Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Smith]

Nojah, aga kui neil oleks kättesaadav haridus, väljaõpe jne, siis nad ei elaks ju enam keskajas. See oleks juba hoopis teine ühiskond ja äkki see ühiskond siis ka sõdiks teisiti.

Sul ilmselt jäi asja tuum läbi närimata

[Lemet]

Laaneots võtaks kasutusele kolmeastmelise ajateenistuse süsteemi.

Avaldatud: 21. august Kell 18:10

Kaitseväe endise juhataja, erukindral Ants Laaneotsa hinnangul tuleks võtta Eestis senise kaheastmelise ajateenistuse asemel kasutusele kolmeastmeline süsteem, mis võimaldaks kutsuda ajateenistusse samade finantsvahendite eest senisest rohkem inimesi.

Praegu on ajateenistuse kestus sõltuvalt väljaõppe eesmärgist kaheksa või 11 kuud. Kaheksakuulise väljaõppe läbivad reakoosseisu ajateenijad, 11-kuuline teenistus on näiteks autojuhtidel, side- või IT-alasel väljaõppel olevatel ajateenijatel ning tulevastel reservallohvitseridel ja ohvitseridel.

«Äkki on mõttekam teha ajateenistus kolmeastmeliseks. Lihtne sõdur võiks teenida kuus kuud, spetsialistid alates autojuhtidest ja lõpetades suurtükkide või õhutõrjesüsteemide juures tegutsevate sõduritega üheksa kuud ning need, keda me valmistame ette sõjaaja jaoülemateks ehk seersantideks ning reservrühmaülemateks, võiksid teenida 11- 12 kuud,» ütles Laaneots Postimehele.

Ta märkis, et ajateenijate põhimass on ikka reamehed ja kolmeastmelise süsteemi kasutuselevõtt annaks võimaluse rohkem kutsuda ajateenijaid.

«Mina ei suutnud omal ajal kaitseväe juhatajana kolmeastmelist ajateenistuse süsteemi sisse viia, kuna meil ei olnud selleks piisavalt palju instruktoreid. Aga vahepeal on areng edasi läinud ja loodetavasti ka instruktorite arv kasvanud. Praegu saaks kolmeastmelist kuue, üheksa ja 11 või 12 kuu pikkust valemit kasutada küll,» lausus ta.

Erukindral lisas, et Eesti jaoks peaks jääma ka tulevikus ainuvõimalikuks lahenduseks üksustepõhise reservi ettevalmistamine. «Rahuajal valmistame üksuse tervikuna ette, saadame ta reservi ja hoiame seal 15-20 aastat, kutsudes aeg-ajalt õppekogunemistele. Mehed teavad üksteist ja on harjunud koos tegutsema lahinguväljal, mis kiirendab kordades üksuse lahinguvõime saavutamise pärast mobilisatsiooni. Muud varianti meil ei ole,» sõnas ta.

Samas nimetas Laaneots vastuvõetamatuks seda, et kehtestataks kord, mille järgi on kohustuslikult riigigümnaasiumis riigikaitsekursused läbinute jaoks kaitseväeteenistusse minek vabatahtlik. «See on meie tingimustes vastuvõetamatu. See lõhuks kogu reservarmee süsteemi. Siis ei oleks võimalik planeerida ajateenistusse tulevate inimeste arvu ja neist loodavaid üksusi. Kohustusliku ajateenistuse säilime on ainuvõimalik,» rõhutas ta.

Laaneotsa sõnul on kummaline ka, et vabatahtlike riigikaitsekursuste läbiviimise kohana on märgitud ainult riigigümnaasiumid ja et kohaliku omavalitsuse hallatavate gümnaasiumite kohta see ei käi. See pole Laaneotsa hinnangul õige.

Tema sõnul valitseb praegu ühiskonnas väga kitsas arusaam riigikaitseõpetusest koolides.

«Arvatakse, et poisid ainult jooksevad automaatidega ringi ja harjutavad mingi sõjalist asja. Riigikaitseõpetus peaks olema laiem teema, kui ainult relva- ja taktikaõpetus või sõjaajalugu. Aine peaks andma mitte ainult sõjalisi teadmisi, vaid ka seda, kuidas tegutseda kriitilises olukorras, näiteks tulekahju või suurte purustuste korral, osutada esmaabi vigastuste või haavatasaamise puhul, päästa uppujat, kuidas kaaslast aidata ootamatul haigestumisel, iseseisvalt maastikul olles hakkama saada ja nii edasi. Need oskused on vajalikud inimesele kogu tema elu jooksul . Kuid ka pärast riigikaitseõpetuse läbimist peaks säilima kohustuslik ajateenistus, esimene ei asenda mingil juhul teist» rääkis Laaneots.

http://www.postimees.ee/2894755/laaneot ... e-susteemi

[Lemet]

Ja lisaks veel lkf mikks teemakohane artikkel. Lihtsalt et kõik need kirjutised ühes kohas koos oleksid ja vajadusel kiirest leitavad...muidu sisukas lugemine ju ka

Reformierakonna „Rahvusliku julgeoleku strateegia 2015": uued mõtted, head mõtted, naiivsed mõtted, totrad mõtted

Ukraina muutis kõik. Kui ekskaitseminister Urmas Reinsalu aasta alguses Ameerika Ühendriikides käis ja teatas seal, et sooviks USA vägesid Eestisse, sai ta kodumaalt vastu ainult irvitusi. „Populistlik soovmõtlemine. Kohatu avaldus. Lugesin hämminguga Reinsalu avaldust," rääkis Marianne Mikko (Sotsiaaldemokraatlik erakond). „Võtab ikka muigama küll. Reinsalu ei adu maailmas toimuvat," lisas Toomas Alatalu (Sotsiaaldemokraatlik erakond) „Olen 99 % kindel, et USA seda kunagi ei tee. Tekitaks suuri pingeid ja oleks selles mõttes ilmselt ebasoovitav," ütles Ants Laaneots (Reformierakond, Andrus Ansipi nõunik). „Rumal ja lühinägelik soov. Lihtsalt uskumatu, et kaitseminister räägib sellist juttu," mõnitas Kristiina Ojuland (Reformierakonna endine välisminister ja europarlamendisaadik).

