V-?

[Kapral Karu]

Samas Estoloogi viidatud kohas räägitakse ka "V-1" betoonplatsidest Paldiski lähedal, väidetavalt Leningradi pihta andmiseks (aga Paldiskist Piiterisse on ligi 400 km... -- kaugevõitu?):

саша
undefined Отправлено: 11.12.2005 15:19. Заголовок: Re:

Strannik, привет. забрался в ваш сайт.
На счет ФАУ-1.
Непроверенная инфо. В районе Палдиски, говорят есть остатки площадок недалеко от моря. Построенны были для обстрела Питера.
Дальше вообще легенда: наш морской десант раскувасил все там, но был полностью уничтожен противником, т.к. был отрезан от судов эвакуации. Я думаю в 1943 г.
Теперь сохранились только бетонные площадки с немецкими надписями. Человек, вроде есть, который может место показать.А вот доехать посмотреть времени пока нет.
Саша Таллинн.

[Oleg A]

Muidu, kui teil on huvi kirjutada seal foorumis... Tere tulemast. Foorum on väike ja kodune. Militaar.net on vist suurim foorum Eestis. Aga loodan, et te võite ka minu leheküljel (foorumis) leida midagi huvitavat. Mingi keele keld pole. Võite kirjutada oma emakeeles. Kui teil on huvitav informatsioon. Ja ei ole ainult V kohta. Eriti kes omandab informatsiooni Ida-Virumaa kohta.

[Würger 190G]

Samas Estoloogi viidatud kohas räägitakse ka "V-1" betoonplatsidest Paldiski lähedal, väidetavalt Leningradi pihta andmiseks (aga Paldiskist Piiterisse on ligi 400 km... -- kaugevõitu?):

Tase!
Ramp-launched by a hydrogen peroxide catapult, the V1 could fly an average of 240 km (150 mi).
Luuletage aga veel!

[represseritu]

V-1 vajas startimiseks suuremõõtmelist kaldestakaadi, mille pealt ta auru-katapuldi poolt välja lasti. V-1 otsevoolu pulseeriv reaktiivmootor käivitus
alles peale lendmürsu poolt 400 km/tunnis kiiruse saavutamist, mille pidi
tagama katapulteerimine. Need kaldestakaadid olid reeglina soliidsed
monoliitsed raudbetoon kostruktsioonid, millised ei olnud jõukohased mõnele diversioonirühmale hävitada, küll aga kahjustada. Kui selliseid
Eestis oli, siis peavad olema ka purustatud mahuliste konstruktsioonide -
estakaadide jäljed, mitte ainult tasased betoonplatsid.

[onu juulius]

Kas nende V-1 stardiseadeldistega polnud mitte selline lugu, et esialgu olidki suured raudbetoonestakaadid, aga kui liitlaste pommid neid liiga sageli lõhkuma hakkasid, siis töötati välja mobiilne variant. Et aga liitlased asjast aimu ei saaks, siis parandati püüdlikult neid lõhutud ststsionaarseid estakaade, kuigi neid polnudki enam plaanis kasutada.

[retti]

Minu väide ei pürgi absoluutse tõe poole.
Olen jahimehena läbi trampinud kõik metsad Altja ning Karepa vahel ning väidan,et kui selline koht ka kunagi seal oli,saab see olla vaid Rutja lennuvälja betoonraja all.
Kuid aastakümnete jooksul ei ole üksgi kohalik elanik isegi vihjanud millesti vastavast.

[Mobutu]

Muhu lähedal olevat katsetatud V-1 starti lennukilt.

[tõnuv]

Kus täpsemalt.Ja kas rakett lasti välja ka või ainult üritati.Poleks midagi V-1 juppide leidmise vastu.

[MOrav]

"Eesti rahvas Suures Isamaasõjas" II (1977) (refereeritud)

lk 99

Virumaal kõige edukamalt tegutsenud luurajaid juhtis Vladimir Fjodorov. Kaks korda vaenlase tagalas.

