Missugune oli sõjaväes tavaline menüü

[dude]

Toidupoolisest pole siin suurt juttu olnud, arvan, et see võiks olla üsna karm, arestades N.Liidu armee poolt pakutut.

Meil Pärnu Pataljonis oli kuuldavasti vist Eesti üks paremaid ja rikkalikumaid sööke. Isegi peki liha nokiti kokkade poolt välja ning lauale jõudis vaid tai. Mitmed poisid ütlesid, et kodus pole ka nii hästi saanud kui said sõjaväes

[ottojama]

Nõukogude Armee sööklas oli seina peal tabel, kust võis lugeda, et me saime päevas ca 1000 Kcal rohkem kui NATO sõdurid. Rääkimata hiina armeest. Ja nii oli ka. Tugev ja ühekülgne söök.

[vanakaru]

Tänu sellele N Liidu sõjaväe söögile ei julgenud ma pikka aastaid kaitseliidu laagritest ja mitmepäevastest üritustest osa võtta, kuna nälja tunne oli nii tugevalt sisse jäänud. Kogu eksisteerimine toimus selle ümber et kuidas saaks oma järgmist söögikorda millekagi rikastada.

Kuna olin enamus ajast ehitaja siis sain pidevalt ehitusmateriali maha müüa ja poest lisa sööki osta.

Näiteks laost sai kurkke varastada nii , et käisin toiduainete laos porgandi salvest ämbriga liiva võtmas. Alla läks 3 l purk kurkke ja peale liiv. Järgmise korraga viisin tühja purgi tagasi ja panin kasti. Kül siis poole aasta pärast imestati , kuidas valvatavast laost pooled kurgid ära olla söödud. Väeosa komandör ise vahutas tükk aega rivistusel

[marksman]

mida meenutada..... toit KUPis oli täitsa hea. kuigi igae poole topiti õuna sisse ja mingit punast terapipart. kui aga meegomäed meenutada, sis nendest koranõudest söömine oli küll ull kogemus, ja ega toit ise kah suurem asi polnud. aga kindel see, et parem ja toitvam, kui NL armees

[kalleb]

Kaliningradis oli standard toit parasha-kummaline veega pooleks kartulipuder,kui kartulid veel sitasti kooritud olid (kooriti suure masinaga) siis olid rõvedad mustad kohad ka sees

kaste oli rõve punane sünteetiline õli milles vedelesid mõned pekitükid

nämm

aegajalt olid ka mingid muud pudrud aga jah maitsetu parasha oli küll vastik

harilikult selline söök ei läinud isegi tühja kõhuga ...

[ottojama]

Mulle vene sõjaväe toit maitses. Kogu see kompleks kombižiris praetud teise värskusastme kalast ja suhhaja kartoškast ja hirsipudrust ja muust taolisest, mille nägemine ainuüksi juba niidaks jalust tervisliku toitumise kuulutajad. Olen üsna gurmaanlik ja mulle meeldivad keerulised ja ebatavalised maitsed. Huvitav oli jälgida ka rutiinist tingitud muutusi maitsmismeeltes. Võtsin teenistuse jooksul umbes 15 kilo juurde.

Aga tee segamiseks kandsin kogu aeg kaasas teelusikat. Õmblesin selle jaoks spetsiaalse tasku hõlma alla. Teine tasku oli habemenoa jaoks.

[speedsta]

KUP-i toidust ühtteist. Esimest korda sattusin KUP-i sööklasse sööma (vanasse sööklasse) aastal 2000. Mäletan, et supp praad magustoit oli suur ja väga hea maitsega. Kõike ei jõudnud äragi süüa, pärast veeresin enamvähem uksest välja.
Ajateenistuses 01-02 a. toimus söömine juba uues sööklas. Ja minu arust söögid nii head enam polnud. Hommikul tihtilugu pakuti mingisugust piimalörri- piimariisi või makarooni suppi, ei tõmba eriti see.
Mingi periood läks vist riisivaimustus lahti. Mitte et mulle riis ei meeldiks aga risotto söögia alla ja söögi peale ei olnud just kõige parem.
Ühest asjast ma ei saa aru, miks pidime sööma kõik need 11 kuud Riia Peenleiba. Mõni kord trehvas ka musta leiba. Saia sai söödud pätsid kaupa sisse, sellest nagunii pool moodustab õhk, peale sööki lasid peeru ja jälle tühi tunne kõhus. Aga ajad on muutunud, Riia peenleiba ma pole enam tükikestki söönud, saia sai viimati söödud kunagi eelmine aasta- vaat siis mida sõjavägi inimesega teeb
Meil, kui luurekompaniil oli alati "au" minna sööma viimasena. Poolumbkeelene kokamutt karjsu: "mjorssi pole võtke võid"
Eks nurisemist oli kohati päris palju. Aga see ütlemine, et sõjaväes anti paremini süüa kui paljudes kodudes, peab minu arvates paika, ei kehti enda kohta. Aga kui on võimalus kurta, siis seda tehakse ka. Jätku leiba.

[Roamless]

Meile Lennubaasi toodi süüa ROK-ist. Tegu oli enamasti paraja maitsetu ja üksluise toiduga. Portsjonid olid väikesed ja õhtuti pakuti risottot või plohvi.
Kõige selle juures häiris see, et ROKi omad sõid erinevat toitu kui meie, kuigi köök oli sama.

