Las "jahimõisatest" ja n.n. "ärastamistest" räägivad need, kes need mõisted teemasse tõid.
Ma püüan valgustada ja meelde tuletada dokumentidele põhinedes, kui vaevaline/keeruline/midaiganes see keskpolügooni juhtum oli.
Thats all.
Ma olen olnud omandireformi sees ja üks väike mutrike selle läbiviimisel 95 aastast alates kuni tänase päevani ja näinud lähedalt, või puutunud kokku, ka väga paljude erinevate omavalitsuste ja ministeeriumite tööde ja tegemistega selles valdkonnas. Sellele vaatamata ei hakka ma siin esitama teooriaid ja arvamusi, millele "puust ja ette" tõendeid toeks esitada ei saa, sest neid kas pole või puudub minul neile juurdepääs ja kvalifitseeruksid seetõttu nii ehk naa "naised saunas rääkisid" kategooriasse.
Selle keskpolügooni teema tõid siia sisse teised kaasfoorumlased.
Ja siin esitati keskpolügoni teemal küsimusi a´la "kuidas käis asjaajamine" , "kuidas midagi kusagile nimekirja sai või ei saanud" , "kes mis järjekorras pidi asju ajama" jne. Siin esitati ka vahepeal lampi igasuguseid summasid.
******************************************************************************
VIII RIIGIKOGU STENOGRAMM VI ISTUNGJÄRK Teisipäev , 2. detsember 1997
Esimees
Tänan !Härra peaminister , teile täna esitatud eelviimane arupärimine .Ma palun teid vastata Riigikogu liikmete Jaanus Betlemi ja Toivo Jürgensoni arupärimisele kaitsejõudude keskpolügooni rajamise kohta .
M. Siimann
Riigikogu liikmed Jaanus Betlem ja Toivo Jürgenson on esitanud mulle järgmise arupärimise .“ Vabariigi Valitsusel ja Kaitseministeeriumil on kavas rajada Eesti kaitsejõudude keskpolügoon Tõõrakõrve ümbrusse .Selge on see , et Eesti kaitsejõud vajavad õppuste ja harjutuste korraldamiseks küllalt arvestatava pindalaga polügooni , mille asukoha leidmine on mitmes mõttes komplitseeritud protsess .Seda enam tuleb asju ajada korrektselt ning eelkõige nende inimeste suhtes , kelle maad kavatseb riik sundvõõrandada .Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt tuleb sundvõõrandamisel maksta kohest ja õiglast kompensatsiooni .Paraku pole käesoleval juhul ei maaomanikke ega kohalikku omavalitsust piisavalt informeeritud , mida toob keskpolügooni rajamine endaga kaasa ning millist kompensatsiooni kavatsetakse maksta .Pugemine selle taha , et otsustusprotsess on alles käimas , ei ole õigustatud .Kaitseministeeriumi juhtkond ning Vabariigi Valitsuse esindajad peaksid nii maaomanikega kui ka kohaliku omavalitsuse juhtidega kohtuma enne lõplike otsuste langetamist ning andma piisavat informatsiooni , sealhulgas hüvituse kohta .Seoses eelöelduga on meil teile järgmised küsimused .
1.Millal on kas valitsuse esindajad või Kaitseministeeriumi juhtkond kohtunud maaomanikega ja kohaliku omavalitsuse juhtidega , et arutada Tõõrakõrve polügooni rajamisega seotud küsimusi ning hüvitise maksmist ?
2.Millal ja kelle organiseerimisel on nimetatud küsimustes kavas järgmine kohtumine ?
3.Millise õigusakti alusel keskpolügoon rajatakse ?
4.Milline saab olema keskpolügooni kavandatav suurus hektarites ning kui suure osa sellest moodustavad nn polügooni tuumalad ?
5.Milliste õigusaktide alusel ja kui suurt hüvitist on kavas maaomanikele maksta ?
6.Kas hüvitist makstakse turuhinna alusel ja kroonides ?
7.Kas on võimalik ka maid asendada ?Kui on , siis millise korra järgi ?
8.Kas nõustute 30. oktoobril 1997 Kuusalus peetud rahvakoosoleku avalikus pöördumises tehtud ettepanekuga töötada välja vastav õigustloov akt , mille rakendamiseks vajalike dokumentide loetelu on pöördumises kirjas ?
9.Milliseid täiendavaid probleeme näeb Vabariigi Valitsus keskpolügooni rajamisel ?