Esimene kord Oru raudteejaama lähedale veebruaris 1944. Kolm kiiret ülesannet: määrata kindlaks vaenlase kaitsesüsteem Narva lahe ääres Toila ja Türsamäe vahel; jälgis vaenlase väeosade liikumist Tallinna-Narva maanteel ja kontrollis raudteeliikluse tihedust Oru jaama kaudu.

Teine kord 21. juulil 1944, tegutses Kunda lähistel. Peagu iga päev Balti laevastikule vajalikud teated raadio teel: missugused kaldakindlustused, kus miiniväljad, kui suur vaenlase laevastik merel ja sadamates, kus tavaliselt

lk 100

sõjalaevad paiknevad. Tegutses siis vähem kui kaks kuud - üle 120 raadiogrammi.

NSVL ÜP 6. märtsil 1945 - selle eest N. Liidu kangelaseks.

Ise meenutab ja tänab isikuid: Vladimir Glushko, Ilja Hanelainen, Nikolai Kussub, Aleksandr Loginov, Otto ja Maria Sõnajalg.

Allikad:
Riiklik Mereväe Keskarhiiv, f 3, n 2422, s 11, l 214
Lumi, R. Tasujad. Tallinn, 1967, lk 228-229

ja Fjodorovi oma mälestused:

ФЕДОРОВ В. СУРОВЫЕ ТРОПЫ. Moskva, 1961, lk 104-108, 115-121

Viimast kahjuks Eesti raamatukogude kataloogidest ei leidnud. Võib-olla kirjutab ta seal midagi ka vau-ndusest; "Eesti rahvas..." seda igatahes mainimisväärseks pole pidanud 1977. Lumi raamatut ei leidnud kodust hetkel üles.

Fjodorovi raamatu kirje Melvyl'i raamatukogusüsteemi (California) järgi:

Fedorov, V. (Vladimir Dmitrievich)
Surovye tropy: zapiski razvedchika
Moskva: Voennoe izd. min. oborony SSSR, 1961.
134 p.

*

Voldemar Tasane, "Salaja sünnimaal". --- Rahvatasujad. Teine raamat. Tallinn, 1965, lk 209-210.

Lk 209-210 alapeatükk "V-2" (refereeritud)

Juuli lõpul said erakordselt tähtsa ülesande: kas hitlerlased ehitavad Männikule "V-2" väljasaatmise platsdarmi. Oli "imerelvast" kuulnud. Väljanägemine ja stardiplatsi iseloom seletati raadio teel ära. "V-2"-tede Tallinna toimetamine oleks tähendanud Leningradi tulistamist. Radistil oli kooliõde, kes peoõhtul tutvunud Männiku suletud territooriumi valvemeeskonna liikmetega. Pakkusime end sinnakanti lõbutsema, saime tantsupeol valvuritega tuttavaks, isegi nii, et võisime koos nendega mööda Männiku suletud territooriumi ringi sõita. Veendusime, et seal ei tehta mingeid sääraseid töid, "mis võiksid meenutada raketodroomi tarvis tehtavate tööde, iseäranis mullatööde mahtu". Teatasime kohe staapi sellest; määratust kergendusest rääkis toon, millega meile avaldati kiitust ja tänu ülesande eduka lahendamise eest.

*

Sõnajalad hakkasid mind huvitama. Neid on endisel Järvamaal üsna palju olnud (praegu osalt Virumaa). Ometi sobivas suguluses Otto ja Maria Sõnajalga ei leidnud (kasutasin ainult Internetti). Olid hoopis samanimelised abikaasad. Ja ei leidnud ka seost Metsakülaga nende puhul.