PS. Mul ei ole midagi plohvi vastu ja NL armees oli see vist üks põhitoite. Toidu üle virisemine on samuti kombetu.

[ostius]

ÕTD toit tuli alguses mingist toitlustusfirmast, hiljem Sidepatist. Enda arvates sõin tsiviilis paremini kui Eestis keskmiselt võimalik, kuid sõjavägi valmistas küll meeldiva üllatuse. Mitte üht paha sõna pole öelda. Kuigi Meegomäel söödi plekknõudest ja portsud olid kasinad, polnud söögi maitsel ju midagi viga, või kuidas? Mass ja tervis tulid nagu mühinal!

Noorteajal oli mahvi tõttu näljatunne nii hull, et iga sööklatoimkond lõppes haigeks vitsutamisega. Alguses olime nii aplad, et nii supp, praad kui ka magustoit läksid topelt. Pärast oli nii hull olla, et istuda ka ei saanud: kõhunahk kippus rebenema. Isegi hingata oli raske ja vaevahigi pärlendas otsmikul. Korrapidaja nägi meiega hirmsat vaeva, sest peale söömist polnud toimkondlased enam võimelised tööd tegama. Hiljem õppisime ballastaineid vältima ja sõime ainult tugevdatud lihaportsuga praadi ja puuvilju.

Tuttavad on Vene kroonust rääkinud nii üht kui teist. Üks sattus paariks kuuks hirsipudru dieedile. Vitamiinide ja valgu puuduse tõttu läks ta jubedalt kärna ja see ei läinud enne üle, kui hakkas linnas hüppes käima. Marssis ülbelt restorani sisse ja tellis liha tatari moodi (toorelt), see aitas. Kahjuks jäi ülemustele vahele ja pandi kartsa.

Ehituspatis oli lugu hoopis leebem. Distsipliini polnud ja sõdurid olid isemajandavad. S.t. maksid kasarmu, riiete ja toidu eest ehitusel teenitud palgaga. Kui tatrapuder ära tüütas, võeti peale lõunasööki veel päts saia, purk kondenspiima ja arbuus. See pisteti pintslisse, lasti leiba luusse ja elu tundus ilus.

[vattnari]

Adaži utšebkas oli komme kõiksugu asju pudruks keeta. Lisaks tavalisele veega keedetud hallikale kartulipudrule pakuti ka herneputru, kaalikaputru ja igasugu soga veel. Kursantidel oli alati nälg. Sööklatoimkonnas sai õgitud kahe suu poolega sibulat ja musta leiba. Pärast vaevasid tohutud kõrvetised. Õnneks valmistati ohvitseride sööklas pontšikuid ehk õlis keedetud lihapirukaid, mida sööklamutid tagaukse kaudu müüsid.

[desert eagle]

väga jube menüü oli Tapal ÕTD,kohutav solk! kohapeal toitu ei valmistatud vaid toodid Lehtsest mingist urkast.pidev probleem oli see et toit oli lihtsalt põhjakõrbenud.oli ka juhus kui pakuti hapuks läinud maksakastet.õhtusöögiks olid pidevalt mingid makaronid mis läikisisd rasvast aga nooreajal kui kõht pidevalt tühi oli läksid need sisse küll.pooltundi peale makaronide maiustamist oli õhtune jooksuring nii mõnigi mees öökis oma kõhutäie raja kõrvale välja.

[kalleb]

hirsipudru.kala ja ploff olid veel korralikus söögid võrreldes veega keedetud kartuliplögagaga -hapukapsasupiga ja roheliste mädanenud tomatitega

lisaks selle anti veel mingit imelikku ollust mis kandis nime kompot

vot see oli hea jälk asi eriti kui datlitega oli

(utsebkas lisati sinna veel joodi et sul ei tõuseks)

[speedsta]

Kas oli sellest joodist siis abi ka sinu puhul ?
On siis neil nö. "sugutungi piiravatel" vahenditest mingit reaalset resultaati ka? Üks tuttav soomlane, vanust temal juba 60+ ütles, et sõjaväes anti neile mingit ainet, et naisi ei tahaks, aga näed, viimasel ajal on alles mõjuma hakanud

[kalleb]

vat ei tea utsebka oli nagu vangla -ei saanud praktiliselt kunagi välja-isegi linnaluba ei antud

suur joodipudel aga seisis ja kompoti sisse pandi seda kohe kindlasti sest sealt oli ühtteist võetud

[thor199]

Algusajal S.O.Ri menüü oli selline, et peaaegu kõik asjad millest toitu valmistati olid kas ussidega või halvaks läinud. Liha oli enamasti enne kui patta läks rohekas kergelt.
Riis jne olid ussidega ehk siis värske lihaga. Kuna kõht oli tühi sõid ikka, poogen. Võid ei pannud leivale sest seal olid ka mingi hetk ussid aga elavana neid süüa ei tahtnud.
Leib-sai tee oli kindel kaup.
Üldiselt käsigi mingi nipitamine, võib öelda, et kas jõuga või "nõuga" saia-hapukoore-vorsti hankimine.

Hiljem asi paranes ja toit oli tavaline a'la vaesem ept söökla.