Möödub mõned kuud ja Saulused muutuvad Paulusteks. Sotsist kaitseminister Sven Mikser maadleb naba paigast, et USA tanke Eestisse saada. Sotsist Riigikogu esimees Eiki Nestor pajatab vajadusest suurendada NATO kohalolekut Eestis. Peaminister Taavi Rõivas räägib söögi alla ja söögi peale, et NATO liitlaste kohaolek peab muutuma püsivaks. Mis nüüd lahti? On siis tõesti asjad muutunud? Või on tegemist ajutise simulaakrumiga enne tagasi pöördumist normaalsusesse?

Eesti Ekspressi kätte sattus (või lekitati teadlikult, et testida, mida kirjapandust arvatakse) Reformierakonna uus „Rahvusliku julgeoleku strateegia". See on sisuliselt valitsuskoalitsiooni 2015 aasta valimisprogrammi julgeoleku peatükk.. (Vahemärkusena, see strateegiapaber ei pruugi olla antud dokumendi kõige viimane versioon. Ilmselt võib seal veel tulla muutusi.)

Esimest korda ütleb valitsuskoalitsiooni juhtivpartei välja, et Eesti kodanike vabadust, heaolu ning turvalisust ohustab Eesti riigi vahetus naabruses asuv agressiivne välisriik. Ei tea mida 20 aastat sama juttu rääkinud Mart Helme selle peale ütleks. Kas rõõmustaks et lõpuks ometi jõuab ka teistele kohale või tunneks kibedust, et kus te varem olite?

Oluline on aga see, et Reformierakond toob julgeoleku niimoodi strateegi nime alla eraldi välja. Kui muidu on julgeoleku peatükk asunud ikka programmi lõpuosas paaril leheküljele, siis nüüd on tegu nii mahult kui sisult hoopis teisel tasemel vaatega. Pole kahtlust, et Reformierakond (ja ilmselt ka IRL) näevad just julgeolekus järgmiste Riigikogu valimiskampaania põhiteemat.

Esimene kord on ka see, et Reformierakond püüan julgeoleku strateegia siduda ühtseks tervikuks. Siin on kõik komponendid kodanike identiteedist ja ühiskonna ühtsustundest, õigusriigist ja kodanikuühiskonnast, kestlikust ja innovatiivsest ühiskonnakorraldusest, Eesti heast mainest, energiajulgeolekust, NATO ja Euroopa Liidus tegutsemisvõimest, kuni kaitseväe arendamiseni, elanike turvatunde ja vaenulike infomanipulatsioonide mõju vältimiseni välja.

Tehakse palju ettepanekuid. Nende hulgas on uut ja head, aga korratakse ka üle neid mis ammu töös ja nii ehk na tulevad. On ka neid mis panevad kulmu kergitama ja mis on vastuolulised. Piisab näiteks:

Reformierakond kaalub Rootsi eeskujul Rannakaitse loomist.

Reaalsuses on Rootsi stiilis rannakaitse tegemine nii kohutavalt kallis, et kui seda teed minna, tuleks rahumeeli pooled ülejäänud eesmärgid maha tõmmata.

Muidu on aga ettepanekuid seinast seina

Reformierakond viib läbi reformid, mis muudavad uute töökohtade loomise lihtsamaks ja odavamaks (tööjõumaksude radikaalne vähendamine) ning Eesti Põhjamaade üheks äri ja ettevõtlusega tegelemise meeliskohaks.
Seab sihiks Eesti "kultuurilise jooksevkonto" ülejäägi ehk Eesti kultuuriloomingu rahvusvahelise läbilöögi ja -müügi (kultuuriekspordi) suurenemise.
Maksab alla 35 aastasele vabalt eesti keelt valdavale kõrgharidusega õpetajale palgalisa, kui ta töötab vene õppekeelega koolis.
Toetab kõigiti 10 miljoni e-kodaniku projekti.
Toetab Maarjamäele kommunismi- ja natsismiohvrite memoriaali rajamist
Seadustab topeltkodakondsuse sünnijärgsetele Eesti kodanikele, kel on mõne EL või NATO liikmesriigi kodakondsus
Väärtustab ja tunnustab riigist rippumatu kodanikuühiskonna kui olulise julgeolekuteguri (hajutatud iseorganiseerumise ja riigivõimu taastootmise võime) edenemist.
Arendab välja globaalse EESTI-võrgustiku, millesse kuuluvad aukonsulid-ärisaadikud välismaal elavad ja töötavad kaasmaalased ning Eesti sõbrad ning nende ühendused.
Loob võimalused Eesti, kui digimaailma ärikeskuse tekkeks, et välismaistel ettevõtetel oleks võimalik oma ärid mugavalt Eestisse registreerida.
Taotleb Euroopa Liidu siseturvalisuse IT arenduskeskuse toomist Eestisse ja on valmis selleks toetama Eestisse uue IT Agentuuri hoone rajamist.