Ühtlasi loodame , et te vastate nimetatud küsimustele ka kirjalikult , et oleks võimalik Teie vastus edastada ka maaomanikele ja kohalikule omavalitsusele . ”
Kõigepealt võimaliku polügooni nimest .Ajakirjanduses käibeleläinud Tõõrakõrve jääb vaadeldava ala servale ja suuremas osas väljapoole , mistõttu selline nimekuju võimaliku polügooni puhul on mõnevõrra eksitav .Õigem oleks ehk kasutada Pala nimetust , mis märgib endise küla asukohta vaadeldava ala keskel .Pala perspektiivne polügooniala on sõelale jäänud peale asukohavalikut , mille korraldasid Kaitseministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi ühiskomisjon .Võimaliku polügooniala täpsem piiritlemine ja tsoneerimine seisab aga ees ja siin on Eesti kaitsejõududele abi lubanud ka Soome spetsialistid .Seega on keskpolügooniga seonduv asjaajamine projektieelses staadiumis , kus puuduvad polügooni täpsed piirid , tsoneering ja majanduslik põhjendus .Keskpolügooni rajamiseks Pala piirkonnas tuleks riigi omandisse jätta ca 10 000 hektarit maad , mis ka täna on valdavalt riigi oma .Enamik sellest maaks võiks puhvertsoonina olla Metsaameti halduses , sõjalised harjutusväljakud Kaitseministeeriumi halduses ei hõlmaks rohkem kui 2500 hektarit .Maaomandi suhted väljaspool ohutsooni jääksid endiseks , seega inimestel on võimalik edasine majandustegevus .Kui eramaa omanikud ei paikne ohutsoonis , toob polügooni režiim neile kaasa ajutisi liikumispiiranguid .Need maaüksused , mis jäävad kavandatavate tulejoonte alla või ohutsooni , tuleb riigil välja osta kohese ja õiglase hüvituse eest ning vahendid selleks tuleb ette näha Kaitseministeeriumi 1999. aasta eelarves .
Nüüd aga vastused konkreetsetele küsimustele .Esimene küsimus käsitles valitsuse esindajate või Kaitseministeeriumi juhtkonna kohtumisi maaomanikega .Selle kohta vastan järgmiselt .Üldsust polügoonist informeerivad rahvakoosolekud toimusid keskkonnaekspertiisi raames Kuusalu ja Lehtse vallas vastavalt 30. oktoobril ja 29. oktoobril ning neis osales ka Kaitsejõudude Peastaabi esindaja .Keskkonnaekspertiis oli esimene samm kohalike inimeste informeerimisel , aga nii nagu ma juba informeerisin , on polügooni rajamine projektieelses seisus ning edaspidi tuleb määratleda ala täpsem kasutusrežiim sõltuvalt sõjaliste harjutuste iseloomust ja alles pärast polügooni maa-ala kasutusotstarbelist tsoneeringut saab alustada läbirääkimisi maaomanike ja õigustatud subjektidega ostu-müügilepingute sõlmimiseks .
Teine küsimus : millal on kavas järgmine kohtumine ?Peale Kuusalus toimunud rahvakoosolekut organiseeris Kaitseministeerium 28. novembril käesoleval aastal kohtumise , millel osalesid kolme polügooniga seotud valla ning maaomanike esindajad .Kaitseministeeriumi poolt osalesid minister , kantsler , samuti peastaabi vastavad ohvitserid ja ministeeriumi ametnikud .Seal otsustati , et ministeerium tellib maaomanike ja õigustatud subjektide registri , Kaitsejõudude Peastaap korraldab maa-ala sõjalise planeeringu , ja kui need materjalid on olemas , selguvad mõne kuu jooksul kinnistud , mille suhtes algatatakse ostu-müügi või maa vahetuse läbirääkimised .
Millise õigusakti alusel keskpolügoon rajatakse ?Keskpolügooni rajamise õiguslik alus on sätestatud Vabariigi Valitsuse 29. aprilli 1997. aasta määrusega nr 92 , millega kinnistati kaitseväe struktuur ja paiknemine .Teiste väeosade hulgas loetakse üles ka kaitsejõudude keskpolügoon ja struktuuriüksuse asukohaks on Tapa sõjaväelinnak .
Milline on keskpolügooni kavandatav suurus hektarites ning kui suure osa sellest moodustavad nn polügooni tuumalad ?Ka sellele küsimusele ma juba vastasin , et keskpolügooni suurus võiks olla 10 000 hektarit ja tuumala täna sellest 2500 hektarit .Kas on võimalik ka maid asendada ?Maade asendamine on inimeste valmisolekul võimalik .Kas hüvitist makstakse turuhinna alusel ja kroonides ?Maaomanikelt on kavas maa kokkuleppehinnaga välja osta , aga see ei juhtu enne 1999. aastat ja need summad tuleb eelarves ette näha .Kui mõni küsimus on suuliselt vastamata jäänud , siis kirjalikult saate vastuse kõigile küsimustele .Tänan !
Esimees
Tänan , härra peaminister !Kas arupärijatel on täpsustavaid küsimusi ?Jaanus Betlem , palun esimesena !
