Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[toomasv]

Ma pean kohe kirjutama. Kapten Trumm, miks mulle tundub, et hoopis sina oled soovmõtlemise küüsis. Nafta hind?? selgelt on ju välja toodud, miis summast see venemaale kasulik on. Kui summa liigub sinna poole ja pusib enam vahem seal piirkonnas, on Vene majandusega hapud lood. Ega see, et hind madal, ainult tema majandust ei mojuta. Praegu on tal kulutusi nii palju ja ei ole näha, et kulutamine vaibuks, pigem suureneb. koik see ju annab oma hoobi, kuskil jääb midagi tegemat, midagi tõstmata jne. Mida pikemalt ta seal ukrainas madistab, seda halvemini kogu see uritus talle mojub. Ta ei saa ju lõpmatuseni raha juurde trukkida. tegelikult ju ilmekas oli see Liidu kokkukukkumine, püsiv kulu afgaan ja muud kohad, Reagani pealesurutud võidurelvastumine ja nafta hind. Oli nii??

[toomasv]

Lisaks, sellele nafta. Kui ma ei eksi, siis iraaniga ju tegelikult käivad kuskil tagatubades läbirääkimised, tema lubamisest uuesti naftaturule.

[vanahalb]

Tundub, et USA saab lõpmatuseni raha juurde trükkida ja ei juhtu suurt midagi. Kui suur nende riigivõlg juba on? Venemaa on samamoodi teoreetiliselt isemajandav riik s.t kui hädasti vaja, saaks ta ilma välispartneriteta hakkama, aga mis elu see niisugune oleks?

NSV Liidu kokkukukkumine pole minumeelest kuidagi seotud nafta hinna, Reagani võidurelvastumise või mingite muude välisteguritega. Vana hea Marxi teooria, et revolutsiooniline situatsioon tekib siis kui alamad klassid ei saa ja ülemad enam ei taha endist viisi elada. 80-ndatel tekkiski olukord, et vorsti enam polnud (seda kurtmist on ka siin foorumis olnud) ja samaaegselt leidsid mõningad seltsimehed, et miks peaks see metallurgiakombinaat või söebassein kuuluma müütilisele "töörahvale" kui võiks olla hoopis minu oma. Raha nagu oleks kuid kulutada pole kuhugi, aga "hotšetsa žit krasivo". Miks Hiinas, mis on ka kommunistlik riik, võib Porschega eputada, aga mulle, oblastikomitee esimehele, on ette nähtud pasapruun "Volga"? Nii ei lähe, reforme on vaja, seltsimehed!
No ja taheti "teha Hiinat", aga välja kukkus nagu alati.

[Otto K]

Täielik soovmõtlemine on arusaam, justkui nafta hinda annaks mingi poliitbüroo määrusega tõsta-langetada.

Nafta hinna määrab just "poliitbüroo", nimega OPEC. Suurimat sõnaõigust ja kaalu omab seal Saudi-Araabia.... kellega USA-l on omamoodi suhted. Nende suhete selgitamiseks kulub rohkelt ruumi aga ütleme nii, et saudid saavad siiski USA-ga läbi.... mida ei saa öelda Huilostani kohta.... ja Huilostani ei ole isegi mitte OPEC-is.
USA käes on mingil määral ka Israeli "kaart" ja sellega annab araabiamaid meelitada. Ja kui uskuda mõned päevad tagasi ETV2 pealt tulnud saateid / filme siis Obama ja Sharoni viimasel kohtumisel olid härrased omavahel ikka suht kõrgel toonil rääkinud...

EDIT

http://etv2.err.ee/l/Saatekava

02.09.2014 saatekavas on see järelvaadatav.

