selline asi kruvibki meie produkti/kaadri arvu ebasoodsas suunas.

Kohtade arv kisub jällegi Soomega ühte auku, ainult vähevõitu meha on iga koha peale.

[A4]

Päris huvitav on kusjuures teema, mis saab Soome ajateenistuse mahust, kui armee tõesti kärbitakse 60 000ni. See tähendaks loogiliselt võttes ka ajateenistuse mahu kärpeid. Kui enamik vendi relva ei puutu, mis saab soomlaste üldiselt militaarmentaliteedist? Kauaks see Põhjala Iisrael sellisena püsib? Kui nt 1/3 osaleb ja 2/3 mitte, võib tulemuseks olla 10a pärast olukord, kus valijad ei mõista enam armee vajadust, sest laiem kokkupuude ühiskonnaga on kadumas.

Tundub näiliselt lihtne - teeme armee väiksemaks, et relvastuda paremini.
Samas väiksem armee vajab ka väiksemat teenistusmahtu, 25-27 tuhat meest teenimas 60 000se SA koosseisuga armees oleks raiskamine.
Väiksem teenistusmaht aga toodab neid, kes võivad hakata valimistel hääletama "taome tankid heaoluks".
Tulemuseks võib olla see, et see 60 000ne seltskond ei saagi loodetud kvalitatiivset edasiminekut, sest kokkuhoitud raha võetakse ära.
Hiljuti tühistatud ATACMS-i jt high-tech rakettrelvade hanked lõhnavad selles suunas.

Soome kaitseväe SA-suuruseks jääb praeguse plaanide kohaselt ikkagi 230 000 või 250 000 (võrreldes praeguse 350 000-ga, mis omakorda on vähenenud 1980. aastate lõpu 750 000-st). 60 000 on need n-ö esimese kiirusklassi üksused või operatiivstruktuur, mis mobiliseeritakse esimeses järjekorras, millel on parim ja uusim varustus, värskeimad reservväelased ja keda saab vastavalt vajadusele suunata ükskõik millisesse riigi piirkonda. Kusjuures selle 60 000-st üsna kaaluka osa moodustavad ka mereväe ja õhuväe SA-koosseisud, mis mõlema väeliigi puhul on ikka viiekohalised arvud. Maaväge seal väga palju ei ole – kui ma ei eksi, siis ilmselt samas suurusjärgus meie SA-maaväega. Ülejäänud ca 170 000 on territoriaalstruktuur, kuhu kuuluvad siis ilma soomuseta, vanematest aastakäikudest jalaväebrigaadid, muud väiksemad üksused ning soomlaste kaitseliidu algekene.

Aastane ajateenijate arv väheneb vaid paarituhande võrra seniselt ca 25 000-lt 23 000-le. Meie jaoks võiksid mõttekohad siin olla need, et soomlased enam eriti ei arvesta sellega, et reservväelane võiks aktiivses struktuuris olla eriti palju kauem, kui 10 aastat pärast ajateenistuse läbimist. Samuti tasub meeles pidada, et enamike soome tõsiste ekspertide hinnangul on ka selles 230 000 liiga suur arv, mida ei suudeta praeguse eelarve juures jätkusuutlikult varustada ning trend on üldiselt SA-armee edasisele vähenemisele.

Mis puudutab asendusteenistust, siis ma oleksin siin väga ettevaatlik, enne kui ka hakata kolli välja kutsuma. Kaitseministeeriumi eesmärk on siiski saada maksimaalne arv parimas eas ja parimate füüsiliste ja vaimsete näitajatega kutsealuseid relvaga kaitseväkke teenima. Asendusteenistust usulistel või eetilistel põhjustel on üks tüütu kõrvaltegevus, millega tegeletakse eelkõige selle pärast, et normaalses riigis peab ka selline võimalus inimestele vastavalt põhiseadusele olema. Sõjaline kasu sellest on olematu, küll aga ei soovi keegi näha trendi, kuidas aina individualistlikumaks ja patsifistlikumaks muutuv noorsurugu massiliselt asendusteenistust hakkaks valima. Ka Soome suur arv – 2000 inimest aastas ehk sisuliselt 2-3 SA-jalaväepataljoni jagu kutsealuseid! – on tingitud mitte niivõrd selleks, et tegemist oleks riigi jaoks väga odava, efektiivse ja soositud lahendusega, vaid ilmselt sellest, et mitukümmend aastat heaoluühiskonda ongi tekitanud suure hulga pehmusid, kelle jaoks on kodumaa relvaga kaitsmine mingi taunimisväärne ja ebaeetiline tegevus.