J. Betlem
Aitäh , härra esimees !Austatud härra peaminister !Muidugi me oleks oodanud vastuseid kõikidele küsimustele .Kuid loodame need saada kirjalikult , nii nagu te ütlesite .Ma pean ütlema , et tõepoolest , pärast minu ja Toivo Jürgensoni arupärimise esitamist teile hakkasid asjad liikuma tasapisi paremuse suunas .Kaitseministeeriumis toimus teie poolt nimetatud kohtumine kolme valla esindajatega ja samuti käisid Kaitseministeeriumi esindajad Riigikogu riigikaitsekomisjonis sel teemal selgitusi andmas .Kuid minu küsimus tuleneb järgmisest .Te ütlesite , et Vabariigi Valitsus on võtnud vastu 29. aprillil 1997. aastal määruse nr 92 , mille alusel keskpolügoon rajatakse Tapa lähedale .Tõepoolest , Tapa lähedale polügooni rajamisega on kiire , kuna nüüd on saadud Soomest suurtükid ja laskeharjutuste jaoks on seda polügooni vaja , millele ka Soome pool on vihjanud .Niisiis , rääkimine sellest , et asi on alles projekteerimisjärgus , ei rahusta kohalikke maaomanikke , kuna määrus on olemas ja põhimõtteline otsus asukoha suhtes on langetatud .Pealegi ei ole keskkonnaekspertiisi teinud organisatsioon täitnud oma kohustust , mille Kaitseministeerium talle ette nägi : organiseerida rahvakoosolek , kus informeeritakse kohalikke maaomanikke .30. oktoobri koosolek Kuusalus tuli kokku siiski rahvaalgatuse korras .
Esimees
Jaanus Betlem , 2 minutit .
J. Betlem
Minu küsimus on selline : miks enne selle Vabariigi Valitsuse määruse väljaandmist ei võidud ajakirjanduse kaudu selgitada , et Vabariigi Valitsusel ja Kaitseministeeriumil on plaan rajada selline-selline polügoon , sellest tulenevad sellised-sellised probleemid , mis lahendatakse sellises ja sellises korras ?Või vähemalt , mis takistas teid informeerimast kohalikke maaomanikke ja juba varem , enne selle määruse väljaandmist selgitamast , milline on kohalike maaomanike nimekiri ?
M. Siimann
Tänan !Valitsusel on väga raske muuta ja reguleerida sündmusi , mis on toimunud minevikus .Me suuname oma peatähelepanu sellele , et juhul kui on tehtud vigu , siis neid ausalt tunnistada .Ja nii nagu ma praegu kinnitasin , on tegemist projektieelse staadiumiga .Rahvaga , kohalike omavalitsustega peetakse nõu ja maaomanikega samuti , maad ostetakse kokkuleppehinnaga .Nii et kahjuks see , mis ei olnud võib-olla mitte kõige korrektsemalt tehtud , väärib omaksvõttu , kuid praegu on põhitähelepanu suunatud sellele , et see protsess laabuks vastavalt seadustele ja väga korrektselt .
Esimees
Tänan !Toivo Jürgenson , palun !
T. Jürgenson
Aitäh !Aitäh , härra peaminister !Ma olen teie viimase väitega täiesti nõus .Niisugust tüüpi probleemid hakkavad tulevikus meil järjest tihedamini üles kerkima , kui me vaatame kas või kavandatavat tee-ehitust Tallinna ja Tartu vahel jne.Minu küsimus oleks niisugune .Analüüsides neid kogemusi , mida konkreetselt selle polügooni rajamise ettevalmistamisega on saanud nii valitsus kui ka Kaitseministeerium , samuti Riigikogu riigikaitsekomisjon jt institutsioonid , võiks välja töötada mingisuguse reglemendi valitsuse tasemel .Ilmselt Riigikogu tasemel sekkumine ei ole vajalik .Kas te peate otstarbekohaseks fikseerida niisugune reglement , millest tulevikus asjaomased institutsioonid peaksid juhinduma ?
M. Siimann
Tänan !Väga oluliseks pean poliitilise kultuuri tõstmist , et me otsuste puhul , mis puudutavad kohalikke omavalitsusi , omanikke , mitmesuguste elanikkonnagruppide esindajad , piisavalt informeeriksime , vajaduse korral räägiksime läbi , peaksime nõu .Valitsusel on tuua näiteid positiivsetest kogemustest , kuidas me niimoodi ka kõige keerulisemaid küsimusi oleme lahendanud .Kui me leiame vajaliku olevat ja leiame sobiva vormi , siis oleks tõepoolest kena , kui me saaksime selle ka mingil moel kirja panna , olgu see siis mingi akt , mille valitsus otsustab .
Esimees
Tänan !Ja arupärijate kolmas , viimane küsimus .Jaanus Betlem , palun !
