Loodetavasti on Porošenkol piisav seljatagune, et ka ilma raadata otsustavalt tegutseda. Ajuti jääb mulje Ukraina sõjapidamisest, et nad rohkem tegelevad ründavate vastaste tõrjumise ja vaigistamisega kui ise ründavad. Ainus suur läbimurre oli Donetsi ja Luhanski alade poolitamine, aga ka see võidetud vaheala on kuidagi jälle ära lahustumas. Savur-Mahõla saadi küll ka kätte, asi seegi.
Kuskil peaks nüüd kavandama pealetungi, et venelased piiri äärde välja peksta?
Ja igal piirilõigul, mis tagasi võeti, pidanuks ruttu kraavid-tõkked sisse ajama, et vene tehnika enam üle ei saaks. Kaitsesse jäädes on ju maastikul kindlustumine kõige parem abi?
Jah, aga mis viga siit soovitada...
P.S. Näen, et üks ukrainlane, iseäranis artikli tagumises osa on üles kirjutanud suisa minu mõtteid

:
http://arvamus.postimees.ee/2899993/rom ... arm-saatus