[A4]

Sellest nimekirjast seal kra.ee lehel on tegelikult näha ka see probleem, millele vihjasin, minimaalse mõistliku väljaõppekeskuse (õppepataljon) mõõdu veab 11-st (!!!) adminüksusest välja ainult Kuperjanov ja Tapa oma mitme üksuse peale kokkyu, ülejäänu on niisama, õppekompaniikesed, mida mujal maailmas kasutatakse üldiselt väga karmide eriüksuste puhul (paarisaja kuni mõnesaja võitleja eraldi kantseldamise peale raha sedasi ei põletata). Sellises kompaniikese-teise õppekeskuses on toetavat personali rohkemgi kui otsese kantseldamisega tegelejaid ja selline asi kruvibki meie produkti/kaadri arvu ebasoodsas suunas.

Kohtade arv kisub jällegi Soomega ühte auku, ainult vähevõitu meha on iga koha peale.

Käesolev aasta on ilmselt ka üks viimaseid, kus meil selline ebamajanduslik pilt eksisteerib – mõtlevad inimesed on praeguse väeosade paiknemise ebamajanduslikkusest juba ammu aru saanud (v.a. Leo Kunnas, kes peab endiselt „saatuslikeks vigadeks“ Pärnu, Tartu ja Jägala pisiväeosade sulgemist). Marja tänava, Rahumäe tee ja Meegomäe linnakud peaksid selle aasta lõpuks lõpetamata tegevuse aktiivsete väljaõppekeskustena ja kividena kaitse-eelarve otsas. Uued kasarmud on kerkimas Ämarisse, Jõhvi ja Kuperjanovi linnakusse ning alates järgmisest aastast peaksid peamisteks ajateenijate väljaõppekeskusteks jääma vaid Võru, Tapa, Jõhvi, Ämari ja Paldiski. Neist kolmes esimeses hakkab igasühes väljaõppetsükli tipul olema ilmselt 500-1000 ajateenijat. Ämaris ja Paldiskis hakkab ajateenijaid olema vähem, aga nendes kahes linnakus on juures ka mitusada tegevväelast koos juba olemasoleva taristuga, mis muudab asja majanduslikult rentaabliks. Pisikesteks eranditeks jäävad Mereväebaas vahipataljoni SP-kompanii (aga seal ühes kohas koos ka kogu Merevägi oma tegev- ja ajateenijatega ja tugistruktuuridega, mis sadama tõttu niikuinii sinna jääksid), ning Sidepataljon, aga keegi peab kuidagi ka KVPS-i tööd ja tegevust toetama.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Käesolev aasta on ilmselt ka üks viimaseid, kus meil selline ebamajanduslik pilt eksisteerib...

No ära sa märgi - et areng suurriiklikust raiskamisest väikeriigile sobivatesse mõtestatud kaitsestruktuuridesse ei võtnud meie riigikaitse tublidelt juhtidelt kahtekümmendviit aastatki - voila

[Kapten Trumm]

Mis puudutab asendusteenistust, siis ma oleksin siin väga ettevaatlik, enne kui ka hakata kolli välja kutsuma. Kaitseministeeriumi eesmärk on siiski saada maksimaalne arv parimas eas ja parimate füüsiliste ja vaimsete näitajatega kutsealuseid relvaga kaitseväkke teenima. Asendusteenistust usulistel või eetilistel põhjustel on üks tüütu kõrvaltegevus, millega tegeletakse eelkõige selle pärast, et normaalses riigis peab ka selline võimalus inimestele vastavalt põhiseadusele olema. Sõjaline kasu sellest on olematu, küll aga ei soovi keegi näha trendi, kuidas aina individualistlikumaks ja patsifistlikumaks muutuv noorsurugu massiliselt asendusteenistust hakkaks valima. Ka Soome suur arv – 2000 inimest aastas ehk sisuliselt 2-3 SA-jalaväepataljoni jagu kutsealuseid! – on tingitud mitte niivõrd selleks, et tegemist oleks riigi jaoks väga odava, efektiivse ja soositud lahendusega, vaid ilmselt sellest, et mitukümmend aastat heaoluühiskonda ongi tekitanud suure hulga pehmusid, kelle jaoks on kodumaa relvaga kaitsmine mingi taunimisväärne ja ebaeetiline tegevus.

