Laevaühendus saartega.

[Eestimaa Blogi]

Tere!

Ma pole siin lehel varem aktiivselt osa võtnud. Sattusin aga lugema teemat Tiiburid Emajõel, nüüd püstitaksin uue teema, sest vajaksin asjatundlikke arvamusi.
Milliseid tiibureid võiks ja saaks kasutada Eestis mandrilt saartele sõiduks ning saartevahelises liikluses?
Millised on kütusekulud, süvised, kiirused jm?
Millised takistused sellel oleks?
Lähtudes, et algsadamaks oleks Rohuküla ja Virtsu, siis milliseid liine võiks tiiburid sõita ja milliseid sadamaid saartel kasutada?
Kui kallid on kuskil tiiburite piletid millistel distantsidel?

Olen tänulik igasuguste arvamuste eest.

[oliver]

Istun Rohukülas tiiburile ja sõidan Heltermaale? Edasi viskan jala või võtan takso et minna näiteks Kõpu tuletorni vaatama?
Sama mõttetu nagu külastada kruiisilaevaga Saaremaa süvasadamat....

[Radist86]

Vana teema jälle päevakorras.
http://www.saartehaal.ee/2012/07/18/tii ... a-ei-sobi/

[Eestimaa Blogi]

Vana teema jah, aga puudub selge visioon. Viide Saarte Häälele pole õigustatud, sest sealne teema kommenteerimine suht mõttetu. Isegi MKM-i vastus rääkis kiirlaevadest, mitte tiiburitest. Külla p nad ei saanud ka asjale pihta. Et siin aga oli tiiburite kohta Emajõel väga asjalikke arvamusi, siis soovikski sedasama ka siin.
Miks jala edasi kõmpima? Bussiga, rendiautoga - või rendirolleriga, vastutulija autoga, variante on erinevaid. Ning tasub asja vaadata ka hiidlase seisukohast, mitte ainult "siitpoolt". Pealegi eeldaks muidugi ka seda, et Rohuküla raudtee on taastatud...

Nii et tekib võimalus sõita ühistranspordiga Rohukõlani ja vabal valikul Heltermaalt edasi.

[oliver]

Mina vaatan asju muhulase vaatevinklist: esmaspäeva hommikul kell 5.40 ärkan, kell 6.10 sõidan praamile, seal joon kohvi ja söön hommikust ning kell 8.30 olen Mustamäel kontoris. Praamipilet mulle ja autole maksab 5EUR, ülesõit kestab ~25 minutit. Kolmapäeval samamoodi tagasi.
Mismoodi näiteks 10 minutit üle sõitev tiibur mind aitaks? Tõusen hommikul üles, kõnnin kilomeetri bussipeatusse, sõidan esimese liinibussiga sadamasse, kihutan tiiburiga üle väina ja istun teise liinibussi et sellega sõita Pääskülla ja siis omakorda ühistranspordiga Mustamäele kontorisse?

[Eestimaa Blogi]

Tänan Oliver!

Eks igal inimesel ole omad vajadused ja üks asi ei saagi kõigile sobida. Näiteks ei pea minema hommikul bussile, vaid võib auto sadamasse jätta? Või hoopiski tiibur tuleb Rohukülast otse Saaremaale. Eeldusel, et Rohukülas on rong vastas. Muidugi on aeg-ajalt vaja autoga minna ja mingitel puhkudel see kindlasti mugavam. Samas, iga reisija teeb ise valikud. Kui sa aga praamijärjekorras ootad, eriti pühade ajal? Ning ei saa peale, samal ajal kui suured bussid ruumi ära võtavad?

[Larry]

Vabandage, aga kuidas see kõik militaariaga seotud on? Noh, ega ei olegi...

[Some]

Mind huvitab rohkem kuidas ta kavatseb rongiühendust orgunnida... Aga jah, ühendusel Saaremaaga ajavõit olematu. Ja busse peab kaks korda rohkem olema - mõlemas sadamas vastu võtmas ja peale panemas. Või siis ootavad tiiburiga saabujad sadamas millal liinibuss praamiga järele jõuab

[Eestimaa Blogi]

Tänud!

Militaarvärk see tõesti pole, aga et ühes varasemas teemas palju asjalikku infot, siis seepärast lootsingi sama jätku.