J. Betlem
Aitäh , härra esimees !Austatud härra peaminister !Ma tahaksin loota , et teie valitsus peab sõna ja tõepoolest need küsimused , nii nagu te kinnitasite , lahendatakse maaomanike ja omavalitsuste jaoks korrektselt .See lubadus on antud , ootame selle täitmist .Küsimus on mul järgmine .Palju on kõneldud sellest , et maaomanikele tahetakse sundvõõrandatav maa hüvitada EVP-des .Loomulikult tähendaks see maaomanikele , võrreldes hüvitise maksmisega turuhinna alusel , teatud kaotust .Kuidas te kavatsete seda probleemi lahendada ?Teine probleem , mis on üleval , on see , et neid maid , mis jääksid nn ohutsooni , kus te ütlesite , et on võimalik veel majandustegevust arendada , mis ei ole otseselt polügooni tuumala , ei taha kindlustusseltsid kindlustada , kuna seal on selge , et teatud probleemid võivad seal seoses õppuste läbiviimisega tekkida .Kas te oskate selgitada , kuidas see kindlustusprobleem on kavas lahendada ?
M. Siimann
Ma osaliselt vastasin teie küsimusele , teie kõhklustele : valitsusel , Kaitseministeeriumil on kavas maaomanikega kokku leppida .
VIII RIIGIKOGU STENOGRAMM
VIII ISTUNGJÄRK
Esmaspäev, 14. detsember 1998, kell 15:00
J. Betlem
Austatud härra esimees! Austatud kolleegid! Esitan koos Ülo Peetsiga arupärimise kaitseminister Andrus Öövlile seoses sellega, et kaitsejõudude keskpolügooni rajamisel ei ole ministeerium korrektselt asju ajanud. Kaitsejõudude keskpolügoon on kaitseväele ülimalt vajalik nüüdisaja tasemel ettevalmistuse saamiseks. Seadused ei sätesta täpselt omandi hüvitamise ja maade asendamise korda. Selle korra sätestamiseks ei ole Kaitseministeerium midagi ette võtnud ning ministeeriumi saamatus ja asjaajamise ebakorrektsus on põhjustanud asjatuid pingeid kohalike maaomanike ja omavalitsuste seas. Kaitseministeeriumi tegevus on äärmiselt kahetsusväärne ja sellest tulenevad ka meie küsimused kaitseministrile.
Esimees
Kolleegide Jaanus Betlemi ja Ülo Peetsi arupärimine härra kaitseministrile edastatakse adressaadile kooskõlas seadusega.
VIII RIIGIKOGU STENOGRAMM IX ISTUNGJÄRK Teisipäev , 12. jaanuar 1999
Järgmisena palun Riigikogu kõnepulti kaitseminister Andrus Öövli .Palun kõigepealt vastata Riigikogu liikmete Jaanus Betlemi ja Ülo Peetsi arupärimisele kaitsejõudude keskpolügooni rajamisega seotud probleemide kohta .
A. Öövel
Austatud härra juhataja !Lugupeetud Riigikogu liikmed !Mul on tõeliselt hea meel nende viimaste vaprate üle , kes on riigikaitseküsimustega tegelema jäänud .Ju siis on Eesti riigil teisi , tähtsamaid ja pakilisemaid probleeme lahendada .
Kuna küsimusi on hulgaliselt , nimelt kuus , siis katsun olla võimalikult konspektiivne , et etteantud ajaga hakkama saada .
Alustuseks ajaloost .Enne 1997. aasta kevadet tegutseti kaitseväe keskpolügooni loomisel endise Nõukogude Liidu armee kasutuses olnud Aegviidu maadel asuvast polügoonist lähtudes .Kuusalu vallale esitati taotlusi kahe maatüki eraldamiseks ( pindalad 2000 ja 2500 hektarit ) .Kuid aeg oli ilmselt selline , et haavad , mida Nõukogude armee oli kohalikesse elanikesse jätnud , kipitasid veel liialt tugevalt ning sellest tulenevalt vastas vallavolikogu nendele taotlustele korduvalt eitavalt .Samuti sai takistuseks endise polügooni territooriumile loodud Ohepalu looduskaitseala ning Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala .1997. aasta kevadeks sai selgeks , et on vaja alustada uuringuid uue keskpolügooni ja laskeväljade asukoha leidmiseks Eesti territooriumil .Aprillis 1997 esitas Kaitsejõudude Peastaap oma nägemuse kaitseväe vajadustest laskeväljade ja polügooni järele , juunis esitati selle taotluse korrigeeritud versioon .Seejärel valmistati koostöös Keskkonnaministeeriumiga ette lähteülesanne asukohavaliku ekspertiisiks .Ekspertiis oli põhjalik , läbi vaadati 26 võimalikku keskpolügooni asupaika ning novembriks 1997 olid valmis ekspertiisi tulemused .Detsembriks saime ka Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuse keskpolügooni ning kolme laskevälja asukoha sobivuse kohta .Seejärel tellisime ülevaate keskpolügooni alale jäävatest eramaadest .See ülevaade valmis märtsis 1998.Seejärel toimus kaks riigihankekonkurssi .Esimese konkursi käigus sai selgeks , et vaatamata Keskkonnaministeeriumi kooskõlastuskirjale ei ole lahkarvamused riigimaade kasutamise osas lahendatud .Korraldati kuus spetsialistide ning Riigi Maa-ameti juristide nõupidamist ning töötati välja kahe ministeeriumi vaheline raamleping , mille alusel hakatakse edaspidi korraldama riigikaitselist tegevust riigimaadel .Leping allkirjastati detsembris 1998.Samal ajal töötati välja keskpolügooni ja laskeväljade kasutamise eeskirjad .Teise riigihanke korraldamise , mis oli mõeldud , leidmaks ettevõtteid , kes suhtleksid eramaade omanikega , olime kahjuks sunnitud peatama , sest konkurss ei andnud garantiid , et selle tulemused vastaksid väljamakstud summadele .Kogu asjaajamisega on käinud kaasas tohutu kirjavahetus , kausta paksus on veidi üle 20 cm .See on teadagi olnud ajamahukas .Protsessi kiirendamiseks oleme pidevalt püüdnud töös hoida erinevaid töörühmi , mis aga alati ei ole andnud kõige paremaid tulemusi .Tõsi küll , viimased kolm kuud on aktiivselt ning tulemuslikult tegutsenud Kaitseministeeriumi , Kaitsejõudude Peastaabi ning Keskkonnaministeeriumi ühistöögrupp , mida juhatab Kaitseministeeriumi asekantsler Märt Kraft .