[Kapten Trumm]

Kokku kukutada?
USA suurstrateegiline huvi pole kindlasti Venemaa kokku kukkumine (ja puhkev võimalik kaos, kus võtavad kahtlemata pinnale ka vanad head dzihhaadimehed).
Seda kahel põhjusel - esiteks "minu vaenlase (dzihhaadimeeste) vaenlane on nagu minu sõber ja teiseks vaevalt et ihkab keegi Kremli meeleheitlikke samme omal nahal kogeda.
Sestap ma ei peaks Kremli nurka ajamist eriti tõenäoliseks liigutuseks.

NSV Liidu kokkukukkumine pole minumeelest kuidagi seotud nafta hinna, Reagani võidurelvastumise või mingite muude välisteguritega. Vana hea Marxi teooria, et revolutsiooniline situatsioon tekib siis kui alamad klassid ei saa ja ülemad enam ei taha endist viisi elada. 80-ndatel tekkiski olukord, et vorsti enam polnud

Justnimelt, NSVL kokku kukkumise põhjustas riigi kui sellise ammendumine. Vorsti polnud poes ka 40ndatel, aga riik püsis siis koos ja väljus sõjast võitjana.
Kui vaadata täna Putini populaarsust Venemaal, siis tundub, et vähemalt hetkel pole Venemaa kui riik vähemalt siseriiklikult end ammendanud ja siis elatakse ka lühiajaliselt vorstita ära.
Nii nagu meil elati üle 90ndate algus (ega EV taaskehtestamisega kohe pudrumäed ei kaasnenud) - see "miski", mis hoidis inimesi koos, oli olemas ka vorstita.
Siin ei saa unustada seda, et venemaalastel pole päris vaba olemise kogemust, isegi pärimustes mitte - sestap ei saa eeldada, justkui oleksid seal mingi revolutsioonilised meeleolud, mis katla väiksegi kõikumisega (sanktsioonid) ajavad katlal kaane pealt. Senikaua, kui Putini tegevuse peale ajupestud rahvas käsa plaksutab, ei saa ka eeldada mingit oligarhide paleepööret.

[toomasv]

Mehed, mida te patrate! Ausalt! mis Hegeli filosoofiast valjaimetud marksismist te jahute? See et teile koolis ei õpetatud midagi muud, ei ole praegu meie viga. Lugenud keelatud kirjandust! Mis alamklassid jne. Kodus võib mul olla kogu aeg preventatiivne revolutsioonieelne seisund. Krt. Kindlasti ei olnud need minu poolt välja pakutut ainukesed, põhjuseid oli ma arvan sadu ja selle koosmoju viis selleni. Eestis ka ju juhtis seda suurel määral Ekp, see oli alamklass?? Kus aga võiks sellest rääkida, oli Hiina! Aga elame nonsensside ajastul, mees kes ulestousu veriselt maha surus, on neil praegu aus sees.

[mikks]

Enne selle nafta osakaalu üle rõõmustamist eelarves tasuks mõelda, et nafta, gaasi- ja üldisemalt maavaratööstus on Venemaal sügavalt riiklik ning need tulud kajastuvadki otse eelarves. Lisaks on selle "naftatööstuse" hulgas kummalisi ettevõtteid (nt Gazpromile kuuluvad meediakanalid). Seepärast vihjasingi, et vaadake GDPd kah igaks juhuks (kus see valdkond polegi eriti tähtis). Näiteks Norras, kus nafta tähtsus ekspordis on analoogses klassis, ei ole eelarves näha mingeid "naftatulusid", mis ei tähenda, et nt Norra oleks naftahinna hüpoteetilisest langusest kuidagi vähem kõigutatud. Kõik aga muudkui räägivad Norra müütilistest "naftatuludest".

Erinevus Norra ja Venemaa vahel on siiski selles, et Norra paneb oma naftatulud eraldi fondi, Venemaa aga finantseerib oma nafta ja gaasituludest jooksvaid kulusid alatest pensionitest, palkadest kuni militaarkuludeni. See teeb Vene riigirahanduse hoopis haavatavamaks.

