http://www.guns.com/2011/09/23/aimpoint ... d-the-rpg/
Uued relvasüsteemid EKV-le
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kõlab väga vägevalt
See tuli siis selle vahepeal reklaamitud Aimpointi kobaka asemele?
http://www.guns.com/2011/09/23/aimpoint ... d-the-rpg/
http://www.guns.com/2011/09/23/aimpoint ... d-the-rpg/
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Kui müügimehed just ei valetanud, siis peaks uuel CG M4 olema punatäpile integreeritud ka laserkaugusmõõtja. Kildgranaadi laskmise korral ei ole enam vaja õhus lõhkemise kaugust käsitsi peale kruttida. Piisab kui granaat rauda pista, mõõta kaugus, sihtimispunkt korrigeeritakse automaatselt ja relv saadab signaali granaadile, programmeerides aja millal granaat peab lõhkema.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ja need tulevad meile ka?
-
Viiskümmend
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Ei tule, KV-s on täna vaja võimelünkade, mitte ninnu-nännuga tegeleda 
- Tundmatu sõdur nr. 4
- Liige
- Postitusi: 10495
- Liitunud: 16 Okt, 2005 18:42
- Asukoht: Siilis
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
JustViiskümmend kirjutas:Ei tule, KV-s on täna vaja võimelünkade, mitte ninnu-nännuga tegeleda
Infanterie - königin aller Waffen.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Ja kolmas brigaad tuleb ka nagunii.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Eesti on väike riik, kaitsejõud veel väiksemad. Kas siin on paralleelmaailmad? Selline küsimus tekkis lugedes KL malevate vahelistest sõjamängudest Lupuse kirja.
.Gustisid ei tassita enam. Liiga rasked ju . Tassime AT 4 torusid . Kino rsk ... enamus ei oska seda õigetpidi kättegi võtta . Sain ikka naerda kui laske imiteeriti .On teemaks olnud ,et teeme gustile imitatsiooni moona nagu Viru teeb . No ei suudeta tundub , et tegemist on vähemalt tuumapommiga . Sama käib gusti moona raamidele ja gusti enda raami kohta . Viru on siin täiesti klass omaette.
Ilma gustita on jagu veel mannetum . Neid hispaania paugutorusid on jakku määratud vist üks? Paned kärtsaka ära ja... hea lihtne joosta vähemalt ei pea raiska kaasas tassima . Ja edasi ?
Järgmine kord kui veel Viruga kokkupõrkame kuskil:-) siis annan oma jaole ülessandeks tekitada Virule reaalne kahju . -1 gusti moonaraam -1 gusti kanderaam.
Teised võivad sõda mängida
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
CG M4 jätkuks. Pildil on see Viiekümne kirjeldatud võimekusega sihik ka küljes.
http://www.miltechmag.com/2014/09/saabs ... ystem.html26 September 2014
Saab’s Latest CARL-GUSTAF M4 System Impresses Customers in Live Fire Demo
Saab newly-developed and much sought-after CARL-GUSTAF M4 saw the debut. During a successful ground combat systems demonstration at the Saab Bofors Test Center the M4 was the clear highlight for everyone present.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
http://bmpd.livejournal.com/1009621.html
Также Saab AB сообщила о разработке для М4 концептуально нового семейства боеприпасов Ultra-Light Missile, которое будет обеспечивать захват цели перед пуском, иметь широкий спектр боевых частей и дальность стрельбы до 1500-2000 м.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Mitte sõnagi tankidest, et siis polegi plaanis
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/k ... d=69803263
Riigikaitse arengukavas märgitud uute võimete loomisel on sisuliselt lõpujärgus 3. põlvkonna tankitõrjerakettide Javelin soetamine USA-st ning jalaväe lahingumasinate CV90 ostmine Hollandist. Kui tehtud saab ka iseliikuvate suurtükkide valik, siis millise võime arendamisele peaks teie arvates olema suunatud meie tähelepanu järgmisena?
Sellele küsimusele ühtset vastust ei ole. Mistahes sõjaliste võimete sisulise ja süsteemse arengu üks nurgakivi on väevõime analüüs. Analüüs peab vastama küsimusele, milliseid võimed Eesti riik vajab. Sealt edasi juba vaadatakse vajalikud võimed ratsionaalse pilguga üle ja viiakse tasakaalu rahaliste võimaluste, poliitiliste suuniste, liitlaskohustuste ning ühiskonna vajaduste, võimete jms sellisega. Vastates küsimusele peaks arendatavaid võimed jagama eri valdkondadesse ja tasanditele. Brigaadi seisukohalt vaadates tõstavad mainitud võimed oluliselt brigaadi lahinguvõimekust. Samas on meil pooleli luure ja vaatlusseadmete arendamine ning lisaks ja võib-olla brigaadi jaoks olulisimgi on tänapäevase automatiseeritud juhtimis- ja staabitöö seadmete ja süsteemide arendamine. Vajalike komponentide valik, ostmine, hankimine ja kogu eeltöö, mida selle rakendamiseks on vaja, tuleb eelnevalt ära teha ning see on pikk ja aeganõudev protsess. Lisaks on sellised seadmed ja tehnoloogia tihedalt seotud teiste sõjaliste valdkondade ja võimete arendamisega. Kasutades tänapäevast tehnoloogiat suurendavad automatiseeritud juhtimissüsteem ja seadmed oluliselt brigaadi ja tema allüksuste juhtimisvõimet nii rahuaja väljaõppes kui ka tänapäevases ja kiiresti muutuvas lahinguruumis.