Energia- ja infrastruktuuri osas korratakse üle mõtteid, mida varemgi esitatud. Küll on aga neis tunda suuremat pakilisust. Äkki siis mõned asjad tehaksegi ära.

Soovib Eesti elektrisüsteemi võimalikult kiiret lahtisidumist Venemaast ja vastavate tegevuste tunnistamist AS Elering strateegiliseks prioriteediks.
Soovib omandada ettevõttele, milles on riigil kontrolliv osalus, gaasi põhivõrgu
Toetab uue serverijaama rajamist elutähtsate teenuste juhtimissüsteemide, isikuandmete jt andmebaaside dubleerimiseks ja turvaliseks hoidmiseks ning oluliste andmebaaside turvalist dubleerimist asupaigaga väljaspool Eestit.

Kui jutt läheb aga välis-, julgeoleku- ja kaitsepoliitikale selle kitsamas ja kõvemas tähenduses, on prioriteedid strateegilises mõttes need mis alati. Mööndakse küll ka Eesti iseseisvaid tegevusi, aga muidu on ikka NATO, NATO ja NATO.

Taotleb NATO liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis, eelkõige Eesti õhuruumi, rannakaitse ja soomusmanöövervõime tagamiseks.
Toetab Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi ja ÜRO sõjalistel missioonidel ning Eesti osaluse suurendamist ÜRO rahuvalves. Tugevdab Eesti diplomaatilist võimekust oluliste liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures.
Peab oluliseks kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see 2% SKT tasemel.
Peab ohtlikuks mistahes poliitilisi signaale, nagu puuduks NATO-l ja EL-l otsustavus ja poliitiline tahe seista vastu mistahes agressioonile või rahvusvaheliste lepingute rikkumisele, mis võib viia arusaamale, et teatud aja järel võidakse agressiooni tagajärgi aktsepteerida kui „uut normaalsust".
Tervitab Rootsi ja Soome julgeolekudebatte võimaliku NATOga liitumise üle, toetab NATO partnerluse tugevdamist Soome ja Rootsiga ning loodab peatselt näha neid meie naaberriike ühises kaitsealliansis.
Ohtude tõrjumiseks vajalike liitlasjõudude vastuvõtmiseks vajaliku laitmatu taristu väljaarendamine.

Iseenesest ei ole selles midagi valet. On tore kui Eesti diplomaadid rahvusvahelistel kohtumistel tuletavad partneritele meelde NATO poolt soovitud 2% künnist. Aga kohati kumab nendes ettepanekutes läbi ka liigne lootmine teiste peale. Mismoodi mahub Reformierakonna julgeoleku võrrandisse näiteks Angela „NATO baase ei tule" Merkel? Või kuidas veenavad Reformierakonna poliitikud Saksa välisministrit Frank-Walter Steinmeierit, kes hoiab ka Merkeliga võrreldes ülipehmet joont. (Ja mis saab üldse siis kui Saksamaa järgmistel valimistel tulebki Merkeli asemel võimul Steinmeier?) Või miks ollakse koheselt valmis liitlasjõudude vastuvõtmiseks vajalikku laitmatusse taristusse investeerima, aga alles see oli kui Andrus Ansip imestas, et miks pole Eesti suutnud 20 aasta jooksul oma sõduritelegi normaalseid kasarmuid ehitada.

Mõned ettepanekud panevad lausa kulmu kergitama. Näiteks:

Taotleb NATO liitlaste poolt ühiselt rahastatava vaba ajakirjanduse põhimõtetest lähtuva rahvusvahelise telekanali loomist (a la CNN, BBC) venekeelsena, programmiakendega piirkondlikeks saadeteks.

Esiteks pole see üldse NATO asi ja teiseks, kui Eesti, Läti ja Leedu pole veerand sajandi jooksul ei üksi ega üheskoos tahtnud venekeelsesse meediavälja investeerida, siis miks nüüd peaksid hakkama seda tegema iirlased, hispaanlased või belglased? Kelle maja praegu tegelikult põleb?

Õnneks pole tähelepanuta jäänud ka Eesti enda kaitsevõimekus.

Hoiab riigi kaitse-eelarve vähemalt 2% SKT tasemel
Äkkrünnakute tõrjevõimekuse suurendamiseks kahekordistab Scoutspataljoni jalaväekompaniide arvu/elukutseliste arvu või loob uue eliitkomando.
Arendab välja arvestatava dessanditõrjevõimekuse, hankides selleks tarviliku õhu- ja tankitõrjerelvastuse.
Loob Eesti mereväele (nii piirivalve- kui kaitseväe üksustele) kaasaegse baassadama
Täiendab olulisel määral õppusteks ja lahingolukorraks tarvilikku kaitsejõudude laskemoonavaru
Muudab riigikaitseõpetuse riigigümnaasiumides kõigile kohustuslikuks, riigikaitsekursuste läbimine gümnaasiumis lühendab hilisemat ajateenistuse pikkust (nn Taani mudel) vs suurendab
Seab sisse tasuta 2-nädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu.
Isikutele, kes on teinud gümnaasiumis riigikaitseõpetuse eksami ja läbinud riigikaitsekursused, on ajateenistus lühendatud (dokumendi algses versioonis oli kirjas „ajateenistus on vabatahtlik").
Edendab Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana Kaitseliidu võimekust, muuhulgas vaatab üle Kaitseliidu tegevust reguleeriva seadusandluse, sealhulgas relvaseaduse.
Rakendab programmi Kaitseliidu passiivsete liikmete aktiviseerimiseks (tänaselt 1/3lt 1/2le), tagab Kaitseliidu parema varustuse ja rahvusvahelise koolituse ning rahuajalise hõlmatuse tsiviilotstarbel.
Rajab Narva Sisekaitseakadeemia praktikabaasi tagades sel viisil aastas vähemalt 100 täiendava sisejulgeolekutöötaja kohalolu Ida-Virumaal.
Suurendab kiirreageerimisvõimekust omavate politseinike hulka kaks korda (nn roheliste mehikeste tõrjeprogramm)