Nüüd konstruktiivsed vastused küsimustele .“ Miks on siiani Riigikogule esitamata seaduseelnõud , mis reguleeriksid omandi hüvitamise ning maade asendamise korda ? ”Maaküsimused peaksid loomulikult olema Keskkonnaministeeriumi ja Riigi Maa-ameti lahendada .Kuid et see on eelkõige riigikaitse probleem , siis oleme püüdnud siin oma jõukohase panuse anda .Omandi hüvitamise kord on üsna konkreetselt sätestatud kinnisasja sundvõõrandamise seaduses ning omandi üleminek eraisikult riigile ostmise teel on sätestatud riigivaraseaduses .Maade asendamist seadused ette ei ole näinud , sest printsiibiks on poolte huvide kaitsmine ning vastastikuse kokkuleppe saavutamine .Ka kinnisasja sundvõõrandamise seadus paneb suurt rõhku just nimelt pooltevahelisele kokkuleppele ning sama seaduse § 15 lõige 2 ütleb , et sundvõõrandamise tasu makstakse rahas , kui pooled ei lepi kokku teisiti .Seetõttu võiks öelda , et maade asendamine tähendab sisuliselt vahetustehingut poolte kokkuleppel .Vahetustehingud riigi varaga on seni tõepoolest reguleerimata .Enne möödunud aasta oktoobri algust aga ei tajunud keegi , et vahetus praeguste seaduste alusel võiks osutuda nii raskeks , sest maakorraldusfirmad , kaasa arvatud Keskkonnaministeerium , nägid ette ümberkruntimise võimalust .Tänaseks oleme jõudnud arusaamale , et ümberkruntimine tekitab liigseid probleeme ning sellepärast on Kaitseministeerium saatnud kooskõlastusringile riigivaraseaduse täiendamise seaduse eelnõu , mis lubaks ka riigivaraga teha vahetustehinguid .See tähendab , et riigi omandisse vormistatakse maa , millele ei ole esitatud tagastamistaotlusi või mis kompenseeriti , ning seejärel tehakse nende maaüksustega vahetustehingud omanikega , kelle maad jäävad polügooni territooriumile .Samuti võimaldaks see teha vahetustehinguid ka riigile kuuluva maaga .Seadusetäiendusele on aga saabunud üldiselt negatiivsed vastused .Eesti Vabariigi ministeeriumid ei poolda sellist seaduse täiendamist , vaid näevad probleemi lahendust kinnisasja sundvõõrandamise seaduses , mis samuti soosib poolte kokkulepet .Selgitamaks välja , mida toob endaga kaasa ja kuidas täpselt käib kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kasutamine , oleme koostöös Keskkonnaministeeriumiga tellinud ekspertiisi , sest teatavasti Eesti riigis selline praktika puudub .Ette on valmistatud valitsuse määrus , millega kinnitatakse keskpolügooni piirid , lubatakse keskpolügoonil asuvat riigimetsa kasutada riigikaitseliseks tegevuseks ning volitatakse kaitseministrit pidama eramaa omanikega läbirääkimisi , sõlmimaks kokkuleppeid , mis võimaldavad maad kasutada riigikaitseliseks tegevuseks .
“ Mida on Kaitseministeerium teinud omandi hüvitamiseks vajalike summade eraldamiseks riigieelarvest ? ”
Vastavalt Kaitseministeeriumi taotlustele eraldati 1999. aasta riigieelarvest polügooni maade ostmiseks 3 516 000 krooni , järgmise aasta taotluse kujundame juba konkreetsete läbirääkimiste pinnal .
