Laevaühendus saartega.

[von manstein]

Ja-jah...ja siis kuulad neid seltsimehi...KUI kõvad tegijad nad ikka on ja KUI lollid on omanikud ja kuidas need tegijad ikka omaniku asemel kõike teisiti teeksid ja haljal oksal õitseksid...ja kuidas ta selle omaniku alt minema läheb teise firmasse, kus talle kilomeetrist kolm korda rohkem makstakse...ja siis näed sama taati poole aasta pärast ja kuulad taas sama juttu...aga huvitav- ükski neist tarkadest ja süümekatest autojuhtidest pole oma tarkust, kuidas elu kui hernes veerema peaks, omaenda hüvanguks kasutanud. Ikka on maailm kui üks p...ameri ja tema kui üks lilleke seal sees...

Lemet, argumenteeritud ja loogilise väitlejana tuntud kodanik, paluks televaatajate ees konkreetne segasevõitu tsitaat lahti tölkida..

No mitte muhvigi ei saa aru.. Küllap ka madalama haridustaseme süü..

Küll aga..

Raha ma lugeda mõistan ja sestap ei tahagi mitte mõelda selle, et juht peaks näiteks Barcelonas või Valencias hakkama vanale sandaalile remonti tegema,

Ehh raiska, kas Su ainumas MAN (suht haruldane mark transeuroopa marsruutidele) toob tõesti leiva peale vorstiviilu..?!

Ehk siis konkreetselt, palju kildihinne ka on..

Siis kannataks edasi väidelda..

[Lemet]

No mitte muhvigi ei saa aru.. Küllap ka madalama haridustaseme süü..

Ilmselt küll...

Ehh raiska, kas Su ainumas MAN (suht haruldane mark transeuroopa marsruutidele)...

On, on, vaata et pea ainus terves Euroopas...a millal isand manstein ise ka viimati transeuroopa marsruuti sõitis? Et nii täpselt Manjade hulka sealsetel teedel teab...

Ehk siis konkreetselt, palju kildihinne ka on..

Vaat see jääb minu teada ja sinu välja uurida...aga piisav, et tonniseid õlivahetusi teha ja juhile palka maksta. Ilma et ta kaarti lõhki sõitma peaks. ja muidugi uue auto liisingut.

Siis kannataks edasi väidelda..

Ja aru ma ei saa, millest ma sinuga väitlema peaksin. Sellest, miks sa marjamaale ei mahu... A oled sa proovinud? Järsku polegi nii kole

[von manstein]

Sellest, miks sa marjamaale ei mahu... A oled sa proovinud? Järsku polegi nii kole

Küllap on Lemetil õiguski.. Ehk tasuks üritadagi.. Tänks, Lemet igal juhul. Oled sündinud demagoog.. Andsid vihje..

[vanahalb]

Noh, otseselt muidugi ei näe.. Küll aga piisab kasvõi kord mootoriõlivahetuse ajal (nii iga 30 000 takka) kontrollida eelpoolmainitud agregaatide õlitaset .. Ja kui on ehk piisavalt kogemusi, siis ka antud olluse värvuse ja konnsistentsi seisukorda..

Ei lagune need agregaadid nii fataalselt ja üle öö midagi. Eriti kui oled konkreetse riistapuuga tükk aega sõitnud..

Noh, vahel ikka lagunevad küll. Alles hiljaaegu oli kui mul tuttav umbes samasugusel Volvol ise tagasillas õli vahetas ja ämbri põhjast laagri kuuli või rulli leidis. Õnneks ei juhtunud muud midagi kui plaanitud tööks tuli kiiresti teine auto leida.
Teiseks - ma veoautode kohta ei tea, et kas kõik tellijad lubavad ükskõik kui vana autot kasutada. Ekskavaatoritega on küll juhust olnud, et juba lepingusse kirjutatakse punkt, et vanemat kui 3aastat või 5aastat ei tohi kasutada. Töö hind on siis ka vastav Kellelgi pole huvi, et mingi laeva laadimine vms kallis protsess seisma jääks , sest vend lapib oma närakaid voolikuid.