Soov kodanike kaasata on olemas: riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kohtuslik riigikaitseõpetus, Kaitseliidu tugevdamine. Huvitav idee on kaitseväeteenistuses Taani mudeli rakendamine. See tähendab, et need kes läbinud koolis riigikaitseõpetuse ja teinud 2-nädalase riigikaitsekursuse, läbiksid ajateenistuse lühendatult. Näiteks 4 või 6 kuuga. Teoreetiliselt võiks see tähendada, et aastas läbiks kaitseväe teenistuse kaks satsi ja saaks suurendada ajateenistuses käinute hulka. Praktikas võidakse aga muidugi piirduda endiselt ühe lennuga aastas, lihtsalt lühendatud kujul. Oluline on sellisel juhul ka ajastus. Praegu, kas juhuse tahtel või teadlikult, on ju nii et ajateenistus lõpeb kevadel, see tähendab et just enne võimalike provokatsioonide hooaega ( 9. Mai jne) saavutab Eesti kaitsevägi arvukuselt ja võimetelt oma tipu.

Kaitseväe teenistuse kohustuslikkuse ära kaotamist strateegi viimane versioon enam ei maini, aga selle mõttega flirditi (osade reformierakondlaste poolt) siiski ka nüüd.

Silma torkab, et pole kaalutud Eesti enda kaitse-eelarve suurendamist. Fraas vähemalt 2% jätab küll võimaluse suurendamiseks, aga täpselt lubada ei taheta või ei julgeta. Ettepanekute sekka on lipsanud ka totrusi - kiirreageerimisvõimelised politseinikud kui roheliste mehikeste tõrjeprogramm. Krimmist tuntuks saanud „rohelised mehikesed" olid Vene erisõjaväelased ja nende vastu saata politsei, hmm. „Halloo, kas politsei kuuleb. Teate, Vene sõjavägi ründab, tulge kutsuge nad korrale".

Meenub Marie Antoinette „Kui leiba pole, sööge siis kooki", aga pigem on asi selles et julgeolek pole lihtsalt kunagi olnud Reformierakonna teema. Nad pole selle peale varem eriti mõelnud, pole süvenenud, neil pole endal piisavalt eksperte. Maksu- ja majanduspoliitikas poleks nad kunagi selliseid lapsusi läbi lasknud.

Kokkuvõttes ei teagi, kas ja mis muutuma hakkab. Reformierakonna Rahvusliku julgeoleku strateegia pakub palju. Nad on kokku kogunud hulgaliselt viimastel aastatel kaitseringkondades liikunud ideid. On näha, et Reformierakond mõtleb selle teema peale intensiivselt. On see aga strateegiline pööre. Või lihtsalt ajutine pinnavirvendus tavapärase „kõik on korras", „NATO kaitseb" ja „ei juhtu midagi halba" kohal. Ei tea.

http://ekspress.delfi.ee/news/arvamus/m ... d=69580735

[Lemet]

Esimene ebakõla- kui riigikaitse saab kohustuslikuks, peaks ajateenistuse kestvus kõigile lühenema...

[-martin10-]

Reformierakonna programmist kadus avalikustamise käigus oluline tükk
http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformie ... d=69583059

Isikutele, kes on teinud gümnaasiumis riigikaitseõpetuse eksami ja läbinud riigikaitsekursused, on ajateenistus vabatahtlik,” kirjutatakse programmis.

[Kapten Trumm]

Nojah, aga kui neil oleks kättesaadav haridus, väljaõpe jne, siis nad ei elaks ju enam keskajas. See oleks juba hoopis teine ühiskond ja äkki see ühiskond siis ka sõdiks teisiti.

Iraagi armee oli araabia kultuuriruumis kahtluseta üks paremaid, mitte asjada saudid ei kutsunud USA-d appi (uskmatud koerad pühal pinnal), kui polnud 1990 augustis teada, kas Saddami tankidiviisid peatuvad Kuveidi piiril või võtavad ühe soojaga ka saudide nafta endale. Taoline mehhaniseeritud armee oli reaalne pidada sekulaarse eluviisiga, suhteliselt haritud riigis (hariduseta kitsekarjustega tekib raskusi). Alates Operation Iraqi Freedom (OIF) algusest käis sõda nii - esimesed 3-4 nädalat sõditi viisil nagu meil valmistutakse, seejuures ilmusid juba esimesed sissisõja tundemärgid. Kui sa vaatad seda ameeriklaste hukkumise tempot all olevas graafikus, kus sissisõja perioodil oli kaotuste tempo isegi intensiivsem kui märts-aprill 2003.
Tõenäoliselt olid varustuse ja relvastuse (sh soomustehnika) kaotused samas tempos. Tõde oli selles, et soomusmanööversõjas ei suutnud Iraagi armee tekitada ameeriklastele mingeid arvestatavaid kaotusi, intensiivse sõja umbes kolme nädalaga kaotas koalitsioon umbes 200 inimest, mis Saksamaa-suuruse ala vallumisel on täielik pisiasi (tahtmata pisendada nende 200ga seotud tragöödiat). Graafik saadaval:
http://en.wikipedia.org/wiki/File:Iraq_ ... -24-08.jpg

