Kui sa vaatad ja loed läbi lisatud lingi mootorite kohta, siis väidetavalt, kordan väidetavalt on siiski päris mitu töötavat reaktiivmootorit saadud maha NL-s enne seda, kui saksa trofeemasinaist und nähagi ei osatud.
Saksa mootorid olid nendest omaloomingutest tehniliselt täiuslikumad, neil oli nt rohkem kompressoriastmeid ja seetõttu olid nad võimsamad. Samal ajal ei saa ju ka väita, et vene reaktiivmootoriehitus sai alguse saksa trofeemootoritest. Et 1943 tehtud töötav mootor ei saa ju olla pärit allatulistatud lennukist, mis ilmus rindele 1944 või trofeelennukilt 1945? Vastupidist väita on IMHO ajaloo väänamine.
Kui see originaalsus väljendub Sinu arvates selles, et on leiutatud midagi põrutavat, siis üldiselt on tüüpmootori tööpõhimõte ikka üks ja sama. Originaalseks teeb need see, et nad töötati välja ammu enne saksa trofeemootoreid. Nad olid vähema arvu kompressoriratastega, primitiivsemad jne. Nüüd hakkaks punuma mingit spiooniskandaali, kuidas Stirlitz auto pagasnikus Jumo mootori partisanidele viis
Selle Gu-VRD leidsin ka ise kogemata netis tuhnides Ljulka mootorite hulgast. Vahest on foto puudumise põhjuseks see, et prototüüp kukkus alla või fotod on sõja segaduses kaduma läinud?
RDT-1 -turboreaktiivmootor valmis 1942-43
Pulseerivmootoritega La-7
Vedelikreaktiivmootoriga Bi-1, lendas 1942
Kombineeritud jõuseadmega Su-5 prototüüp
Kombineeritud jõuseadmega I-250 aka Mig-5, lendas kas mitte 1944?
Kas pole piisavalt näitamaks, et venelaste reaktiivmootori ajalugu ei hakka teps mitte Jumo mootoritest? Põhimõtteliselt omal kirvel moel tegeleti sellega enne ka, erilisi tulemusi ei saadud, kuid arvatavasti käisid Stalini ajal need leidurid ka rahvavaenlaste hulka?
Venelaste mootorites originaalset? Kas see sobiks, et Mig-29 ja Su-27 mootorid, mis on lääne mõttes kirvetöö, omavad unikaalset võimet säilitada võimsus negatiivse õhuvooluga õhukanalis? Tuleneb see tugevasti arendatud imemispoolest mootoris, mis tagab mootori täisvõimsuseks vajaliku õhukoguse ka siis, kui lennuki kiirus null on. Oled mõelnud, kuidas need tailslided ja kobrad on võimalik teha, kui lennuki asendi tõttu katkeb õhuvool. Kui seda ei ole, siis ei ole ka sedasi manööverdada võimalik. Kui vaatad videot demoesinemisest, siis lennukid liiguvad päris pikalt saba ees, näiteks kiidetud saksa Tornadole kättesaamatu asi....
Need mootorid tossavad, on lühikese elueaga, aga seda asja ei tee järgi teised masinad. Miks?
Kui sa natuke omaks ettekujutust sellest, kuidas käib reaktiivmootoridetailide valmistamine, siis omamata eelnevalt kogemust (moodsaid materjali analüüsi aparaate tollal polnud) poleks 1945 olnud kasu ka uusimast General Electriku trofeemootorist aastast 1995 kui puudus selge ettekujutus, kuidas mootorit tehakse ja mis materjalist? Või on nii lihtne, et püha lehm ja hoosianna, teeme samasuguse peedist ja pesumasinast?
Või saadi trofeemootoreid nii palju, et kogu tuhandetesse ulatuv VVS põrutas nendega ringi veel 5 aastat?
kui seda kokku panin. Pärast selgus, et ongi nii.
. Nali naljaks, aga sügavam iva on see, et vene inimene lähtus alati äärmisest lihtsusest ja töökindlusest. Kes on pidanud töötama miinus 30 kraadi juures väljas, see saab aru, et sellises lihtsuses ja euroopa kultuuris naljade objektiks olevas riidetükis olev lihtsus on geniaalsus omas tähenduses.
)