Loomulikult peavad bussid ikka kohe kohal olema, see on elementaarne. Kui aga jutuks Haapsalu raudtee, siis ma imestan, et sellega tegelemine juba kõigile teada pole. Hoolimata Reformierakonna vastuseisust tegeldakse isegi trassiplaneeringuga, seega vähemalt mõned asjad tehtud või tegemisel. Riigikogu Haapsalu raudtee toetusgrupp ka olemas, kuigi erilist indu seal märgata pole.

Saaremaa jaoks on tõepoolest Virtsu poole pealt võit väiksem, küll aga saab ehk Rohukülast tulla. Otse või läbi Hiiumaa, see juba iseasi. Pealegi peaks see olema võimalus ka teistesse sadamatesse peale Kuivastu ja Heltermaa sõita. Põhiline ikkagi, milliseid sobivaid tiibureid on olemas jne. Küsimused ka eespool üleval. Ning võimalusel püüdke seostada ka matkajate jt inimeste vajadustega.

[tympsa]

Kui sa tiiburite tüüpe tahad , siis tuleb ikka Nõukogude / Vene toodangu poole vaadata, ega Euroopas neid reisilaevadena eriti pole tehtud.

http://www.hydrofoils.org/HGal/hgal.htm

Neid on siin igasuguseid, pooled kõlbaks ka Väinamerel sõitma vabalt, osa ongi mõeldud ka päris mere jaoks, taluvad 2 m lainet ja rohkemgi.kuid ma ei usu, et nad sobiks regulaarreisideks, tänapäeval on nad rohkem kasutuses lõbusõidulaevadena.

Tiiburi omapäraks on kõrge kütusekulu võrreldes tavalaeva või katamaraaniga, seega lühikesi otsi nagu Virtsu- Kuivastu sellega tõesti sõita ei tasu. Ajavõidu efekti hakkavad andma üle 50 km pikkused distantsid .

Praegu see on rohkem inimestele, kes teevad lõbureisi, saavad seega ka rohkem maksta ning seal, kus kütus on odav.Eriti nõutud siis kui popularne puhkepaik asub stardikohast( suurest linnast ) üsna kaugel, kuhu tavalaevaga oleks raske samal päeval edasi-ja tagasi saada.See õigustas Raketade kasutamist Tartu ja Peipsi sadamate vahel ja samuti Tartu-Pihkva liinil . Moskvas on nad praegugi veel käigus, et sõita kiiresti veehoidla randa suvitama

Kuid hiljem, näiteks Tallinn- Helsingi tihedal regulaarliinil ja kõrge kütusehinna tingimustes nad siiski ei õigustanud ennast.Soome lahel hakkas vahel ka merelaine segama, sest konkreetne tüüp ( oli vist Meteor ) polnud mõeldud päris mere jaoks.

[aurik]

Tympsa on probleemistiku väga asjalikult ja viisakalt kokku võtnud.
Lisan juurde, et tiiburid tuleksid majanduslikult toime ehk siis, kui neile on garanteeritud navigatsioonihooajal praktiliselt iga päev läbisõit vähemalt 250-300 km maksimumiläheduse laeva täituvusega. Väinamerel saaks ehk ca 70-kohaline "Voshod" (millele on pandud peale ökonoomsem ja töökindlam lääne poolt pärit mootor) sõiduomaduste poolest hakkama, aga vajalikku reisijatevoogu pole talle kusagilt võtta. Ma ei kujuta ette, et päevas oleks võimalik leida vastavat inimhulka 12-14 otsale Rohuküla ja Heltermaa vahel või siis 6 otsa kas Virtsu-Heltermaa või Kuivastu-Rohuküla suunal. Tiiburid tänapäeval võivad maj. toimetulevalt regulaarliinil liigelda kas tiheasustusega punktide vahel või siis, kui üheks punktiks on suur turismimagnet. Ja mida pikem navigatsioonihooaeg (nagu nt Kreeka), seda parem.
Turismisõiduga või siis tšarterreisiga, kus tellija maksab kogu sõidu hinna, sõltumata laeva täituvusest, on muidugi teised lood, aga siin tekiks küsimus Väinamere puhul selles, mitu tšarterit tellitakse. Vaja oleks paar sõitu päevas, aga maksimaalselt saaks paar sõitu kuus.
Isegi sovetiajal ei pandud tiibureid Väinamerele sõitma, järelikult ei loetud ka sealsetes tingimustes mõttekaks.