Kokkuvõte: pole mõtet ajada lolli juttu, et "revolutsiooniaegne inimene püssiga" ei mõjuta midagi. USA ja GB armeed mõjutas ta kaugelt rohkem kui Saddami sajad tankid. 95% koalitsiooni kaotustest pärines justnimelt "inimestelt püssiga", kel tihti polnudki mingit sõjalist õpet. Pole mõtet rääkida, et inimesed, kellel pole brigaadi supikööki ja uut soomusvesti, on väärtusetud. Lõhkeaine on väga odav sõjapidamisvahend ja selle kasutamine on lihtsalt õpetatav. Saagu vastase tagala surmalõksuks, kus iga kolonni ees peab sõitma miiniadraga tank ja kus peale jalastumist hakkab sõdur sissejuhatuseks täägiga maapinda läbi otsima, et ega seal viimati mõni IED ei istu. Ei ütle, et see peab olema ainus vorm, aga taoliseks asjaks peaksime ka valmistuma ning need mehed kellele pole brigaadi supikööki anda, saaksid sellega kenasti hakkama. Nagunii peavad neist paljud minema end metsa varjama.

[Kapten Trumm]

Reformierakonna programmist kadus avalikustamise käigus oluline tükk
http://epl.delfi.ee/news/eesti/reformie ... d=69583059

Isikutele, kes on teinud gümnaasiumis riigikaitseõpetuse eksami ja läbinud riigikaitsekursused, on ajateenistus vabatahtlik,” kirjutatakse programmis.

Issand, Sa näed ja ei mürista
Lammutamise tegevus käib tagatubades ikka vaikselt, kuid järjekindlalt edasi

[mikks]

Kuna see pole enam mingi saladus, siis kopeerin siia Reformierakonna julgeoleku strateegia riigikaitset puudutavad peatükid.. Ma arvan, et see on oluline kuidas valitsuskoalitsiooni juhtivpartei ja tõenäoliselt ka järgmiste valimiste võitja, mõtleb.

• EESMÄRK 5: NATO ja Euroopa Liidu sisemine ühtsus ja tegutsemisvõime ühiste väärtuste kaitsmisel ning mõlema organisatsiooni laienemine neid väärtusi kandvate riikide liitumisega.
Reformierakond
o taotleb NATO liitlaste püsivat sõjalist kohalolekut Eestis, eelkõige Eesti õhuruumi, rannakaitse ja soomusmanöövervõime tagamiseks
o jagab kollektiivkaitse ja ühise julgeolekutagamise doktriini - toetab Eesti aktiivset osalemist NATO, ELi ja ÜRO sõjalistel missioonidel ning Eesti osaluse suurendamist ÜRO rahuvalves
o tugevdab Eesti diplomaatilist võimekust oluliste liitlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide juures
o peab oluliseks tihedat poliitilist ja praktilist koostööd ELi ja/või NATOsse kuuluvate Läänemere-äärsete riikidega, eesmärgiga tagada regiooni julgeolek
o peab ülioluliseks transatlantilist koostööd kõigis valdkondades, sealhulgas Euroopa Liidu ja Põhja-Ameerika ühtse vabakaubandusala loomist
o peab oluliseks kõigi NATO liikmesriikide kaitse-eelarvete suurendamist, eesmärgiga ühtlustada see 2% SKT tasemel
o toetab Euroopa Liidu ja NATO tihedat partnerlust. Mõlema liidu liikmena näeme vajadust arendada Euroopa Liidu ja NATO vastastikust täiendamist ja ühtlustada kaitsealaseid planeerimisprotsesse
o tegutseb selle nimel, et Euroopa Liit oleks tugevam, lihtsam ja demokraatlikum. Usaldus Euroopas peab rajanema ühtsetele demokraatlikele õigusprintsiipidele ja nelja põhivabaduse – kaupade, teenuste, inimeste ja kapitali reaalsele rakendamisele
o toetab Euroopa Liidu suuremat koostööd õigus- ja siseasjades, eelkõige võitluses organiseeritud kuritegevusega
o toetab aktiivselt Euroopa sõjalise koostöö vormi – Euroopa Liidu lahingugruppide kontseptsiooni, rõhutades vajadust tõsta lahingugruppide kiirreageerimisvõimet, sh nende tegevuse paindlikkust ja siirdatavust. Eestile on oluline jätkata panustamist Põhjala Lahingugruppi, kuhu kuuluvad meie liitlased nii Põhjala kui Balti riikidest
o peab vajalikuks anda Euroopa Komisjonile suuremad volitused liiduüleses energiakaubanduses. Jõuline ja ühel häälel kõnelev Euroopa Liit saavutab teiste riikidega läbirääkimistel paremad tulemused kui liikmesriigid eraldi
o toetab Euroopa piirivalveagentuuri tugevdamist, et seista vastu kiiresti kasvavale immigratsioonisurvele
o kodanike turvalisuse suurendamiseks välismaal toetab ELi välisteenistusele konsulaarfunktsiooni andmist
o peab ohtlikuks mistahes poliitilisi signaale, nagu puuduks NATO-l ja EL-l otsustavus ja poliitiline tahe seista vastu mistahes agressioonile või rahvusvaheliste lepingute rikkumisele, mis võib viia arusaamale, et teatud aja järel võidakse agressiooni tagajärgi aktsepteerida kui „uut normaalsust“
o peab vajalikuks agressorite ja nende toetajate suhtes mistahes vajalike toimivate mõjutusvahendite, sealhulgas majandussanktsioonide rakendamist. Sanktsioonidele rakendatavate vastumeetmete puhul peavad liitlased kandma sellest tulenevad raskused solidaarselt
o peab oluliseks pidevalt hoida rahvusvaheliselt üleval Ukraina, Gruusia ja Moldova territoriaalse terviklikkuse temaatikat
o peab prioriteediks Venemaa demokraatlike liikumiste toetamist arengukoostöö raames.
o hoiab Euroopa Liidus tähelepanu all energiajulgeoleku teemad ja seostab need Euroopa Liidu ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitikaga
o toetab EL edasist laienemist, sealhulgas Gruusia, Moldova ja Ukraina liikumist Euroopa Liidu suunal. Jagab Eesti kogemust Euroopa Liiduga liitumise protsessist meiega samasuguseid väärtusi jagavatele erakondadele ja riikidele ja soovib, et Euroopa Liit oleks aktiivne oma väärtuste levitamisel ja parimate praktikate jagamisel
o tervitab Rootsi ja Soome julgeolekudebatte võimaliku NATOga liitumise üle, toetab NATO partnerluse tugevdamist Soome ja Rootsiga ning loodab peatselt näha neid meie naaberriike ühises kaitsealliansis
o teeb kõik endast oleneva, et natsionalistlikud, imperialistlikud ja euroskeptilised ideed ja neid kandvad poliitilised jõud ei omandaks Euroopa Liidus arvestatavat mõjujõudu