Otto Karli p - 1895.
Maria Jüri t. - 1899

Lapsed: Silvi 1934, Kaupo 1937, Virve 1929

ERA.52.3.674
Sõnajalg, Otto - maksab Järva maksuinspektorile pärandusmaksu
Piirdaatumid 1933-1934

ERA.3653.3.5839
Sõnajalg, Otto - maksab Eesti Maapanka laenu, Järvamaa Väinjärve vald
Piirdaatumid 1928-1941

ERA.3653.3.5838
Sõnajalg, Marie - maksab Eesti Maapanka laenu, Järvamaa Väinjärve vald
Piirdaatumid 1931-1943

ERA.3653.11.11613
Sõnajalg, Karl - maksab Virumaal Vihula vallas Eesti Maapangale laenu
Piirdaatumid 1930-1940

*

ERAF.4-K.2.3580 - väljasaadetud kulakute toimikud
SÕNAJALG, Kaupo Otto p. 1937 Järvamaa. SÕNAJALG, Maria Jüri t. 1899 Järvamaa. SÕNAJALG, Otto Karli p. 1895 Järvamaa. SÕNAJALG, Silvi Otto t. 1934 Järvamaa. SÕNAJALG, Virve Otto t. 1929 Järvamaa

ERAF.8SM.1.10123
SÕNAJALG, Kaupo. Otto. 1937. Järvamaa - eriasumisele saadetu toimik

ERAF.8SM.1.10124
SÕNAJALG, Silvi. Otto. 1934. Järvamaa - eriasumisele saadetu toimik

*

SÕNAJALG, Otto, Karl s. 1895, eluk. Järvamaa Väinjärve v. Abaja k. Karuaugu t., küüdit. 27.03.49, ENSV MN otsus 14.03.49; Krasnojarski krai Šarõpovo raj., vab. 23.06.58. [2524K]

Sõnajalg, Maria, Jüri, abikaasa, s. 1898, küüdit. Šarõpovo raj., vab. 23.06.58.

Sõnajalg, Virve, Otto, tütar, s. 1929, mitte küüditatud.

Sõnajalg, Silvi, Otto, tütar, s. 1934, Šarõpovo raj., Berjozovka raj., vab. 04.06.58. Tuli loata Eestisse 1957.

Sõnajalg, Kaaro, Otto, poeg, en. ka Kaupo, s. 1937, küüdit. Šarõpovo raj., vab. 05.06.58.

*

Need järsku nende talu:

Järvamaa > Väinjärve vald > Ervita mõis > Sõnajala talu nr. A-59
ERA.62.21.9617

Järvamaa > Väinjärve (Veinjärve) > Udeva mõis Kure nr. 52 ja Müüsleri mõis Sõnajala nr. 59
ERA.T-3.4.103

EAA.4187.1.27651
Ervita,Udeva ja Norra mõisa järele olev maakoht Sõnajala Nr. A 59 kinnistu nr. 6813

[MOrav]

Veel Fjodorovist.

Mingit erilist sündmust Vau-dega seoses ei too esile ka Fjodorovi autasustamisleht, vähemalt selles osas, mis on tõlgitud (üsna palju lühendatult) kogumikku "Eesti rahvas Nõukogude Liidu Suures Isamaasõjas 1941-1945: Dokumente ja materjale" (Tallinn, 1975). Dokument pärineb ise Mere-Sõjalaevastiku Keskarhiivist, kogumikust ei selgu, kas selle originaali täispikk koopia võiks olla praeguses Riigiarhiivis ehk endises ORKA-s, fondis "Kollektsioon autasustamise lehtede ärakirjadest".

****

Nr. 322

LUURAJA VLADIMIR FJODOROVI TEGEVUSEST VIRUMAAL*

Väljavõte autasustamislehest

12. oktoober 1944

[...]

8. 7. veebruaril 1944 toimetati sm. Fjodorov lennukiga vaenlase tagalasse ja lasti langevarjuga alla Oru raudteejaama (Eesti) piirkonda ülesandega: teha kindlaks Narva lahe ranniku kaitse Toila—Türsamäe lõigus ning kontrollida vaenlase vägede ja tehnika liikumist rannikulähedastel maismaakommunikatsioonidel.

Vaenlase tagalas viibimise 12 päeva jooksul tegi grupp osaliselt kindlaks Narva lahe kaitse ning 6 päeva jooksul, 8.—13. veebruarini 1944, kontrollis Narva rindelõiku varustava Oru raudteejaama tegevust.