“ Kuidas on võimalik , et Kaitseministeerium ja kaitsevägi asusid kavandatava polügooni alal toimetama ilma , et maaomanikud selleks nõusoleku oleks andnud ja enne , kui Kaitseministeerium nende maade kasutajaks oleks saanud ? ”
Kaitsevägi on polügooni seni kasutanud asjaõigusseaduse § 142 lõike 2 alusel , mis keelab teiste isikute viibimise võõral tähistamata maatükil päikeseloojangust päikesetõusuni .Taktikalisi õppusi on peetud omandit kahjustamata päevasel ajal.Õppustest on alati teavitatud teatud asutusi , sealhulgas Kuusalu Vallavalitsust ning Vallavolikogu , ning on avaldatud kuulutus ka kohalikes ajalehtedes .Vabandust , kohalikus ajalehes , Kuusalus ei ilmu mitut ajalehte .Asutused , keda teavitada , soovitas Kaitsejõudude Peastaabile Kuusalu Vallavalitsus , kui peastaap esimest korda pöördus nende poole taotlusega õppuse läbiviimiseks .
“ Kuidas on võimalik , et Kaitseministeerium kavandab polügooni ja kaitsevägi alustab õppusi maadel , mida kohalik omavalitsus ( Kuusalu vald ) pole oma arengukavas ( vastu võetud 25. novembril 1998 ) polügooniks ette näinud ?Miks pole vallavolikogu ja -valitsuse esindajatega peetud konkreetseid ametlikke läbirääkimisi , et kohalik omavalitsus polügooni planeeringut aktsepteeriks ? ”
Valla arengukavast , mis on vastavalt kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse §-le 9 dokument , kus sätestatakse omavalitsusüksuse sotsiaalmajanduslik olukord ning keskkonna seisundi analüüs ja prognoos , arengu põhisuunad , territoriaalne üldplaneering ning infrastruktuuri arendamise alused , saime me teadlikuks tõepoolest alles Sõnumilehest mõni päev enne selle kinnitamist ning seepärast ei ole toimunud ka vastavaid läbirääkimisi .Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 3 lõikele 2 peab kohalik omavalitsus tagama kõigi huvitatud isikute huvide arvessevõtmise ning kooskõlastamise , mis on planeeringu kehtestamise eeldus .Sama seaduse § 8 lõige 4 ütleb , et valla üldplaneeringu ülesandeks on määrata ka riigikaitselised maa-alad .Seega ei sätesta arengukava midagi konkreetset ühe või teise piirkonna kohta , vaid pigem analüüsib hetkeolukorda ja pakub tulevikuvõimalusi .Järelikult pole välistatud , et valla üldplaneeringus arvestatakse Kaitseministeeriumi taotlust .Sellest oleme Kuusalu Vallavalitsusega juttu teinud ning ka kokku leppinud , mis väljendub osalemises valla üldplaneeringu finantseerimises proportsionaalselt polügooni suuruse osatähtsusega valla üldpindalas .Seda kokkulepet võib lugeda aluseks meie edaspidisele koostööle Kuusalu vallaga eelkõige planeeringute osas .Harju maakonna planeeringu kavandis , mille avalik väljapanek just äsja lõppes , oli keskpolügoon sisse kavandatud ning loodetavasti see nii ka jääb , olgugi et Harju maakonna planeering kinnitatakse alles kevadel .Vastavalt planeerimis- ja ehitusseaduse § 7 lõikele 5 on kehtestatud maakonnaplaneering aluseks valla ja linna üldplaneeringule .
“ Mida teeb Kaitseministeerium selleks , et edaspidi maaomanikke ja kohalikke omavalitsusi polügooni rajamisega korrektselt kursis hoida ? ”
Kuusalu valla ning maaomanike kursishoidmiseks meie tegevusega oleme vastanud kõikidele kirjadele ning saatnud omapoolseid märgukirju info edastamiseks .On toimunud ridamisi avalikke koosolekuid .Isiklikult olen osa võtnud kolmest koosolekust : Kuusalu Vallavolikogus , Aegviidu puhkekompleksis ja Kuusalu Vallavalitsuse hoones .On ilmunud ajaleheartikleid ning olnud ka raadiosaateid .Poolteist nädalat tagasi saatsime kõigile meile teadaolevatele polügooni alal asuva eramaa omanikele kirja , milles selgitasime oma kavatsusi ja soove .Lisasime ka ankeedi .Esimesed täidetud ankeedid , mis on meile saabunud , esindavad kõiki variante , mida me oleme ette näinud .On inimesi , kes soovivad maad müüa , on inimesi , kes soovivad maa kompenseerimist , on inimesi , kes soovivad maad vahetada , ning on inimesi , kes soovivad maa anda kaitsejõudude kasutusse tasuta ning oma maakasutusest üldse loobuda .Suurem osa vastuseid on praeguseks aga veel saabumata ning seetõttu on vara midagi üldistavat öelda .Viimane kohtumine Kuusalu Vallavolikogu , Vallavalitsuse ja rahvaga , mis leidis aset Vabadussõja pöördelahingute toimumise paigas Valklas , jättis ehk viimase kahe aasta kohtumistest kõige sügavama mulje .Eelkõige seetõttu , et Kuusalu rahvas ütles otsesõnu välja , et vaatamata püüetele külvata umbusku Kaitseministeeriumi ja kohalike elanike vahele , on Kuusalu valla rahvas jõudnud selgele arusaamale , et ta tahab polügooni oma territooriumile ning on huvitatud läbirääkimiste jätkumisest , täpsustamaks , mil viisil , mis tingimustel ja kuidas võiks polügooni rajada .See on igal juhul võit , see on võit , mida on võimaldanud vermida kaheaastane pikk ja pidev töö ning selles on ametnikel olnud oma roll .Aitäh !