Teha saab muidugi ka vana masinaga, ma sõitsin ise sõiduautoga ca 600 000 km ja üsna pikki otsi. Aga ma vahetasin osi sisetunde järgi, mille peale remondimehed jälle imestust avaldasid. Et me vahetame ikka siis kui midagi katki on, mitte kilometraazi põhjal. Ma väitsin vastu, et te ei tule nagunii kuhugi Karjalasse 30 kraadise külmaga starterit vahetama ja see starter on 250 000 sõitnud ning tuleb täna ja kohe ära vahetada. Tee peale ei jäänud kordagi kuid ega selline filosoofia ei tulnud odavam kui uut autot liisida.
Liisingut võtta ei tahtnud jälle eesti liisinguandjate eripära tõttu - kui ära tüdinenuks, tulnuks tagasi viia parem auto kui kunagi sai võetud. Üks variant oli veel uus auto kohe välja osta kuid kui hakata mõtlema, et 20 000 EUR ikkagi ja lihtsalt sõiduauto peale - danuinahhui, selle rahaga oleks midagi mõistlikumat teha.

[Lemet]

Teiseks - ma veoautode kohta ei tea, et kas kõik tellijad lubavad ükskõik kui vana autot kasutada.

Isegi kui lubavad, siis peale esimest telefonikõnet stiilis "teate, mul jooksis saan laiali ja leidke nüüd keegi, kes oma haake parklasse paneb või laadimisse jätab ja minu haake ära viib" võid olla kindel, et sealt (ja paljudest teistest kohtadest, sest see maailm on ikka päris väike ja sõna levib) enam sulle tööd ei tule. Ja arusaadav ka- milleks peaks mingi vana saaniga endal unerahu rikkuma, kui saada on ka paremaid variante. Eesti sees pole probleem(veel) nii terav(aga neid ürgvanade autodega sõitjaid jääb siingi järjest vähemaks), välisvedudel püütakse igat sellesuunalist riski vältida.

[ivanorav]

Olen kah Lemetiga selles osas sama meelt, heaks näituseks sobivad lennufirmad, no vötame näiteks Norwegian ja Estonian air.
Norwegianil on köik tutikad lennukid NB! UUed= ökonoomsemad=odavam hind !
Remonti pole vaja teha, selle asemel saab teha lisareisi, kus taas ökomoomsus= odavam hind domineerib!
Saab suurtes lennujaamades uksi jalaga lahti lüia.
Aga meie armsal Estonian eeril on vanad lennukid, need vajavad tihedamini juba korralist hooldust/ülevaatust, kütust söövad kui loomad, oh häda, kui juhtub veel möni rike ( viimaks katkine rehv) on usaldus kadunud.(nägin dokumentaali, kus sarnasel pöhjusel lennuk öhus maha pöles!)
Aga igaühe jaoks on keegi ja samas saab nende "odavate" lennufirmadega vähenöudlikele/lollidele klientidele charter-lende teha ! Need ei vingu ega virise, istuvad kuulekalt lennukis, kuni viga korjatakse, vöi saadetakse üldse koju!

Ehk kokkuvöttes on mölemal öigus! Mahuvad veel mölemad siia maailma!

[2korda2]

Lemet ja manstein - võtke endale tuba ja ärge risustage teemat.

Lynx,
arvutuses olulisi vigu ei ole. Umbes samale tulemusele (kulud sild vs praam enam-vähem võrdsed, sõltub suuresti sillaehituse finantskuludest) jõuti ka LHV foorumis. Sillaehitus on aga ammu juba mitte majanduslik vaid poliitiline otsus, mis nüüd seoses uute laevade ostuga lükkub edasi oma paarkümmend aastat. Ma omalt poolt väidaks, et koos Muhu-Mandri sillaga tuleks kohe teha ka Saaremaa-Hiiumaa vaheline sild (seal on tingimused tamm+sild ehitamiseks oluliselt soodsamad). Põhjus lihtne - sellisel juhul oleksid mõlemad saared mandriga ühenduses 24/7. Lisaks - kui on vaja Hiiumaalt jõuda Pärnu-Viljandi-Tartu joonele (või lõunapoole), siis ei oleks kahe silla kaudu sõit kehvem otse mandrile praamisõidust.
Mina ei kõhkleks sillal maksta praamipiletiga vähemalt võrdset hinda - teenus oleks parem (paindlikum, kiirem).