9. Viimaseks operatsiooniks toimetati sm. Fjodorov koos grupi luurajate ja kohaliku eestlase-sõjavangiga lennukil vaenlase tagalasse Kunda piirkonda, kus grupp tegutses kaks kuud, 21. juulist 1944 kuni Eesti vabastamiseni meie vägede poolt.

Kohalike elanikega** töötades ja sõjavangi sidemeid kasutades andis sm. Fjodorov Balti Laevastiku juhatusele väärtuslikke andmeid Narva lahe ranniku kaitse, samuti Narva lahe, Kunda ja Aseri ranniku mineerimise kohta, Tütarsaare evakueerimise ja vaenlase merejõudude tegevuse kohta.

Vaenlane sai Fjodorovi grupile mitu korda jälile. Kolm korda võtsid Saksa väeosad ette haarangu ja kammisid meie luurajate tabamise eesmärgil metsad läbi [...].

Fjodorovi gruppi sattus reetur Kandle külast, kes teatas Saksa vägedele grupi koosseisu ja asukoha. Sakslased hakkasid metsa, kus grupp asus, läbi otsima. Saksa tagavarapataljon ja ligi 500 politseinikku, kellel oli kaasas 25 koera, piirasid metsa sisse.

Sellistele tingimustele vaatamata ei katkestanud sm. Fjodorovi grupp ühekski päevaks luuretegevust. Sm. Fjodorov andis edasi üle 120 radiogrammi. Sm. Fjodorovi teatatud luureandmed paistsid silma konkreetsuse poolest ja neil oli suur tähtsus Eesti edukal vabastamisel Balti Laevastiku ja Leningradi rinde väeosade poolt.

Luurajate tegevusest teadlikud olles said politseinikud sm. Fjodorovi jälile momendil, kui ta läks kohalike elanikega sidet pidama.

Tänu sm. Fjodorovi suurtele luurekogemustele läks tal korda politseinikke ninapidi vedada ja valejälgedele viia, mida ta õpetas ka noortele luurajatele.

Sm. Fjodorov näitas üles piiritut ustavust meie kodumaale, kangelaslikkust ja kartmatust väejuhatuselt saadud ülesannete täitmisel.

Viibides vaenlase tagalas äärmiselt pingelises olukorras, tundes puudust toidu järele ja raskelt haige olles, oli sm. Fjodorov oma isikliku mehisuse, vapruse ja leidlikkusega luurajatele eeskujuks väejuhatuse ülesannete täitmisel [...].

MSLKA, f. 3, nim. 2422, s.-ü. 11, l. 214—219. Originaal. Tõlge vene keelest.

* Vladimir Dmitrijevitš Fjodorov sündis 1920. a. Smolenskis. Pärast keskkooli lõpetamist töötas ta lukksepana ja tööriistade töölisena Moskva autotehases. Teenistust Punalipulises Balti Laevastikus alustas 1940. a. Sõja perioodil, juba NLKP liikmena, viibis radisti-luurajana ligi 8 kuud vaenlase tagalas. V. D. Fjodorovi autasustati Punalipu ordeniga ja medaliga «Leningradi kaitsmise eest». NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega 6. märtsist 1945 anti talle Nõukogude Liidu kangelase nimetus.

Pärast sõja lõppu jätkas V. D. Fjodorov tööd Moskvas autotööstuse ettevõtetes, lõpetades ühtlasi õhtuse automehaanika tehnikumi. Alates 1957. a. hakkas ta avaldama kirjutisi luurajatest. Senini on ilmunud 3 raamatut: V. D. Fedorov, Neizvestnõe pozõvnõe (Zapiski razvedchika). Moskva, 1958; V.Fedorov, Surovõe tropõ. Zapiski razvedchika. Moskva, 1961; Vladimir Fedorov, Devjat'sot dnej razvedchika. Povest'. Moskva, 1967.