• EESMÄRK 6: Ohuolukordade puhul elutähtsate teenuste tagamine. Venemaast sõltuvuse (gaas, elekter, transpordiühendused jne.) minimeerimine. Eesti ühendamine energia- ja transpordiühendustega Kesk-Euroopa ja Skandinaaviaga. Ohtude tõrjumiseks vajalike liitlasjõudude vastuvõtmiseks vajaliku laitmatu taristu väljaarendamine.
Reformierakond
o teeb täiendava inventuuri taristule, mis peab tagama elutähtsate teenuste osutamise kriisiolukordades, vaatab üle võimalike õnnetusstsenaariumidega toimetuleku meetmed ja tihendab vastavate õppuste korraldamist
o teostab vajalikud investeeringud katkematu side tagamiseks kriisisituatsioonides
o toetab uue serverijaama rajamist elutähtsate teenuste juhtimissüsteemide, isikuandmete jt andmebaaside dubleerimiseks ja turvaliseks hoidmiseks ning oluliste andmebaaside turvalist dubleerimist asupaigaga väljaspool Eestit – vt küberjulgeoleku strateegiat
o soovib Eesti elektrisüsteemi võimalikult kiiret lahtisidumist Venemaast ja vastavate tegevuste tunnistamist AS Elering strateegiliseks prioriteediks
o parandab strateegiliselt oluliste maanteede (Tallinn-Ikla; Tallinn-Narva ja Tallinn-Luhamaa) läbilaskevõimet ja nende ühendusteid lennuväljade ja sadamatega
o viib Ämari lennuvälja täielikku vastavusse kollektiivkaitse vajadustega. Vajadusel parandab ka teiste lennuväljade vastuvõtuvõimekust
o laiendab Tallinna Lennujaama lennuliiklusala, mis võimaldaks vastu võtta suuremaid ja rohkem lennukeid
o loob piisavad varud kiirreageerimisjõududele
o rajab Rail Balticu, mis ühendab Eesti Kesk-Euroopaga
o soovib omandada ettevõttele, milles on riigil kontrolliv osalus, gaasi põhivõrgu
o toetab Eesti-Soome gaasitoru (Baltic Connector) rajamist
o toetab LNG terminalide ehitamist Eestisse
o soovib täiendava Eesti-Läti elektri ülekandeliini rajamist võimalikult kiiresti

