Olen lugenud, aga hetkel ei meenu, las keegi teine proovib. Mis aga on huvitav fakt- Pokrõškin(ja mitte tema üksi) on tähendanud, et lennuk oli raske, keeruline ja avas oma võimalused vaid silmapaistvale piloodile. Lugedes, mida kirjutavad tänasel päeval masinat katsetanud piloodid...
Общее впечатление от самолета очень хорошее. Приятен в пилотировании, обладает отличными пилотажными и маневренными возможностями, устойчив. Однако это притупляет бдительность и может помешать на посадке.
...tekib küsimus, et mida pidas siis Pokrõškin silmas "silmapaistva piloodi" all... Või milline oli toona üleüldse VVS väljaõppe tase. Kahju, et pole kuskil kätte juhtunud saksa lendurite muljeid, kes MiG-3 sõja algul katsetada võtsid. Lihtsalt oleks huvitav võrdlus.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
No MiG-1 ei olnud niiväga raske.
Ilma suuremate katastroofideta tootmisse jõuda oli tollal juba tase omaette.
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
"Raske" all pidasin ma silmas piloteerimistehnikalt. Aga ka lennuk ise oli Pokrõškini sõnul kaalult raske, pealt kolm tonni MiG-1 vrs I-16 1,3 tonnile oli märkimisväärne vahe. Kordades kusjuures!
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
Ok, ma vähendan piinasid.
Väidetavalt rikuti MiG-1 omadused ära nn kiirusliku lennukauguse (1000 km) programmiga (millega käkiti ära ka Lavotskini "garanteeritud kirst"), kus siis Solonini väitel jäeti tehasele muudatuste väljatöötamiseks 1 päev (tegemist võis olla Jakovlevi sooviga likvideerida konkureerivad KB-d). Sellistes oludes sündiski "konstruktsiooni minimaalse muutmise hinnaga" täiendav kütusemaht, mis peale lisamassi ilmselt halvendas ka lennuki püsivusomadusi (pakun, et muutus tsentreering). Taoline projekt on muidu vähemalt aasta tööd. Lavotskini "garanteeritud kirst" aga sai selle täiendava kütusemahu mälu järgi tiibadesse, mis muutis selle kirstu iseäranis kergelt süttivaks (parim paagi asukoht on mootori ka kabiini vahel, kus seda kaitseb eespoolt mootor ja tagant soomusseljatugi).
Jakovlevi hävitajad aga pääsesid taolisest ruineerimisest teadmata asjaoludel (kuna arvatavalt lasi Jakovlev sellest ukaasist "üle") ja olid üsna piiratud lennukaugusega sõja lõpuni.
MiG-3-l topiti see lisakütus paagi imekujuga kütusepaaki endises kohas, tehes minimaalseid muudatusi (mootorit nihutati jne).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
Et KT vastas oma küsimuse ise ära ja järge kellegile ei andnud, siis kaaperdan küsimisjärje.
NSVL-is oli üks tehas, mis tootis erinevaid Strontsium-90 baasil energiaallikaid. Paistab, et tegu oli monopolistiga, sest pärast Eesti iseseisvumist, üheski teises SRÜ riigis pole siiani ühtegi analoogset seadet luua (vähemalt minu teada). Nüüd küsimus, mis linnas tehas asus ja mis nime kandis?
Ei ole, muutsin eelmist postitust ja panin pildivihje Ikka sinna ida poole kisub. Aga peab tunnistama küll, et väga hästi hoiti seda tehast saladuses, kuigi tegu oli ikka päris suure ettevõtmisega.
Jah, praegu andis pilt vastuse. Kompleksist kui XX saj väärtuslikust arhitektuurist: http://register.muinas.ee/?menuID=archi ... ew&id=1488
Ehkki ma tootmist täpselt ei teadnud, oli Baltijets iseenesest loogiline oletus - see on ju ENSV tuumatööstuse esiklapse järeletulija. Algselt pidi Türsamäele tulema ainult kaevandus ja tehas pidi tulema Narvasse. Väidetavalt oli olemas lausa uue linnaku projekt (kahjuks ise pole näinud), peitenimena võeti tuumatehasele siis "Krassilka".
Siit ka üks põhjus, miks suhtuti vanade narvakate tagasitulekusse halvasti ja üritati linn mehitada lojaalse kaadriga?
Tegelikult tehti tehas nii Narvasse kui ka Türsamäele. Viimane töötas umbes 1950. II pooleni kohaliku, siis aga importmaagiga (DDR Wismuthi ala?) Kuidas Krassilkas tuumatööstuse juurde jäädi, pole mul teada...vist polnud ka põhitoodang? Aga seotud küll, kui nt tuletornide asju vaadata?
Või milline oli toona üleüldse VVS väljaõppe tase. Kahju, et pole kuskil kätte juhtunud saksa lendurite muljeid, kes MiG-3 sõja algul katsetada võtsid. Lihtsalt oleks huvitav võrdlus.
