Laevaühendus saartega.

[Radist86]

No praegused laevad on ammuste "pähklikoortega" võrreldes superluksid. "Suurupi", "Viimsi" ja mis need kõik olidki. Uuemad "...laiud" jt olid muidugi hoopis teine maailm aga praegustega ei anna võrrelda. Noorepoolse tormiga levis reisijate koridoris oksehais, sest mitte kõik ei mahtunud WCsse (mis oli vist ühekohaline), kus tihti keegi juba ees korises. Natuke maad edasi tekile ei venitanud jälle alati välja. Suure lingiga avanevat tihenditega terasust ei jaksanud vastu tuult ja kaelakohisevat veemassi piisavalt kiiresti lahti lükata ja nii järgnes väljapääsemisele mõnikord õnnetu tühi krooksatus parda suunas ning häbeliku näoga reisija kõikus seintest põrkudes tagasi. Suitsumehed pressisid kogu jõust, et ust veidikegi irvakil hoida ja seal pilus kiiruga suitsu kõhvida. Väljas oleks laine üle pea löönud ja suitsu mõne sekundiga kustutanud. Roheliste nägudega reisjad jätsid mitmele poole küünejälgi, et end koledalt kõikuvas praamis kuidagi püsti hoida, sest istekohti kõigile ei jagunud. Olen ise korduvalt diplomaadikohvril istunud, krdi pursui selline. Kõigil polnud sellist märssi, millele kannataks taguotsa toetada. Laine käis üle parda ning mõnikord põkkusid soolasest mereveest nõretavad autod külgepidi ja otsipidi, vaatamata tõkiskingadele (jämedast prussist saetud kolmnurksed klotsid). Ei mäleta, kas mõnikord tõmmati autod köitega teki külge kinni või on see jälle minu peas tekkinud kujutluspilt. Uh, olid ajad...
Lommulikult oli peegelsiledat merd ka aga kohvri otsas või põrandal sai vahel ikka istuda.

Praegu lösutad nahksel nurgadiivanil ja luristad virtuaalmaailmas ekslemise kõrvale kohvi või istud mugavas toolis laua taga ja lased endale prae ette kanda. Suurema lainega käib aegajalt kõvem mürts, praam väriseb, kõigub ja raksub natuke, mõnel ringitatsaval reisijal läheb samm sassi, klaasid baaris lasevad törtsu tundmatut versiooni Tubular Bells´ist ning silm kaotab ekraanil järje. Piilud üle läpakaekraani, ajalehe vms. Kellel silmad kandilised, see vist esimest korda tormisel merel praamisõidul. Süvened muiet maha surudes uuesti lugemisse. Mõnus.
Nojah, praamid oleks võimelised kiiremini sõitma, aga säästuvärk igal pool, mis parata. Tuleb lihtsalt aega paremini planeerida.
Loodetavasti tulevad uued praamid vähemalt sama uhked, mitte ei hoita jälle kusagilt kokku. Saaremaa kaudu mandrile sõit sobiks mulle vägagi, sest Pärnus käin mitu korda aastas aga Tallinnas mitte igal aastal. Pole lihtsalt asja sinnapoole. Enamusel on ilmselt vastupidi. Ühtlasi põikaks mõne tuttava saarlase, keda pole ligi 30 aastat näinud, poolt läbi, ütleks näost näkku tere ja suruks käppa.
Aga kohe üldse ei usu, et mingid sillad tulevad. Hea, et praamidki liiguvad. Kusagilt ei paista rahalaeva. Pigem keeratakse igal pool rahakraane kinni. Väljaspool tõmbekeskusi elamine on lähitulevikus luksus, mille eest tulebki endal kõvasti peale maksta.

[vanahalb]

Või veel üks vaatenurk: Leedo laevad maksid mäletamist mööda 35M euri tükk, Tallinna Sadam väidab, et saab enda omad alla 30M. Kaks laeva = 60-70M. Sild on eeldatavalt 3x kallim. Kui laevade eluiga on vähem, kui kolmandik silla elueast (minu meelest vägagi tõenäoline), siis peaks sild olema parem valik, isegi arvestamata laevade suuremat jooksvat kulu ja muid hädasid.

Ehk et minu meelest oleme jõudnud punkti, kus sild on juba majanduslikult soodsam, kui praamidega susserdamine. Seejuures ei arvesta ma paremat ühenduskindlust, vähenevat ajakulu ja asjaolu, et vabaneb kahe laevameeskonna jagu inimesi tootvale tööle. Ei arvesta ka keskkonnaaspektide plusse-miinuseid ja seda, kui suures osas oleks sillaehitus kodumaine projekt (võrreldes laevadega, mis on selgelt tööots Norra/Türgi jaoks).