Aseesimees
Tänan !Arupärijatel on täpsustavaid küsimusi .Jaanus Betlem , palun !
J. Betlem
Aitäh !Austatud härra minister !Juhul , kui kõik oleks nii kena , roosiline ja pidulik , nagu te praegu meile esitasite , siis ei oleks sellel arupärimisel alust ega mõtet .Paraku on teada , et see kõik niiviisi kahjuks ei ole . Ajakirjanduses on neid teemasid korduvalt käsitletud , probleemid esile toodud ja need probleemid vajavad reaalset lahendust , mitte pidulikke kõnesid .Aga konkreetne küsimus on järgmine .Te ütlesite , et käesoleva , 1999. aasta riigieelarvesse on planeeritud keskpolügooni loomiseks 3,5 miljonit krooni .Öelge , palun , kui palju on kavandataval maa-alal maaomanikke , kui suur on nende käes olev maa ning milline on selle maa ja sellel kasvava metsa umbkaudne koguväärtus ning millise osa sellest moodustavad 3,5 miljonit .
A. Öövel
Aitäh !Maaomanikke on polügooni territooriumil tänase seisuga 141. On mitmeid eksperdihinnanguid maa maksumuse kohta riigi kasutusse ostmise korral .Keskkonnaministeeriumi ekspertiis on pakkunud hinnaks 5-10 miljonit krooni .Mitmed maakorraldusfirmad on pakkunud , et see summa võib kasvada ligi kümme korda suuremaks .Kõik oleneb sellest , millisele kokkuleppele riik ja maaomanik jõuavad .Usun , et nimelt seetõttu , et on tahetud probleemi lahendada võimalikult efektiivselt ja mõlemale poolele soodsalt , ongi nii pikalt kõikvõimalikke lahendusteid kaalutud .Polügoon ei saa valmis aastal 1999 ega ilmselt mitte ka aastal 2000.Usun nii , sest näiteks Põhjala riikides on polügoonide loomise kooskõlastamine võtnud aega minimaalselt seitse aastat ja maksimaalselt kümneid aastaid .Usun , et järgmise aasta riigieelarves eraldatud 3 560 000 krooni on 1999. aastaks piisav hulk raha selleks , et seda protsessi alustada .
Aseesimees
Tänan !Teine täpsustav küsimus .Ülo Peets , palun !
Ü. Peets
Tänan , härra juhataja !Tänan , härra kaitseminister Andrus Öövel , vastuse eest ja lisaküsimuse vastuse eest ! Maareform on olnud üks väga keeruline ja raske asi ning ilmselt on see ikkagi olnud riigi viga , et kaitsejõudude keskpolügooni hakati rajama omanikest mööda minnes . See oli põhimõtteline viga .Tõepoolest , aeg on edasi läinud , inimesed on mõistnud kinnistu väärtust , mida võib-olla viis aastat tagasi ei osatud hinnata .Hiljaaegu ostis valitsus Meremäe vallas ühe talumehe käest maad , seda oli vist 21 hektarit , et võib-olla hiljem seda Venemaaga vahetada .Seda tehti nagu ette .Olid ka pikad läbirääkimised .Ma küsin täiendavalt selle kohta , et kui maal on 141 omanikku , siis ma hästi ei usu , arvestades maa asukohta , et selle hind tuleb umbes 10 miljonit .Maa on väärtus , mida meil siiamaani ei ole olnud , tähendab , nõukogude ajal ei olnud , vanasti ta oli väärtus .Arvestades selle maa kaugust Tallinnast , siis võib-olla on hind orienteeruvalt 30 või 35 miljonit .Ma küsingi , et kas te tuginete mingile arvutusele või arvestate , et selleks ajaks , kui see tehing toimub , läheb maa vabamüüki ja siis kokkuleppel võib ju selline normaalne hind jääda , et oleks enam-vähem teada , milliste summadega riik peab arvestama .Kui tõesti on vaja , siis on vaja .
