Ja neil pole vaja tegelda impeeriumi ehitamisega, see riik on alati olnud impeerium, juba mitusada aastat järjest.Koos vastava võimustruktuuriga, propagandaga jne . Mis lipu nad endale võtavad, on täiesti neljandajärguline küsimus.
See, et iga sõja ajal marupatriootlik propaganda võtab peale väga rajud tuurid, on samuti selge. See juhtub alati ja igas riigis, isegi neis, kus muidu valitseb sõnavabadus ja demokraatia.
Küsimus pole üldse selles, mida Vene võimuladvik soovib ja millest unistab, vaid mida Venemaa reaalselt suudab. Eks võib ju unistada piiridest, mis kulgevad Poolast kuni Alaskani,Soomest kuni Usbekini, kuid selle teostamine pole lihtsalt võimalik.
Ma arvan, et seda teatakse väga hästi nii Moskvas, Washingtonis, Brüsselis kui Berliinis.Praegune sõda Donetsis pole mitte Nikolai II või Stalini impeeriumi vägevuse taastamise katse( mis oleks täiesti utoopiline ) vaid agoonilised krambid, et säilitada pisike mõjuala killuke endisest vasallist, kes vastase poole üle jooksis.Ja isegi see tundub olevat määratud läbikukkumisele.
Osseetia ja Abhaasia okupeerimist näitas Vene propaganda kui suurt võitu, kuid mida siis tegelikult võideti ? Võideti 2 üsna väheolulist maakillukest ja kaotati terve Gruusia kui oma liitlane ja vasall.Krimmi annekteerimist näidati Venes samuti kui suurt võitu, kuid mida tegelikult suures plaanis võideti ?Jah, üsna oluline maalapike strateegiliselt tähtsas Musta mere osas, kuid kaotati terve tohutusuur Ukraina, mis on määratult suurema tähtsusega ! Ja kaotati alatiseks, seda enam tagasi ei saa .Kus see võit siin siis on ?
Kui hasartmängija mängib maha oma auto, suvila, korterimööbli ja pere toiduraha ja võidab vastaselt käekella Komandirskie(
), kas see on siis kokkuvõttes suur võit või ?Kas need on üldse mingid võrreldavad ühikud ? See on kaotus vaatamata kõigele praalimisele.Muide, hea kell oli vanasti, mingil ajal läks moodi ka Läänes kui retro-soveti suveniir.