Vist ei ole silla paremus majanduslikus mõttes riigi rahandusega tegelejate jaoks veel niivõrd ilmne, et praamiühendust raharaiskamiseks pidama hakataks.

Selliste projektide puhul tekivad kohe huvigrupid, kelle sissetulek kaduda ähvardab ja nad leiavad küllalt põhjuseid millele rõhuda. Eestis nimetatakse seda "hõlmikpuu sündroomiks". Kui sillaehitus kunagi Partsi ajal päevakorras oli, tuli ridamisi artikleid, tavaliselt mingitele keskkonnaprobleemidele viitavaid. Kuni selleni välja, et vareseparved lendavad vastu sillasambaid ennast uimasteks ja tuul hakkab vantides uluma ning ajab meres räimed hulluks. Minumeelest oli niisuguste "keskkonnauuringute" rahastaja Leedo seltskond, kelle leiva sild kindlasti ära oleks võtnud.
Mingi analoogia on praeguste praamidega., mis on operaatori väitel madala süvisega ja ainulaadsed, mõeldud Väinameres sõitmiseks. Kui nüüd uusi praame ehitama hakati, siis küsis reporter mingis raadiosaates neilt Norra projekteerijatelt, et kuidas te niimoodi kohe saate projekti paberile visata, meil on ju meri nagu supikauss. Norrakad jälle seletasid, et pole need praamid nii ainulaadsed midagi, ehitades tuleb arvestada ikka sadama normidega. Kui sadama lubatud süvis on 3 või 4 meetrit ei loe midagi, et fjordi keskel on vett kilomeetri jagu ja võiks kasvõi ookeanilaevaga sõita.

Kui praamiäri tõesti riigi kätte läheb, kaob üks peamine sillaehitajate vastane huvigrupp ära ja võib tõesti lihtsalt ainult majanduslikku tasuvust kaaluda. Ma vaatasin maanteeameti lehelt, et näiteks Mäo liiklussõlm maksis ca 30 milj EUR, enamus rahast saadi Euroopast. Sild on umbes sarnane infrastruktuuri osa, küsimus on, et kas õhutada Brüsselis tuld või lasta jääda nagu on.

[Kapten Trumm]

Vanahalb on üsna tabavalt viidanud, kus poolt tõenäoliselt see käunumine Tallinna Sadama uute laevade teemal tuleb.
Seejuures ei taha ükski ajakirjanik miskipärast rääkida sellest, MIKS see seltskond MkM-st "kinga sai".
Pakun, et keskmise ajakirjaniku võimeid ületav väljakutse pluss klikke Telhvis ei too - järelikult ebahuvitav.

[sammal.habe]

mismõttes need ainulaadsed on? mäletamist mööda on madala veeseisu korral Rohuküla - Heltermaa vaheline liiklus raskendatud.
ja ammuks see oli kui Rukkirahu kanalit süvendati, et uued Leedo laevad läbi mahuks oma süvisega.
rannamehed arutasid tookord, et vanasti tehti ikka laevad mere järgi. nüüd aga hakatakse merd laevade järgi kohendama.

...
Mingi analoogia on praeguste praamidega., mis on operaatori väitel madala süvisega ja ainulaadsed, mõeldud Väinameres sõitmiseks.
...

[vanahalb]

mismõttes need ainulaadsed on? mäletamist mööda on madala veeseisu korral Rohuküla - Heltermaa vaheline liiklus raskendatud.
ja ammuks see oli kui Rukkirahu kanalit süvendati, et uued Leedo laevad läbi mahuks oma süvisega.
rannamehed arutasid tookord, et vanasti tehti ikka laevad mere järgi. nüüd aga hakatakse merd laevade järgi kohendama.

...
Mingi analoogia on praeguste praamidega., mis on operaatori väitel madala süvisega ja ainulaadsed, mõeldud Väinameres sõitmiseks.
...

Praeguse operaatori väitel ainulaadsed...

See seondub siit foorumist ühe teise teemaga, "Ministri lollus" kus näiteks mina merekauge inimesena kaitsesin Urve Palo kui ta vahepeal otsustas, et riigi laevu ei tule. Kaitsesingi sellepärast, et niipalju kui tollal ajalehest lugeda - Leedo seletas, et tema praamid on eriprojekt väga madalas meres sõitmiseks ja siis käib ka kiil vastu põhja.. Niisuguseid ei saa mingi valemiga kahe aastaga valmis ehitada, sest juba projekteerimiseks läheb aasta. Miks ei peaks uskuma kui kirjatsura niimoodi serveerib?