A. Öövel
Aitäh !Nagu ma ütlesin , on riikliku struktuuri tehtud prognoos üsna erinev sellest prognoosist , mille on teinud erastruktuur .Tõepoolest , maaomanikuga on võimalik põhimõtteliselt sõlmida kaks kokkulepet .Esimene võimalus on see , et ta on valmis oma maatükist loobuma nende hinnete alusel , mis riik on täna kehtestanud .Teine variant on see , kui läbirääkimised ei anna tulemusi ja lähtutakse arusaamast , et iga omaniku käes on unikaalne maatükk , mida mitte kuskil mujal Eestis ei ole ja mida riigil on ilmtingimata tarvis .Need on kaks erinevat hinnakujundamise mehhanismi .Me oleme olnud seda meelt , et küsimusele ei saa läheneda üheülbaliselt , vaid probleem tuleb lahendada kolme vahendi koosmõjus .Esimene võimalus , et peetakse ostu-müügi läbirääkimisi , teine võimalus , et peetakse kompenseerimise läbirääkimisi ( teatavasti annab see eelise osaleda sama valla territooriumil toimuvatel maaoksjonitel ) ja kolmas võimalus , et toimub maa asendamine .Siiamaani olime käsitlenud maa asendamist eelkõige maa ümberkruntimise võimalusena , tänaseks oleme lisaks leidnud vajaliku olevat esitada seaduseparandus selle kohta , et maad oleks võimalik asendada ümberkruntimist vältides .
Aseesimees
Tänan !Kolmas , viimane täpsustav küsimus .Jaanus Betlem , palun !
J. Betlem
Aitäh !Härra minister !Ma usun , et te teate niisama hästi kui mina , et Kuusalu vallal ei ole vaba maad .Seal on looduskaitsealad ja muud alad , aga sellist maad , millega võõrandatavat maad või riigi omandatavat maad asendada , tegelikult ei ole .Seepärast tundub , et see käik väga hästi ei õnnestu .Te ütlesite , et maa ost riigi poolt on siiani küllalt lahtine küsimus , sest riik , ehk nagu ma aru saan , Kaitseministeerium pakub 5 miljonit kuni 10 miljonit krooni , erafirmad pakuvad 50 miljonit kuni 100 miljonit krooni .Selgus puudub .Riigieelarvesse on planeeritud sellest vaid näpuotsatäis - 3,5 miljonit , kuigi asjaajamine on käinud juba aastaid .Mis siis üldse maaomanikel üle jääb ?Te pakkusite kinnisasja sundvõõrandamist ja sellest rääkis ka ministeeriumi esindaja meie viimasel kohtumisel riigikaitsekomisjonis , kus polügooni teema oli jutuks ja kuhu te paraku ise kohale ei tulnud .Te ütlesite , et ankeedis pakutakse neid võimalusi võrdsetena , ometi te teate , et need võimalused ei ole võrdsed .Te küsite maaomanike käest ka ankeedis , milliseid võimalusi nad veel näevad .Milliseid võimalusi nad peaksid nägema , kui riik ei oska näha , hinnata ega ette öelda ?Miks riik on selle töö tegemata jätnud ja omanikud on teadmatusse jäetud ?Nad on teadmatusse jäetud ka sellest , et tegelikult ei ole valikuvõimalused nii head , kui te praegu räägite .
A. Öövel
Aitäh !Ma ei oska enam täpsemini ja selgemini väljenduda , kui ma seda tegin .Kaitseministeerium , Keskkonnaministeerium ja kaitsevägi on üheselt ja selgelt määratlenud probleemi lahendamise tee .Mul on väga kahju , et kõrgetel ametipostidel on ametnikke , kes on vist seadnud oma eesmärgiks segaduse külvamise .Tegelikkuses on algusest peale üheselt ja selgelt öeldud , et riik lepib läbirääkimistel maaomanikuga kokku kas ostmise ja müümise , kompenseerimise või asendamise tingimused .Mitte mingisuguseid muid teid või tingimusi ei ole .Ka kinnisasja sundvõõrandamise seaduse rakendamine eeldab , nii nagu ma eespool kirjeldasin , eelkõige vastastikust kokkulepet kohese ja õiglase tasu osas .Kui minu tänane vestlus lugupeetud Riigikogu liikmetega kõlama jääb , siis tahaksin ma , et kõigile maaomanikele oleks üheselt ja selgelt veel ja veel kord teada ( olen sedasama seisukohta väljendanud kõigil oma kohtumistel Kuusalu valla rahva ja maaomanikega ) : me ei tee mitte midagi muud kui otsime kokkulepet maaomaniku ja riigi vahel , kokkuleppe võimalusi on kolm ning nad ei sõltu mitte millestki muust kui pooltevaheliste läbirääkimiste tulemusest .
Aseesimees
Tänan !Arupärimine on saanud vastuse .
http://keeleressursid.ee/images/cl-ut-e ... k01_99.tei