Siin on meie ja Soomega suur vahe.
Soomes on tekib teenistusealisi mehi igal aastal ca 32 000 (2005, võimalik, et praegu on vähem), kellest teenistusse võetakse 25 000 (mõni aeg tagasi oli lausa 27 000). See on täiesti ulme, kui meil väidetakse, justkui 1/3 on kõlbmatu ja 1/3 piirangutega. Soome noored on kooliajal samasugused nisanäpud ja lodeva kerega nagu Eestis täna. Nüüd kui me paneme selle 25 000 otsa ca 2000 asendusteenijat, siis ega peale selle rohkem järgi jäägi, ülejääud 5000 on ilmselt seltskond, kellega polegi midagi teha. Seega, Soomes on vägagi suur shanss, et 18-aastastest see karikas niisama lihtsalt mööda ei lähe, peab olema väga kaalukas probleem. Soome on sellest käsnast enamiku mahla välja pigistanud.

Meil jõuab praegu sõjaväe ikka igal aastal 9-10 tuhat, kellest satub ajateenistusse ca 3500 ja asendusteenistusse tühine käputäis. Meil suurem enamus slangib niisama. Soomes ei slangi. Nende arvude juures polegi Soomes nii väga neid mehi võtta, keda panna sõjaväes teenijate heaks suppi keetma või lund lükkama. Minu rikutud arusaama kohaselt, kui meesterahvas pole suutnud leida endale ühiskonna hüvanguks rakendust relvajõududes, on ühiskonnal täielik õigus saata ta supikulpi liigutama, autosid parandada või tuld kustutama, seda enam, et meil on paljudes valdkondades rämedad personaliprobleemid ja eelarved ägavad selle pideva palgasurve all.

[A4]

Ajateenistuse eesmärgiks nii Soomes kui ka Eestis on kasutada ajateenijaid konkreetsete sõjaliste üksuste ettevalmistamiseks ehk piltlikult öeldes toota nendest ajateenijatest teenust, mida erinevalt supikeetmisest, lumekoristamisest või autoremontimisest ei ole mõistlik ega tegelikult ka võimalik tsiviilsektorist sisse osta. Olen täiesti veendunud, et kui Soome ka ei võtaks igal aastal ajateenistusse 70% aastakäigust, vaid nt 35-40% nagu meil, siis ei kasutaks nad sellest ülejäävat „supinahka“ selleks, et suppi keeta, autosid remontida jne, vaid nad ostaks need teenused ikka tsiviilsektorist sisse, nagu nad seda seni on teinud.

Esiteks ei usu mina eriti, et n-ö alternatiivne ajateenistus tugiteenuste tagamiseks oleks eriti odavam, kui osta neid RA-teenuseid erasektorist sisse – sellisele alternatiivajateenijale tuleb endiselt mingit toetust maksta, tuleb talle tagada väljaõpe, riided selga, majutus kasarmus jne. Teiseks, kus on garantii, et nende „alternatiivajateenijate“ seas üldse on vajalikul hulgal kokkasid ja autoremondimehi? Üldiselt käivad kutsealused arstlikust komisjonist läbi suhteliselt noores eas, kus nad ei ole veel jõudnudki mingit elukutset omandada – kas hakata sellisel juhul seda väljaõpet neile ise tagama – ja seda selleks, et ta 8-11 kuu pärast tsiviili tagasi läheks ning kogu väljaõpe hakkab uute „alternatiivteenistujatega“ algusest peale pihta?