[Lemet]

Jäi siin ennist kahe silma vahele isand mansteini märkus...

Küll aga piisab kasvõi kord mootoriõlivahetuse ajal (nii iga 30 000 takka) kontrollida eelpoolmainitud agregaatide õlitaset

Võrdluseks- uue auto õlivahetusvälp on Manja puhul 120 000. Mul on kuri kahtlus, et kokkuvõttes tuleb see tonnine hooldus, mis mansteinil koledasti näikse hinge kraapivat, ikkagi odavam kui temal hoovil teostatud neli õlivahetust sama aja jooksul. Muudest kuludest rääkimata...

Õlivahetused 10W-40 filtritega 3X 390.-

Neli õlivahetust peaks maksma 1560.-
Vabandust OT pärast.

Aga mis sillandusse ja ühendusse saartega puutub, siis oleks huvitav teada, kas eelmises poognas isand Tympsa poolt tähendatud 45-dollarilise sillapiletiga majandatakse sild 100% ära või tuleb lisaks ka riigilt dotatsiooni?

[Lynx]

2korda2,

Soela väina oludest olen teadlik. Seal saaks suurema osa teest tammiga lahendada, vee liikuvuse ja laevaühenduse jaoks oleks kohati sildu vaja. Sõitsin eile jälle Saaremaalt mandrile tagasi ja tuleb taas tõdeda, et Väikesest väinast on saanud sodi täis lomp.

Hiiumaa ühendus üle Saaremaa tuleks teemaks kindlasti. Paraku Kärdla-Tallinn suunal liikujale ei pruugi sellest ajalist võitu tullagi. Aga eks kiiremad mured lahendab edaspidigi lennuk ja lõunasuund oleks kindlasti siis parem.

[tuna]

Tänases Päevalehes on ühel ja samal leheküljel kirjas etteheited, et uued parvlaevad on senistega võrreldes:
a) väiksemad
b) suuremad

Valitsejate pettemanöövritele järgneb tulemus nagu onu Remuse juttudes: sootuks süütu kannatab. Süütud ehk kõrvalseisjad on saarte külastajad, kelle toimivad ühendused on suurte egode nimel ohtu seatud. Tellitud laevad näivad olevat väiksemad kui praegused ja ega meeskondade kogemused sünni ka üleöö.

ja...

Tellitud laevad pole ka päris sellised, nagu hanketingimused nõudsid. Konkursi toimumise ajal oli Kuivastu sadama dokumentides kirjas, et ta saab võtta vastu maksimaalselt sajameetriseid aluseid. Küllap suudab siiski rohkem: nagu räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi PR-juht Rasmus Ruuda, võivad 114-meetrised laevad olla isegi paremad kui praegused ja peavad vastama reaalsetele, mitte paberil kirja pandud nõuetele.

Saaremaa Laevakompanii kodulehe andmetel on praegused laevad 97,84 meetrised.
Allikas: http://epl.delfi.ee/news/arvamus/kriste ... d=70172045

[Kapten Trumm]

Kummaline, taoliste "uudiste" taga näib analoogselt Elroni seiklustega olevat ärist ilmajääjate osav niiditõmbamine ja poriloopimise kampaania.
Kui Elroni "porganid" alustasid, siis käis ka analoogne kampaania, kelle korraldajat võis vaid aimata.
Üksteise järel, juhuslikult, tuli laviinina uudiseid, küll ei mahtunud lapsevanker vagunisse ja küll jäi rong hiljaks.
Justkui nende logisevate vene rongidega sõitnud eelmisel operaatoril vigu ei esinenud....
Rääkimata muinasjutust, kuidas eelmise operaatori juhatuse esimees pisikese palgaga leppis.
Keegi nagu surus vägisi eetrisse taolisi uudiseid - ainuke, mis saavutati, oli uue tegija määrimine ja ega see vanu ronge tagasi enam toonud.....