Kaitseväes arendamist vajavatest võimetest üldisemalt rääkides tuleks kohe välja tuua keskmaa õhutõrje välja arendamine. Selle olulisust kaitseväe, riigi ja liitlaste kontekstis ei saa alahinnata. Kindlasti tuleb edasi arendada laiapindset riigikaitset, seda nii doktriini tasandil kui ka praktiliste soorituste ehk koostöö ja väljaõppe kontekstis. Mainimata ei saa jätta ka Kaitseliidu sõjalise poole, st maakaitse arendamist kookõlas vastloodud arengukavaga. Minu hinnangul peaks siinkohal olema vabatahtlike senisest süsteemsem ja kitsendatum väljaõpe, mille põhiraskus oleks üksikvõitleja ja alljuhtide ning staapide õpetamisel. Vähemtähtis ei ole ka maakaitse juhtimisstruktuuri välja arendada ja juhtimiseks vajalikke võimeid saavutada. Kogu maakaitse võimete arendamisel tuleb alal hoida ja parendada maakaitse korraldust ja sidusust teiste riigi struktuuride ja kohaliku elanikkonnaga.
http://forte.delfi.ee/news/militaaria/k ... d=69803263
Riigikaitse arengukavas märgitud uute võimete loomisel on sisuliselt lõpujärgus 3. põlvkonna tankitõrjerakettide Javelin soetamine USA-st ning jalaväe lahingumasinate CV90 ostmine Hollandist. Kui tehtud saab ka iseliikuvate suurtükkide valik, siis millise võime arendamisele peaks teie arvates olema suunatud meie tähelepanu järgmisena?
Sellele küsimusele ühtset vastust ei ole. Mistahes sõjaliste võimete sisulise ja süsteemse arengu üks nurgakivi on väevõime analüüs. Analüüs peab vastama küsimusele, milliseid võimed Eesti riik vajab. Sealt edasi juba vaadatakse vajalikud võimed ratsionaalse pilguga üle ja viiakse tasakaalu rahaliste võimaluste, poliitiliste suuniste, liitlaskohustuste ning ühiskonna vajaduste, võimete jms sellisega. Vastates küsimusele peaks arendatavaid võimed jagama eri valdkondadesse ja tasanditele. Brigaadi seisukohalt vaadates tõstavad mainitud võimed oluliselt brigaadi lahinguvõimekust. Samas on meil pooleli luure ja vaatlusseadmete arendamine ning lisaks ja võib-olla brigaadi jaoks olulisimgi on tänapäevase automatiseeritud juhtimis- ja staabitöö seadmete ja süsteemide arendamine. Vajalike komponentide valik, ostmine, hankimine ja kogu eeltöö, mida selle rakendamiseks on vaja, tuleb eelnevalt ära teha ning see on pikk ja aeganõudev protsess. Lisaks on sellised seadmed ja tehnoloogia tihedalt seotud teiste sõjaliste valdkondade ja võimete arendamisega. Kasutades tänapäevast tehnoloogiat suurendavad automatiseeritud juhtimissüsteem ja seadmed oluliselt brigaadi ja tema allüksuste juhtimisvõimet nii rahuaja väljaõppes kui ka tänapäevases ja kiiresti muutuvas lahinguruumis.
Kaitseväes arendamist vajavatest võimetest üldisemalt rääkides tuleks kohe välja tuua keskmaa õhutõrje välja arendamine. Selle olulisust kaitseväe, riigi ja liitlaste kontekstis ei saa alahinnata. Kindlasti tuleb edasi arendada laiapindset riigikaitset, seda nii doktriini tasandil kui ka praktiliste soorituste ehk koostöö ja väljaõppe kontekstis. Mainimata ei saa jätta ka Kaitseliidu sõjalise poole, st maakaitse arendamist kookõlas vastloodud arengukavaga. Minu hinnangul peaks siinkohal olema vabatahtlike senisest süsteemsem ja kitsendatum väljaõpe, mille põhiraskus oleks üksikvõitleja ja alljuhtide ning staapide õpetamisel. Vähemtähtis ei ole ka maakaitse juhtimisstruktuuri välja arendada ja juhtimiseks vajalikke võimeid saavutada. Kogu maakaitse võimete arendamisel tuleb alal hoida ja parendada maakaitse korraldust ja sidusust teiste riigi struktuuride ja kohaliku elanikkonnaga.