• EESMÄRK 7: Iseseisva ja kiiret, viivitamatut reageerimist võimaldava kaitsevõime, sealhulgas Euroopa Liidu välispiiri kaitse väljaarendamine tasemeni, mis võimaldaks ohtude tõrjumise kuni kollektiivsete kaitsemehhanismide rakendumiseni. Kõigi kodanike ja nende ühenduste teadlik ja professionaalne osalemine riigikaitse täpselt väljatöötatud tööjaotuses.
Reformierakond
o panustab Eesti kaitsevõime kujundamisel sõjalisele heidutusele NATO kollektiivkaitse ja iseseisva kaitsevõime koostoimes ja lähtub eeldusest, et Eesti kaitsejõud peavad olema suutelised vajalikus ulatuses iseseisvaks sõjaliseks vastupanuks (NATO liitlaste vastuvõtu tagamiseks)
o peab Eesti iseseisvale kaitsevõimele võrdselt oluliseks kõrgetasemelise ettevalmistusega kutselisi kaitseväelasi ja reservväge, pühendunud kaitseliitlasi ning kodanikukohust täitvaid ajateenijaid
o hoiab riigi kaitse-eelarve vähemalt 2% SKT tasemel
o viib lõpuni põhiseaduse muutmisest tuleneva riigikaitse riikliku juhtimise reformi, mis asetab riigikaitse juhtimise valitsusele
o äkkrünnakute tõrjevõimekuse suurendamiseks kahekordistab Scoutspataljoni jalaväekompaniide arvu/elukutseliste arvu vs loob uue eliitkomando
o kaitsejõudude kõrgeimal tasemel praktilise väljaõppe ja professionaalsuse kindlustamiseks toetab Eesti aktiivset osalemist rahvusvahelistel sõjalistel missioonidel
o arendab välja arvestatava dessanditõrjevõimekuse, hankides selleks tarviliku õhu- ja tankitõrjerelvastuse
o tõstab ajateenijate hüvitist ja elukutseliste kaitseväelaste palka
o täiendab olulisel määral õppusteks ja lahingolukorraks tarvilikku kaitsejõudude laskemoonavaru
o varustab kaitsejõud kaasaegsema ja funktsionaalsema vormirõivastusega
o parandab kaitseväelaste teenistuskohtade elutingimusi ning sportliku ettevalmistuse baase
o rakendab abinõusid sõjaväelase ameti ning sõjalise kõrghariduse prestiiži tõstmiseks
o viib ellu kaasaegse veteranipoliitika (vt poliitikapaberit)
o kaasajastab kaitseväeteenitsuse korraldust rakendades nn Taani teenistusmudelit
o toetab Kaitseuuringute Keskuse, Eesti Välispoliitika Instituudi ja Eesti NATO ühingu tegevust
o loob Eesti mereväele (nii piirivalve- kui kaitseväe üksustele) kaasaegse baassadama
o uuendab leppeid USA ja teiste NATO liitlastega Eesti ohvitseride koolitamiseks NATO tippkeskustes ja NATO ohvitseride koolitamiseks Eestis
o panustab NATO kaitsevõime suurendamisse küberakaitsekeskuse edasiarendamisega Eestis; seisab küberturvalisuse ja kübervabaduste eest ning annab oma panuse Euroopa Liidu küberkaitsepoliitika väljatöötamisse. Toob Eestisse rohkem rahvusvahelisi üritusi küberkaitsekoolituste ja -õppuste valdkonnas
o rakendab praktikasse laiapõhjalise riigikaitse põhimõtted, kus iga riigikaitses osaleda sooviv kodanik ja organisatsioon teab oma rolli ja ülesandeid rahvusliku julgeoleku tagamisel kriisiolukorras
o muudab riigikaitseõpetuse riigigümnaasiumides kõigile kohustuslikuks, riigikaitsekursuste läbimine gümnaasiumis lühendab hilisemat ajateenistuse pikkust (nn Taani mudel) vs suurendab riigikaitseõpetuse õpetajate riiklikku tellimust
o seab sisse tasuta 2-nädalased riigikaitsekursused kõigile soovijatele, kes ei ole ajateenistust läbinud ega kuulu Kaitseliitu; isikutele, kes on teinud gümnaasiumis riigikaitseõpetuse eksami ja läbinud riigikaitsekursused, on ajateenistus vabatahtlik
o kompenseerib reservväelastele reservkogunemiste tõttu saamata jäänud töötasu
o seadustab tööandjale kohustuse loovutada töötaja reservkogunemistele ning riigi kohustuse õigeaegselt informeerida tööandjat tema töötaja kutsumisest reservkogunemisele
o edendab Eesti rahvusliku julgeoleku tagamise olulise osana Kaitseliidu võimekust, muuhulgas vaatab üle Kaitseliidu tegevust reguleeriva seadusandluse, sealhulgas relvaseaduse
o rakendab programmi Kaitseliidu passiivsete liikmete aktiviseerimiseks (tänaselt 1/3lt 1/2le), tagab Kaitseliidu parema varustuse ja rahvusvahelise koolituse ning rahuajalise hõlmatuse tsiviilotstarbel
o hindab motiveeritud vabatahtlikke, tagab nii vabatahtlikele päästjatele (sh merepäästjatele) kui ka abipolitseinikele stabiilse rahastuse ja toetab vabatahtlike katusorganisatsioone
o parima ekspertteabe ärakasutamiseks riigi julgeoleku tagamisel koondab Eesti parimad julgeolekueksperdid ühiskondlikku sisejulgeoleku nõukotta
o soodustab sisejulgeoleku ja riigikaitse integreerumist, muuhulgas reservväelaste kasutamist abipolitseinikena ning kaalub Rootsi eeskujul Rannakaitse loomist, mis koondaks eri riigiasutuste käsutuses olevad lennu- ja ujuvvahendid ühtse juhtimise alla
o toetab Küberkaitseliidu tegevust, sealhulgas õppuste korraldamisel
o soodustab rahvusliku kaitsetööstuse arengut (droonid, search & rescue paadid jne) ja kaitseotstarbelist teadus- ning arengutegevust (materjalitehnoloogia, energiakandjad jne) ning toetab väikese ja keskmise suurusega Eesti ettevõtete suuremat kaasamist Euroopa kaitsetööstuse projektidesse

• EESMÄRK 8: Eesti elanike turvatunne. Psühholoogilise kaitse arendamine, mis võimaldaks vältida vaenulike infomanipulatsioonide mõju. Tsiviilkontrollile alluvate ja liitlastega igakülgset koostööd tegevate eriteenistuste võimekuse oluline tõstmine.
Reformierakond
o kaasajastab eriteenistuste tegevust reguleeriva seaduasandluse
o suurendab Teabeameti luure- ja KAPO vastuluurevõimekust ning Keskkriminaalpolitsei võimekust raske kuritegevusega tegelemisel (eelarveid)
o vaatab üle eriteenistuste tsiviilkontrolli süsteemide korralduse minimeerimaks korruptsiooni- ja kuritarvituste riski
o suurendab kiirreageerimisvõimekust omavate politseinike hulka kaks korda (nn roheliste mehikeste tõrjeprogramm)
o tõstab sisejulgeolekus töötavate inimeste palku
o parandab päästeteenistuse ja politsei varustatust, soetades lähiaastail ca 100 uut päästeautot ja ca 300 politseiautot. Enamiku väljavahetatavatest päästeautodest kingib riik vabatahtlikele
o suurendab kadettide vastuvõttu sisekaitseakadeemiasse
o jätkab politsei- ja päästeteenistujate töötingimuste parandamist, rajades uusi või rekonstrueerides olemasolevaid tööhooneid
o rajab Narva Sisekaitseakadeemia praktikabaasi tagades sel viisil aastasvähemalt 100 täiendava sisejulgeolekutöötaja kohalolu Ida-Virumaal
o viib lõpuni häirekeskuse reformi, et kõik inimesi abistavad teenistused saaksid koordineeritud ühest kohast ja seeläbi jõuaks õige abi inimeseni kiiremini
o seadustab raskete kuritegude toimepanijatele täiendavate piirangute