Huvi võiks ajakirjanikud tunda selle vastu, kas saadud raha ikka laevade kuludeks läks.
Eks praktika näitab, kas nt kinnisvaraarendus Saaremaal võtab tuure maha.
Taoliste uudiste initsiaatoril aga tasub võibolla enne järgmist info lekitamist korra peeglisse vaadata. Vähemalt iseeenda jaoks.
Probleem polnud ju mitte omandivormis, vaid operaator nõudis järjest kasvavaid summasid ja ei suvatsenud seda läbipaistvalt teha.
Tekkisid kahtlused, et raha läheb mujale ja ühel hetkel ületasid need kriitilise piiri.
Ükski riik, ka pahatihti banaanivabariigiks kutsutud Eesti ei saa endale lubada, et suvaline ärimeeste kamp teeb mis tahab. Prestiizi küsimus, selle kõrval on 10 meetrit laeva pikkust peenraha.

[mx77]

Kas sa Trumm tahad seada kahtluse alla fakti, et kord ei mahtunud reisijad lihtlabaselt Elroni rongi ära ja pidid järgmist ootama?
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=68477155
Metroo puhul pole see probleem kui rong käib intervalliga 30sek kuni 2 minutit, aga meil vist need intervallid ikka vähe pikemad vast.
ei mäleta, et vanade rongidega oleks seda juhtunud.

Aga laevadest niipalju, et kuskil oli võrdlus, siis uute veeväljasurve oli väiksem kui Leedo omadel, seega vist ikka väiksemad. Kuigi kui mõõte võrrelda siis ei saa aru, kust nii suur erinevus tuleb.
http://majandus24.postimees.ee/2969983/ ... parvlaevad

[Kapten Trumm]

Hambumisraskused on igal projektil, ilma igasugu kahtluseta - ka GoRailil olid. Iseasi, kas nad seda afisheerima kipuvad.
Vahe on aga selles, et eelmine tegija ei kavatsenudki kaasaegseid ronge tuua, vaid lootis kasvavat rahavoogu riigieelarvest saades vanadega edasi lohistada.
Kui samad asjad aga 3a pärast endiselt probleemiks on, tuleb hakata küsimusi esitama (eelkõige MkM-l Elronile).

[VanaUnt]

Kümme aastat sõitsin Tartust Tallinnasse paar korda kuus.Rongiga. Peale Elroni tulekut kahjuks leidsin, et Tartust Tallinnasse trammiga sõita pole just eriti mugav, talvel külm, istud tabureti peal. Linnade vahel kaks tundi sõita , võiks ikka olla mingidki mugavused. Mina olen nüüd bussifirma kliendiks ja ei tea, mis oleks see präänik, millega mind Lux Ekspressi juurest üle meelitada.

[ptrt]

Tänases Päevalehes on ühel ja samal leheküljel kirjas etteheited, et uued parvlaevad on senistega võrreldes:
a) väiksemad
b) suuremad

Erinevatest asjadest räägitakse läbisegi. Uued laevad on pikemad (on ju suurem) ja mõnevõrra väiksema mahutavusega (no on ju väiksem). Praeguste laevade tellimisel olevat arvestatud tollast nõuet et laev peab olema alla 100m (olevat tulenenud sadamate kaide pikkusest), seetõttu tuli mahutavuse saavutamiseks ehitada kallimad kahe tekiga laevad, praeguseks olla see 100m nõue müstiliselt haihtunud, mis annab võimaluse ehitada odavamad, ühe peateki ja ripptekiga laevad.

Otsest ärapanemist päris ei kahtlustaks, aga natuke imelik tunne tekib küll kogu seda tralli vaadates, ühelt poolt on rahva raha kokkuhoidmine küll üllas tegu, aga teiselt poolt pole mingit garantiid et suures plaanis see kokkuhoid üldse kuskilt tuleb ja kuidas see teenuse kvaliteedile (mis hetkel on tegelikult päris hea) mõjub. Mäletan veel suht hästi seda aega kui praame opereeris õnnis merelaevandus või misiganes asi see seal oli...