-
Taaniel Tina
- Liige
- Postitusi: 1079
- Liitunud: 07 Nov, 2012 9:54
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Aga selle eest mainib keskmaa õhutõrjet, mis veel u. aasta tagasi oli välistatud 
- Kapten Trumm
- Liige
- Postitusi: 44186
- Liitunud: 28 Juul, 2005 15:35
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Liikurhaubitsate ost sõltub sellest, mida sellest mehhaniseeritud brigaadi projektist soovitakse saada.
Kui sinna tanke ei tule, siis mingit manöövrit nad tegema suutelised pole ning seega langeb vajadus ka liikurhaubitsate järele ära.
Sellisel juhul on lisandväärtus, mida liikurid annavad, liiga väike, õigustamaks tohutu kallist hinda.
(umbes sama loogika järgi ei relvastata brigaadiväliseid tendipataljone meil soomustransportööridega)
Samal põhjusel pole ka Soome jalaväe- ja jäägribrigaadides (nüüd vist pataljoni LG-d jub) liikurhaubitsaid, vaid on veetavad.
Kui sinna tanke ei tule, siis mingit manöövrit nad tegema suutelised pole ning seega langeb vajadus ka liikurhaubitsate järele ära.
Sellisel juhul on lisandväärtus, mida liikurid annavad, liiga väike, õigustamaks tohutu kallist hinda.
(umbes sama loogika järgi ei relvastata brigaadiväliseid tendipataljone meil soomustransportööridega)
Samal põhjusel pole ka Soome jalaväe- ja jäägribrigaadides (nüüd vist pataljoni LG-d jub) liikurhaubitsaid, vaid on veetavad.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Hollandi ministri homse visiidi käigus peaks CV-9035 lepingu kokkulepe ka allkirjad saama....
http://www.postimees.ee/2937777/eesti-j ... ostooleppe
http://www.postimees.ee/2937777/eesti-j ... ostooleppe
- Kilo Tango
- Liige
- Postitusi: 10290
- Liitunud: 14 Aug, 2008 15:40
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Tegemist ei ole mitte võlaõigusliku ostu-müügi leppega (kui seda väljendit antud puhul sobib kasutada), vaid MOU-ga ehk siis KAVATSUSTE kokkuleppega.tommy kirjutas:Hollandi ministri homse visiidi käigus peaks CV-9035 lepingu kokkulepe ka allkirjad saama....
http://www.postimees.ee/2937777/eesti-j ... ostooleppe
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Panen siia kõneaineks paralleelfoorumist (mil.photos) Norra armee teemast pärit postituse.
Loodan, et saame sarnastest probleemidest ise kiiresti üle ja et vajalikul päeval ikka töökorras oleksid...
Loodan, et saame sarnastest probleemidest ise kiiresti üle ja et vajalikul päeval ikka töökorras oleksid...
What is the problem with the dutch CV90s ?Wrt the CV9035 issues.....back in 2010 when we first deployed the CV90's in Afghanistan, we (i should say "they" since i mostly worked on our Leo 2's ) were struggling to get them reasonably combat ready . But everything broke down*. They had issues with the gun, turret electronics, vetronics ,intercom/radios, transmission and they were leaking coolant , hydralic fluid and engine oil.....basically everything! They had cooling problems too ...the engine management had been upgraded prior to deployment to boost power to 600 kw (from 550) , but the engine had to be derated again because it had a tendency to overheat in the +45 degrees afghan temperatures.The Danes also have some issues with their CV90s
All in all it took a special detachment of 30-40 maintenance personel from both Hägglunds, Hydrema and the army roughly 6 months to get the "IKK's" running and another half a year to achieve any kind of reliability in the vehicles.
I had a talk with one of the Hägglunds technicians about all the teething troubles we (and the Dutch) were experiencing with the mkIII's , and comparing it to the earlier models who has a sterling reputation for reliability.
So i asked him ...What happended ?
His answer : BAE happended !...apparently the swedes and the new british leadership was not excactly seeing eye to eye regarding the development of the CV90 mk III's and the swedes felt they were being forced to deliver untestet, unfinished vehicles
with components and technology that were in large parts untried and imature. According to him , what they had sold to us and the Dutch was in fact little more than +230 prototypes .
The fact that we are still having significant reliablity issues more than 4 years later,+6 years after delivery , would seem to corroborate his statement.
*The fact that most of the CV90 crews were inexperienced, had received insufficient vehicle training and further had little or no prior experience from other armored vehicles , only added to problems as they would constantly break **** in the beginning.
-
Viiskümmend
- Liige
- Postitusi: 2110
- Liitunud: 04 Aug, 2010 12:33
- Kontakt:
Re: Uued relvasüsteemid EKV-le
Nojah, mõne nõrgema riigi murravad need CVd võib-olla tõesti põlvili aga meil on ikkagi logistikakontseptsioon ja terviklik elutsükliplaan ning võime teiste kogemustest õppida 
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 2 külalist