On tõsi, et soomlased võtavad teenistusse praegu umbes 75% aastakäigust, kuigi see number peaks varsti langema umbes 70% peale. Kellest omakorda veel 16% langeb teenistuse käigus reservi, peamiselt tervise ja kohanemisraskustega seotud probleemide tõttu. On täitsa õige, et Soome noorte tervislik seisund ei ole parem Eesti omadest, aga vahe tulebki sisse eelkõige selles, et soomlastel on ajateenijale esitatavad tervisenõuded tunduvalt leebemad, kui meil. Mistõttu võetaksegi rohkem sante teenistusse. Kompenseeritakse seda eelkõige sellega, et väeosades toimub selge selektsioon terviseseisundi alusel ning üldfüüsilist treeningut viiakse läbi diferentseeritud gruppides. Mis päris paljude ajateenijate jaoks tähendab seda, et seljakotti nad enam teenistuses ei kanna, jooksmise asemel tegelevad kepikõnniga jne. See kõik on võimalikult suure osa noorte teenistusse saamise nimel väga tore, aga sisuliselt on Kaitsevägi seal muutumas sõjalise väljaõppe andja kõrvalt rahvaspordiasutuseks, millel on üksuste ettevalmistamisega juba suht vähe seost. Sest kui tänapäevane sõdur peab olema valmis lahinguväljal olema väga tugeva füüsilise ja vaimse surve all, olema magamata paar ööpäeva, kandma endaga pidevalt kaasas kuulivesti, relva, laskemoonakomplekti jm varustust, siis küsiks mina, et mis sõdur on inimene, kes ei suuda seljakottigi kanda ega pea üldse jooksma?

Selles mõttes on meie süsteem puht-sõjalisest seisukohast natukene mõistlikum, et tervisenõuded on rangemad, teenistusse võetakse vähem inimesi (ja ka neist omakorda langeb ca 10-15% teenistuse esimestel kuudel välja), aga kui inimene on ajateenistusse võetud, siis suudab ja peab ta ka jooksma, füüsilist pinget taluma, ettenähtud varustust kandma – ühesõnaga, tegutsema normaalse sõdurina.

[Kilo Tango]

...Selles mõttes on meie süsteem puht-sõjalisest seisukohast natukene mõistlikum, et tervisenõuded on rangemad, teenistusse võetakse vähem inimesi (ja ka neist omakorda langeb ca 10-15% teenistuse esimestel kuudel välja), aga kui inimene on ajateenistusse võetud, siis suudab ja peab ta ka jooksma, füüsilist pinget taluma, ettenähtud varustust kandma – ühesõnaga, tegutsema normaalse sõdurina...

Vbl. mõistlikum aga mitte täiuslik. Mina pakun välja, et välja praakimise asemel tuleks sellise kontingendi ajateenistust pikendada 6 kuu võrra. Lisandunud 6 kuud kasutataks indiviidi ette valmistamiseks normaalse ajateenistuse läbimiseks. Hiljemalt 3-4 aasta pärast näeksime, kuidas koolist tulev kontongent on hoopis teise füüsilise ja vaimse kvaliteediga kui seni.

Mida praegune süsteem sisuliselt ütleb gümnasistile on see, et "kui sa oled terve ja tugev, karistatakse sind kohustusliku ajateenistusega". Ülejäänud on pärast kooli vabad. Ja ongi tulemus käes.

[Kapten Trumm]

Ajateenistuse eesmärgiks nii Soomes kui ka Eestis on kasutada ajateenijaid konkreetsete sõjaliste üksuste ettevalmistamiseks ehk piltlikult öeldes toota nendest ajateenijatest teenust, mida erinevalt supikeetmisest, lumekoristamisest või autoremontimisest ei ole mõistlik ega tegelikult ka võimalik tsiviilsektorist sisse osta. Olen täiesti veendunud, et kui Soome ka ei võtaks igal aastal ajateenistusse 70% aastakäigust, vaid nt 35-40% nagu meil, siis ei kasutaks nad sellest ülejäävat „supinahka“ selleks, et suppi keeta, autosid remontida jne, vaid nad ostaks need teenused ikka tsiviilsektorist sisse, nagu nad seda seni on teinud.