Tallinna-Helsingi liinil pani tiiburite liikumisele kõva põntsu suurte kiirpraamide tulek- ajavõit tiiburiga sõidul vähenes kõvasti ja suurel alusel pakutavate teenuste hulga vastu väike laev ei saa. Samuti on Soome lahe keskel laine teinekord päris korralik, st et tiibur pidi siis sõitma veeväljasurveasendis ja jäi sõiduajaga jänni.

[aurik]

Täienduseks juurde, et mingil määral vastaksid tiiburi profiilile sõidud Haapsalu-Kuressaare või Pärnu -Kuressaare, kusjuures saarlaste päälinna peatus oleks mitte Roomassaare, vaid Tori sadamas. Aga ma ei suuda kuidagi leida põhjendust, mis paneks nende ilma erilise seoseta linnade vahel iga jumala päev kaks laevatäit inimesi kulgema.
Tartu- Pihkva liini sovetiaegse populaarsuse põhjus peitus mitte vaatamisväärsustes, vaid märksa merkantiilsematel ajedel- lihtlabased kaubareisid. Laevade peatused olid täiesti kesklinnas ja 3-4 tunniga jõudsid kõik olulised poed ja turud läbi kammida. Ja iseenesest põnev laevasõit oli boonus.

[Eestimaa Blogi]

Tänud Teile!

Eks eeldaksingi seda, et asjad saaks toimima turismiperioodil vaid siis, kui oleks loota piisavalt palju külastajaid, nii meilt kui välismaalt. Hetkel ju enamus vaid kruiisituristid. Kui piisavalt neid ei ole, ei ole ka tõepoolest mõtet nii sõita.
Aga tänulik igal juhul asjalike arvamuste ja nüansside eest.

[trs]

Kohalike jaoks ei ole sel mõttel mingit jumet. Kes tahab kiiresti ja autota, sõidab bussiga sadama asemel lennujaama. Bussiliiklus on aga saartel suht lahja. Isegi Leedo on avastanud, et mõttekam on üldse reisijapilet ära kaotada, sest enamik reisib autoga. Turismireisidel ja veetaksodel oleks veel mingi mõte, aga suhteliselt lühikest aega aastast. Kas just tiibur on parim lahendus, pole kindel. Igatahes kahtlase kvaliteediga vene tehnika unustaks eos ära.
Võibolla mingid marsruudid ümber saarte ja saarte vahel erinevates väikesadamates, kust siis areneks programm edasi. Ilmselt max 20-30 kohaline kiire ja ökonoomne alus piisavalt madala süvisega, et ka näiteks laidude vahele põigat,a või muid huvitavaid kohti külastada. Selles suhtes näeksin võimalust ühendada saartel tegutsevad turismiettevõtjad ja ühiselt selline asi ära teha. Kui programmi oleks, siis sihtgrupina näeksin just nimelt neid kruiisituriste, sest niisama põdrad, venelased ja eksinud eurooplased tulevad tavaliselt autoga ja liiguvad ka saartel autoga.

[Eestimaa Blogi]

Tänud!

Eks ma ise vast sõnastasingi veidi valesti. Meteor (see ainuke, millega sõitnud ja lihtsalt meeldib, olemuselt), oleks vast liiga suur kindlasti, kui nüüd kohtade arvu jm süveneda. Isegi siis, kui laevale ei tuldaks mitte ainult bussiga, vaid ka autot sadamasse jättes. Seda, kas ja kes praamile autota läheb või tiiburile, on ka raske ennustada. Praamile ei minda sellepärast, et näiteks Virstust ei tule ju Virtsu-Tallinn ekspressi, Rohukülast küll tuleb. Väga palju oleneb auto mahajätmise puhul just sellest, kuidas edasi saada. Ja kui oleks rohkem sõitjaid, peaks ka bussiliiklus olema parem. Kui Hiiumaa vm puhul on ikka vastas suht kiire rong ja Tallinnas vaid mõned asjaajamised, kas...mugavam siis autoga sõita igal juhul?

Aga väga nõus, et mingi turismi raames käivitatavad väiksemad alused oleks mõeldavad. Vana panni ehk mitte võtta, kuigi eks alati ka võimalus sisu vahetada. See selleks, aga 20-30 kohaline tiibur - millised võiks olla? Milline neil kütusekulu võrreldes suurematega?

Küll aga olen veendunud, et tiiburid muudest variantidest paremad ja pean silmas just loodushoidu. Kiirlaevad lõhuvad lainetusega randu jm oluliselt rohkem.