[aj1972]

Ahto Lobjakas:reaalne vastuhakk. Tänastes oludes jääb see Eesti enda ülesandeks ja mureks.
http://uudised.err.ee/v/arvamus/19e1404 ... a6d7179739

[pagan]

Kapten Trummile "automaadiga revolutsionääri" teemal. USA on seotud heade tavadega, mida meie vastane ei pruugi oluliseks pidada.
Näiteks sissitegevuse eest tsiviil-elanikkonna karistamine. Seetõttu on sinu poolt jutlustatav intellektuaalselt huvitav, kasutusväärtus üks-ühele küsitav.

[aj1972]

tõenäoliselt ka järgmiste valimiste võitja
Miks me ajakirjanduses kinnistame mõne erakonna(inimese) asendamatust?

[mikks]

Ahjaa, eile käis Tallinnas admiral James Stavridis http://en.wikipedia.org/wiki/James_G._Stavridis
Briifis siin kohalikke. Muuhulgas oli ka jutuks NATO vägede saabumine siia regiooni. Stavridis ütles, et loomulikult ei ole tema praegu enam otsustajate hulgas, aga ta prognoosis umbes sellist stsenaariumit.
Mingit püsivat ja suurt baasi ei tule. See on liiga kallis ja liiga mõttetu.
Küll aga peaks Balti riikides hakkama tihedamalt käima NATO (ameerika) sõjaväelased. Teevad siin mõne kuulisi visiite, üks sats läheb, tuleb järgmine. Kas just kogu aeg on keegi kohal, aga et oleks tihti. Hakkab toimuma rohkem erinevaid õppusi koos kohalikega jne.
Rääkis veel, et püsibaas ei peaks olema omaette eesmärk. Et eesmärk peaks olema see, et NATO väed suudaksid saabuda siia kiiresti. Konkreetselt mainis, et peaks olema võimekus 15 000 meest kahe päeva jooksul siia. Ei sanaud kahjuks üle küsida, aga sellest näitest jäi samas mulje, et praegu seda võimekust (15 000 kahe päeva jooksul Eestisse) ei ole.

Mistralite kohta ütles, et see "ship has sailed". Ehk siis prantslased seda asja enam tagasi ei pööra.
2% SKT kohta ütles, ei pidanud silmas Eestit, vaid NATOT laiemalt, et see oleks miinimum, et olemasolevat võimekust säilitada.

[aj1972]

Ma võtaks Reformierakonna programmi lühidalt kokku areng ,elu läheb tasapisi edasi loosungeid lisades(vastavalt kaitseväe arengukavale ja ressurssile) ja 2 % kulutades.
Reformierakond peaks nime vahetama muutuste vastane erakond või seisakuerakond!

[Mercurius]

o äkkrünnakute tõrjevõimekuse suurendamiseks kahekordistab Scoutspataljoni jalaväekompaniide arvu/elukutseliste arvu vs loob uue eliitkomando.

o kompenseerib reservväelastele reservkogunemiste tõttu saamata jäänud töötasu
o seadustab tööandjale kohustuse loovutada töötaja reservkogunemistele ning riigi kohustuse õigeaegselt informeerida tööandjat tema töötaja kutsumisest reservkogunemisele

Pakun välja, et "äkkrünnakute tõrjevõimekuse suurendamine" on kulueffektiivsem katta reservistidele kompenseeritud "pideva" RÕK-iga, kui palgalistega.

Heietused antud teemal:
http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... 5&start=60

[Kapten Trumm]

Kapten Trummile "automaadiga revolutsionääri" teemal. USA on seotud heade tavadega, mida meie vastane ei pruugi oluliseks pidada.
Näiteks sissitegevuse eest tsiviil-elanikkonna karistamine. Seetõttu on sinu poolt jutlustatav intellektuaalselt huvitav, kasutusväärtus üks-ühele küsitav.

Iraagi ja Afganistani puhul ei saa öelda kuidagi, et sissid oleks väga hoolinud kohalike toetusest. Afganistanis nt viisid taliibid läbi avalikke hukkamisi, kes oli koalitsiooniga olid koostööd teinud, samuti võeti vägisi vajalikke ressursse (nt toitu, sõidukeid). Umbes sama oli ka Iraagis, kuna seal keskendus tegevus asulatele, siis oma IED-de puhul näisid sissid üldse eiravat Mao Zedongi surematut ütlust "partisan on kui vees ujuv kala, kus vesi on elanikkond". Mõlemal juhul võitlust kohalike vastuseis või vähemalt passiivne vastumeelsus ei lõpetanud.

Kui vaadata täna Ukrainas toimuvat, siis pool sõjast käib juba sotsiaalmeedias ja vast ka seepärast osapooled ei julge nt asulate pihta massiivset tuld anda?