Esiteks ei usu mina eriti, et n-ö alternatiivne ajateenistus tugiteenuste tagamiseks oleks eriti odavam, kui osta neid RA-teenuseid erasektorist sisse – sellisele alternatiivajateenijale tuleb endiselt mingit toetust maksta, tuleb talle tagada väljaõpe, riided selga, majutus kasarmus jne. Teiseks, kus on garantii, et nende „alternatiivajateenijate“ seas üldse on vajalikul hulgal kokkasid ja autoremondimehi? Üldiselt käivad kutsealused arstlikust komisjonist läbi suhteliselt noores eas, kus nad ei ole veel jõudnudki mingit elukutset omandada – kas hakata sellisel juhul seda väljaõpet neile ise tagama – ja seda selleks, et ta 8-11 kuu pärast tsiviili tagasi läheks ning kogu väljaõpe hakkab uute „alternatiivteenistujatega“ algusest peale pihta?

Küsimus pole tegelikult ainult odavuses, vaid ka normaalse nö toiduahela tekkimises.
Ühest küljest on üritatatud taolist asja tekitada sellega, et asendusteenistus on omajagu pikem, teisalt asendusteenijate olematu arvukus (mis tuleneb omakorda riigi vähesest võimekusest teemaga tegeleda) muudab selle parajaks farsiks. Üle aga jääb olla 8-11 kuud vaba mees ja naerda pihku nende üle, kes vormis higistavad. Selline "toiduahel" ei jäta mõistagi oma jälge jätmata teenistusse sattujate kvaliteedile ja motivatsioonile. Nõuka armees tasus armees alluda, sest vastasel juhul võis sulle osaks saada distsiplinaarpataljon ja peale seda tuli oma järelejäänud aeg teenida mõnes peene nimega "insenerivägede" (tegelikult stroibatt) väeosas. Meil, kui asja just kriminaalseks ei aja, on KV poolne vabanemine tegelasest nimega "kohanemisraskused" ja ongi kõik. Kriminaalseks minnes langeb osaks tõenäoliselt mingi kergemat sorti karistus (tingimisi) ja ei sõjaväkke ega stroibatti ikka karta pole.

Normaalse "toiduahela" eesmärk on selles, et püssi alla sattuks parimad mehed ja need oleks motiveeritud asja lõpuni viima - kui meil 3500-st 500 meest välja langeb, siis seda ei paista kahjuks....
Relva kandmine peab olema staatuses, et see ei saa mitte igale lontrusele osaks. Täna on meie toiduahel selline, et kõige kõvem mees on see, kes suutis ära viilida, siis tükk maad tagapool tulevad need, kes pidid minema, siis tükk maad edasi on ullikesed, kes KL ise ronisid ja allapoole kuskile kukkuda nagu polegi. Oleks võimalus kuskil aasta aega lappi lükata kogu ilma naeruks, aga seda saab meil osaks ca 20-le inimesele aastas, ehk selle "heidutus" on sisuliselt nulll.

Ja nüüd kokkuvõte.
Selleks, et toiduahel tekiks, peab olema slangimise võimalus viidud miiniumumini, ka vajalikus vanuses populatsiooni kehaliste näitajate järgi valides riik ise soodustab slangimist - ole lödi, siis sind ei torgita. Minuarust võiks "toiduahel" olla: 1. ajateenistus (mahus nagu praegu - sinna lähevad parimad ja see on prestiizikaim) 2. maakaitse teenistus (KL üksustes) kuhu lähevad need, kes punkt 1 ei kvalifitseeru, väljaõpe lühendatud ja ajatatud nt 10a peale (lisaboonusena lahenevad ikka paljud KL võimekuse probleemid täna) 3. lapilükkamine vms abitööd nn asendusteenistuses (kuhu kuuluvad ka tugitööd KV heaks, kuid mitte ainult) 4. tõesti kõlbmatud, keda on max 20% seltskonnast. Ehk 10 000 meest jaguneks - 3500 KV, 3000 KL, 2000 asendusteenistus, 1500 tõesti kõlbmatud. Sellise süsteemi olemasolul, kus konkurentsis mittepüsides on võimalik lõpetada olematu mainega kohas, saame me näha mitmeid paranemisi. Ennetamaks küsimust, kuidas KL selle asja läbi hammustab, siis tuleks teha üks ammu tegemata "augeiase tallide rookimine", visata sealt välja tegelased (80% liikmetest), kes tegelikult sõjalistes ülesannetes osaleda ei viitsi, küll aga ressursse konsumeerivad mõnusalt (laskepäevad, vormiriietus, ruumid jne).