[Lynx]

Tõnis Oja nafta hinna langetamisest ja mõjust venemaale: hinda ei mõjuta mitte tootjad vaid spekulandid:

http://arvamus.postimees.ee/2912143/ton ... na-utoopia

Tõnis Oja kirjutised majandusteemadel kuuluvad kahjuks liiga sageli huumorirubriiki.
Spekulandid võivad küll tankeris naftat 20 või ka 200 korda osta-müüa, kuid kuna toornafta ja peamiste lõpp-produktide hoiustamisvõimalused on tarbitava mahuga võrreldes küllaltki väikesed, kehtib ka üsna lühikeses ajavahemikus tõde, et niipalju, kui maa seest välja pumbatakse, peab ka lõpptarbija ära kulutama.
Ehk et kütuste hind sõltub eelkõige ikkagi sellest, mis hinnaga on lõpptarbijad nõus ostma ja tootjad nõus tootma. Kui tootjad otsustavad, et tootmisvõimsust on piisavalt ja kasumite maksimeerimine pole peamine, siis võib hinda madalamaks ajada küll. Mõelge näiteks, miks OPEC loodud on..

[PaganHorde]

Enne selle nafta osakaalu üle rõõmustamist eelarves tasuks mõelda, et nafta, gaasi- ja üldisemalt maavaratööstus on Venemaal sügavalt riiklik ning need tulud kajastuvadki otse eelarves. Lisaks on selle "naftatööstuse" hulgas kummalisi ettevõtteid (nt Gazpromile kuuluvad meediakanalid). Seepärast vihjasingi, et vaadake GDPd kah igaks juhuks (kus see valdkond polegi eriti tähtis). Näiteks Norras, kus nafta tähtsus ekspordis on analoogses klassis, ei ole eelarves näha mingeid "naftatulusid", mis ei tähenda, et nt Norra oleks naftahinna hüpoteetilisest langusest kuidagi vähem kõigutatud. Kõik aga muudkui räägivad Norra müütilistest "naftatuludest".

Erinevus Norra ja Venemaa vahel on siiski selles, et Norra paneb oma naftatulud eraldi fondi, Venemaa aga finantseerib oma nafta ja gaasituludest jooksvaid kulusid alatest pensionitest, palkadest kuni militaarkuludeni. See teeb Vene riigirahanduse hoopis haavatavamaks.

Sa unustasid ka miljardite loopimise eu vastastele ja Põhja Korea sugustele keda on vaja hoida enda poolel.

[Kilo Tango]

... kuid kuna toornafta ja peamiste lõpp-produktide hoiustamisvõimalused on tarbitava mahuga võrreldes küllaltki väikesed,...

Millel põhineb selline väide?
USA strateegiliste reservide maht on praeguse seisuga pisut alla 700 mln barreli. Kogu maailma päevane tarbimine on 92,4 mln barrelit.

Lisaks USA-le on strateegilised reservid enamusel riikidel. Sellega kaitsevad oma varustuskindlust nii tootjad kui tarbijad.

According to the United States Energy Information Administration, approximately 4.1 billion barrels (650,000,000 m3) of oil are held in strategic reserves, of which 1.4 billion is government-controlled

Viimase otsa õli hindu on justnimelt aidanud hoida USA varude kasvatamine koos ebastabiilsusega maailmas.

Varude mahud on väga suured ja nende abil hindade kõigutamine ei ole suurtel ostjatel ja spekulantidel keeruline. Eriti arvestades, et tegu on ostjate kartellide kokkumängudega müüjate kartellide vastu commodity turul, kus nõudluse ja pakkumise tasakaal on õrnas balansis.

[Kapten Trumm]

http://www.eia.gov/dnav/pet/pet_stoc_ty ... mbbl_m.htm

USA varud kokku on 1,8 miljardit, sellest toornafta on ca miljard, millest strateegilised varud on alla 0.8 miljardi.
Tarbitakse jämedalt 100 miljonit päevas, kogu maailma naftatarbest moodustab USA varu kui praktikas enim tarvitatud reserv ikka üsna tühise koguse.
Tühine poolteist nädalat ainult....