** V. D. Fjodorovi aktiivsemaid abilisi kohalike elanike hulgast olid Maria ja Otto Sõnajalg (V. Fedorov, Surovõe tropõ. Zapiski razvedchika. Moskva, 1961, lk 104-108, 115-121).

********

Paar rõhutust eelnevas tekstis on minult.

[Derex]

ka minul on tekkinud huvi selle teema vastu ja olen saanud ka infot selle kohta et V-2 stardiplats tõepoolest eksisteerib Tallinna lähistel. Olen ka kaartidelt uurinud ja asi tundub üsna tõesena kui lumi ära läheb siis üritan need kahtlased kohad maastikul üle vadata ja siis saab ehk kindlamalt öelda kas see on tõsi või ei. nimelt väidab üks inimene et on 65 aastal omasilmaga näinud ühte nendest platsidest ja see on valmistatud kuskil 44 suvel, räägib ta veel mingist desandist kes pidid selle hävitama kuid see dessant hävitati viimse kui meheni

[represseritu]

Leides tänapäeval kuskilt metsavahelt betoonplatsi ei ole ju võimalik seda kindlalt tuvastada kui V-2 stardiplatsi, kuid oletada võib. V-1 esialgsed
raudbetoon stardiestakaadid asendat hiljem metallkostruktsioonis monteeritavate sektsioonidega, milledest sai kokku monteerida ca 50 m
pikkuse kaldkatapuldi. Sellele omakorda moteeriti stardirööbastee ja aurukatapult (umbes selline, millist tänapäeval kasutavad lennukite emalaevad. Metallkonstruktsioonide jäänuseid vaevalt leiab: need on ammu läinud utiili.Stardiplatsid pidid omama juurdepääsuks tasaseid
teid, milledel lendpommide või rakettidega koormatud rasked veokid
saanuks liikuda. Nii, et leida tuleb stardiplats koos sinna juurde viiva teega, millisel ca 13-14 meetri pikkuse raketiga raskeveok saaks
juurde sõita. Soovin entusiastidele edu otsinguiks!

[fossiil]

Jahah, üsna kena kirjeldus V-1 stardiraja kohta, nüüd vaatame pilte kah:
http://www.primeportal.net/artillery/de ... l_walk.htm

[Foreigner]

1975 aastal tudengina käisin Riias ja üks päev istusin ühes õllekas, kus minu juurde istus üks kohalik mees. Kui ta sai teada, et olen Tallinnast, hakkas rääkima oma elust.
Sõja ajal ta teenis Läti SS-leegionis, 1943.a. lõpus neid viidi Tallinnasse, kus nad hakkasid valvama maaalust tehast, mis asus lennuvälja all. Tema ütluste järgi sakslased pidid seal valmistama V-2 raketid. Elasid nad kasarmutes, mis asusid raudtee kõrval. Linna neid ei lastud, seetõttu ta ei osanud öelda kus täpselt see koht oli. Tehasesse viidi neid autodega. 1944.a. suvel sakslased viisid kõik tehase varustuse ära, neid aga saadeti rindele.
Tol ajal ma ei võtnud seda jutu tõsiseks, kuna kuulsin ainult Peenemündest. Koju naastes küsisin oma tuttavatelt, kes töötasid Dvigatelis, kas on nad midagi kuulnud maaalustest tehasest – keegi ei teadnud (või ei soovinud sellest rääkida?). Noh, arvasin, jälle ühe purjeka väljamõeldis ja unustasin selle ära. Nüüd aga tundub, et see info võib pakkuda huvi ka teistele, muidugi, ma ei ole kindel, et selle mehe jutt oli 100% usaldusväärne, aga kes teab…
Äkki jutt oli lennuväljast, mis kunagi asus Lasnamäel?

[Soobel]

Lasnamäel vaevalt, sest seal on paepinnas ja kole sitt maaalust tehast kaevata. Pigem võidi selliseid asju teha kuskil Pääskülas (kus olnud ka lennuväli?) või Astangul. ISeküsimus kas just nüüd raketijuppe seal tehti...