Asendusteenistus ei pea olema usuliselt põhjendatud, vaid valiku küsimus, ainult on see sõjalisest teenistusest poole pikem, toetusi ei saa ja prestiiz on murust madalam.

Mida praegune süsteem sisuliselt ütleb gümnasistile on see, et kui sa oled terve ja tugev, karistatakse sind kohustusliku ajateenistusega

Justnimelt. Ja need, kes olid lödid, joovad õhtul pemmi kapoti pealt õlut ja on muidu lahedad mehed. Ja kahjuks on selliseid enamus. Soomes nii ei ole.
See %, mis Soomes kõrvale jääb - ca 15% teenistusealiste populatsioonist, on teenistuseks kõlbmatud mingisuguste agadeta.

[Kapten Trumm]

Selles mõttes on meie süsteem puht-sõjalisest seisukohast natukene mõistlikum, et tervisenõuded on rangemad, teenistusse võetakse vähem inimesi (ja ka neist omakorda langeb ca 10-15% teenistuse esimestel kuudel välja), aga kui inimene on ajateenistusse võetud, siis suudab ja peab ta ka jooksma, füüsilist pinget taluma, ettenähtud varustust kandma – ühesõnaga, tegutsema normaalse sõdurina.

Rõhk on siin sõnadel puht-sõjaliselt.
Kitsalt võttes on õigus, tulebki anda minimaalse sisendiga maksimaalset väljundit ja selles mantras pole kohta poolvigastel tegelastel.
Nüüd aga tuleb üks suur "aga" - kuivõrd õigustatud on taolise oma vürstiriigi mentaliteedi kandmine terviku kontekstist?
Rahuaja kontekstis on kõik kena - KV teeb väljaõpet ja varub nänni lattu, sekka mõni mobilisatsiooniõppus kah, politsei püüab väheseid sulisid, päästeamet kustutab suvilapõlenguid ja päästab kasse puu otsast, kohalikud omavalitsused tegelevad kommunaalküsimustega, meditsiinisüsteem kaupleb haigekassaga ja optimeerib end voodite täituvuse järgi. Kõik detailid omas piires on väga professionaalsed, tasemel jne, ainult küsimus selles, kuidas nad orkestrina mängiksid...? Täna on tõde, et väga kehvasti....

Toon analoogse näite: KV keskendub omadele asjadele ja näiteks ei anna mingit väljundit tsiviilvalmisoleku süsteemile. Soomes on näiteks kaitseministeerium nn juhtministeerium planeerimisel.
Poetakse saladuse ja tont teab mille taha, tegelikult pole ka inimesi ja olemasolevad pole taibanud (nõuka sõjakoolide lõpetajad meedias on korduvalt rõhutanud tsiviilvalmisoleku rolli) vajadust.
On saadud kindlasti muljetavaldav efektiivsus oma kindlas lõigus, kuid laiem pilt?
Piltlikult öeldes lahing õnnestub, aga sõda kaotatakse, sest ülejäänud Eesti ei tööta selle ansambliga samas taktis.
Kaotus võib tulla nii lihtsast detailist nagu näiteks tsiviilmeditsiinisüsteemi suutmatus tulla toime selle mõnesaja kuni tuhande haavatuga, mis iga päev tekkida võib.
Ühel hetkel on lihtsalt kõik kohad appi karjuvaid haavatuid täis, viia pole neid kuskile ja pole isegi WWII meditsiinivarustust võtta (mida Soomes on lademes). Pole ka nedi 50-aastaseid ülekaalulisi reservi meedikuid, sest keegi staabis arvas, et nende vorm ei päde moodsaks lahinguks.
Terved mehed näevad seda, mis neist peagi saab ja hakkab jalgadega hääletamine.