[chac]

Finnairist on räägidut et võib tähendada pankrott.

Seda,et Finnair võib suurde raskusse sattuda,seda on jah märgitud.Teeb ta ju soodsaid Aasia lende üle Venemaa.
Kindlasti mõjutab ka British Airwayd.Toogi vist lendab palju üle Venemaa Aasia suunal.

http://www.tekniikkatalous.fi/Liikenne/ ... ice=mobile

lühidalt - see oleks Finnairile tõsine löök.
aasia 13 sihtkohast raskused jaapan, hiina ja veidi ka lõuna-korea suunal.
hiina/jaapani alternatiivid oleks läbi ukraina lääneosa (mis on riskantne) ja kasahstan.

ilma muutuseta pääseksid india/delhi, tai, ja singapur.

praegu saab Finnair 42% oma tuludest aasia reiside pealt.
plaan oli kasvatada aasia reiside mahtu kahekordseks 2020 aastaks, sellest tuleb siis tõenäoliselt loobuda.

venemaale tooks ülelendude keelamine kahju 320 miljonit eurot aastas (ülelennumaksud), millest finnair'i osa on kümneid miljoneid.

----
imho - ei pruugi lõppeda pankrotiga aga raskustes ollakse küll. kuna konkurentsieelis kadumas, tuleb juhtkonnal kiirelt kärpida ambitsioone ja võibolla on vaja muutuda soome "airbaltic'uks".
soomes elab ikkagi 5,5 miljonit läti 2 miljoni vastu ja elatustase on ka pisut teine.

[herman30]

Finnair on juba nüüd suurtes raskustes. Nad peaksid vist kärpima umbes 18 miljonid eurod.

http://trip.ee/content/lendamine-ja-len ... B5udu.html

Finnair on üritanud lennukite pardateenindajaid koondava ametiühingu SLSY-ga kulude kärpimises kokkuleppele jõuda, kuid lennufirma ja ametiühing ei ole kärbete suuruse suhtes üksmeelt saavutanud. Finnair sooviks kulusid kärpida 22% ehk 18 miljonit euro ulatuses. SLSY on valmis säästma 12 miljonit eurot, sest 22% palgakärbe oleks võimatu ükskõik mis ametiala esindajate puhul. Nagu näha, see seisukoht Finnairi juhtkonda ei rahulda.

[chac]

aga kui europa lennundusest tervikuna siis 5 euroopa suuremat oma sadadesse ulatuva lennupargiga - Lufthansa, AirFrance/KLM, BA/iberia, Ryanair ja Easyjet, - siis neist vast ainukesena saab tõsisemalt pihta BA.
pariis, frankfurt, nende aasia trajetoore siber palju ei mõjuta ja ryanair & easyjet vist kuigi palju aasia vahet ei paaruta.

väiksematest velledest siis SAS ja kuskil seal tagapool ka Finnair on tõenäoliselt hädas aga ilmselt mitte letaalses.

http://en.wikipedia.org/wiki/List_of_la ... _in_Europe

[PaganHorde]

http://majandus24.postimees.ee/2913449/ ... nktsioonid
http://majandus24.postimees.ee/2913103/ ... nam-hirmus

Spekuleeriks veidi. Üsna udused sankstioonid, kuid Venemaal on ju rohkem mune ja keelavad lennud üle Venemaa ära. Vastukaaluks keelatakse Aerofloti lennud EU-sse ja muude liitlaste maadesse. Varsti jõuab see ping pong tasemele kus lihtne venelane ongi jälle NSVL sest enam välja reisida naljalt ei saa. Aga ehk see ongi TSAAR Putini idee olnud algusest peale, lasta Läänel teha seda mida ise tahab aga ei julge.