[Madis22]

Ja nüüd kokkuvõte.
Selleks, et toiduahel tekiks, peab olema slangimise võimalus viidud miiniumumini, ka vajalikus vanuses populatsiooni kehaliste näitajate järgi valides riik ise soodustab slangimist - ole lödi, siis sind ei torgita. Minuarust võiks "toiduahel" olla: 1. ajateenistus (mahus nagu praegu - sinna lähevad parimad ja see on prestiizikaim) 2. maakaitse teenistus (KL üksustes) kuhu lähevad need, kes punkt 1 ei kvalifitseeru, väljaõpe lühendatud ja ajatatud nt 10a peale (lisaboonusena lahenevad ikka paljud KL võimekuse probleemid täna) 3. lapilükkamine vms abitööd nn asendusteenistuses (kuhu kuuluvad ka tugitööd KV heaks, kuid mitte ainult) 4. tõesti kõlbmatud, keda on max 20% seltskonnast...

Ei ole tarvis kunstlike vahenditega Kaitseliidust midagi põlastusväärset ja teisejärgulist luua. Täna tuleb meile hulgi noori terveid mehi, kes ajateenistuses metsa maitse suhu saand. Kas neid ka siis tuleks, kui siia esmajärjekorras ja sunniviisil (vabatahtlikku organisatsiooni?) mingeid ludrisid saadetaks? Kui pole viletsaid vendi muidu kuhugi panna, siis võib neid ju rakendada LTT-üksustes, tagalas tukiloputajatena (sõja korral on neid põlenguid hulgi ning kirsiks koogil võiks nid ka rahuaegsete kriiside, nagu metsatulekahjud, korral mobiliseerida) või siis meditsiiniüksustes haavatute lappijana. Kõik ühtlasi sobivad rollid ka neile, kes põhimõtte, usu, või muu põhjuse pärast pärast relva võtta ei taha.

[Kapten Trumm]

KL tänase teenistusmudeliga on justnimelt selle teisejärgulise maine KV silmis ise kenasti välja teeninud, 15 või tont teab mituteist tuhat liiget, seejuures mõne aasta tagused nelja maakaitsepataljoni+pudinate plaanid (kokku 4800 meest, andmed Kunnas) kukkusid kena kolinaga. Et selles taustsüsteemis, kus suure maleva peale kraabitakse kokku kompanii jagu aktiivi, pole tegelikult roll, kes võtab endale KV lati alla jäänud mehed - on täielik kvanthüpe edasi. Ja tegelikult, kas see vabatahtlik pealik peab olema see loll, kes talle ülalt pandud eesmärkide nimel see ukselt uksele käiv värbaja (kui selleks on KL-s staabirahvast karjakaupa) või vahest peaks eesmärkide panija ka tegema ressursside uksed lahti, tuhandete kaupa lorusid ei saa mingitki väljaõpet.

Ei maksa isiklikult võtta, tänaste kvalitatiivsete arvude juures oleks KL kui KV tarbeks mittekvalifitseerunud seltskonna väljaõpetaja way kõrgema staatusega kui seda on täna.
Ja ilmselt õnnestuks mõne aasta järel ka need täitmata eesmärgid täita, sest puudu jääb justnimelt inim-materjalist, õigemini plaanid on kõvasti kangemad kui personalialane võimekus.

Kas neid ka siis tuleks, kui siia esmajärjekorras ja sunniviisil (vabatahtlikku organisatsiooni?) mingeid ludrisid saadetaks?

Miks ludrisid, kui see 10 000 meest täna ära sõelutakse KV lati järgi, siis selles ülejäävas 6500-st leiab ka need 3-4 tuhat normaalset venda.
Kes aga KL teenistuses pidama ei jää, maandub lappi lükkama.
See, et eriüksused on prestiizikamad kui regulaararmee ja regulaararmee on prestiizikam kui maakaitse - on kahjuks paratamatu militaaria järjekord....lihtsalt ärge tapke sõnumi toojat.

Täna tuleb meile hulgi noori terveid mehi, kes ajateenistuses metsa maitse suhu saand

Tõenäolislet on sellisel juhul tegemist meestega, kellega sa saad reaalseid üksusi mehitada 5-10a pärast, kui nad on x brigaady y pataljoni kirjas, siis nad ei saa olla nt z maleva võitlusgrupi kirjas. Õppusi ja õpet teha on üks asi, teine asi on komplekteerida inimestega vajalikud SA üksused, vat see on nõrk koht.