Tõenäoliselt uuris riik siis asja põhjalikumalt ja ajakirjanduses said norrakad ka sõna. Nemad väitsid, et pole see mingi eriprojekt, neil on madalaid sadamaid küllalt ja niisugused joonised võib kohe kätte anda. Kah õige.

Jutu mõte oli hoopis see, et kellel leivatükk käest libisema hakkab, proovib oma argumendid meediasse paisata. Ükskõik, kas PR-firma kaudu või mõnel ajakirjanikul kõrtsilaua taga nööbist haarates. Keskmine ajakirjanik on nii pealiskaudne, et ta ei suuda nagunii detailidesse süüvida.
Rahvamassidele lähevad alati kõige paremini peale mingite keskkonnaohtudega seonduvad asjad ja kui neile hakatakse rõhuma võib kuskil karvast kätt aimata.

[tuna]

See suurem-väiksem osutus ootamatult huvitavaks probleemiks. Põhimõtteliselt võib selle jagada kaheks: reisijakohad ja autokohad.

Reisijakohtade osas peaksid uued laevad olema märkimisväärne edasiminek. Praeguste laevade puhul on vähemalt Hiiumaa liinil suurim häda, et reisijakohti on võrreldes autokohtadega liiga vähe. SLK alustas uute laevadega täpselt sama probleemi otsas nagu Elron tänavu - reedel ja pühapäeval olid parvlaeva salongid teatud reisidel tuugalt täis. On seda tänaseni, aga ajalehed lõpetasid sellest kirjutamise juba ammu. Laevad küll täidavad hankes nõutud 400 istekohta, kuid seda tänu koridoris seina külge kinnitatud klapptoolidele. Ka pärisistmeid on pandud nii tihedalt, et lihtsalt pole eriti vaba põrandapinda, kus nö lõõgastunult püsti seista (loe: põrandal istuda). 22.4.2010 Postimehe andmetel oli esialgu salongi plaanitud ja ka tegelikult paigaldatud 350 istekohta. Uutel laevadel on lubaduste järgi salongis 464 istekohta (Hiiu Leht 7.11.2014). Lootuses, et need on päris istmed (iseenesest tundub see tõenäoline, sest vaadates laeva pikkust, peaks selleks ruumi olema), on paranemine tõsine.

Autokohtade osas on uutel laevadel 10 (160/150) sõiduautokohta vähem. Ühelt poolt parandab see veelgi olukorda salongis, kuid teiselt poolt võib tähendada autojärjekordi sadamas. 10 sõiduautot ei ole väga suur vahe, aga teatud tingimustel võib see hakata nö kuhjuma. Teiselt poolt sõidab praegu Hiiumaa vahet üks suur laev ja väiksem laev (Regula kohta annab faktaomfartyg.se 105 sõiduautokohta), nii et kokku sõiduautokohtade arv suureneb liini peale. Millele ma praegu vastust ei leidnud, on autorongide mahutavus praegustel laevadel. Loogiliselt võttes peaks neid mahtuma sinna tänu kahe autotekile uutest rohkem. Kas see suurendab järjekordade tekkimise võimalust või mitte, ei oska öelda. Kahe suure laeva tulek tähendab niikuinii graafiku järjekordset põhjalikku ümbertegemist. Kui tulid praegused laevad, siis SLK üritas teha ühele laevale mõeldud graafikut, suure surmaga õnnestuski neil aastakümneid paika loksunud graafik asendada, aga sõita tuli neil lõpuks ikkagi kahe laevaga. Nii et praegune on mingi hübriid, mille põhjal erilisi järeldusi ei saa teha.

[mx77]

Vanahalb on üsna tabavalt viidanud, kus poolt tõenäoliselt see käunumine Tallinna Sadama uute laevade teemal tuleb.
Seejuures ei taha ükski ajakirjanik miskipärast rääkida sellest, MIKS see seltskond MkM-st "kinga sai".
Pakun, et keskmise ajakirjaniku võimeid ületav väljakutse pluss klikke Telhvis ei too - järelikult ebahuvitav.

Mida sa jaurad jälle. Äripäev oli vist, kes kõik need Leedo laevade ühelt firmalt teisele edasirentimise skeemid valguse kätte tõi. Alles PEALE SEDA hakkas MKM siputama, mitte enne. MKM tappis sisuliselt ise ka selle sillaprojekti ära, sild oleks võinud ammu valmis olla.

[OnuEnn]

Laeva mahtuvuse arvutus on tore, aga praktikas sõidab ainult üks laevHiiumaa vahet, kui TS tellib plaanitud 2 laeva ja paneb need ka mõlemad sõitma, suureneb reaalne läbilaskevõime tunduvalt rohkem kui 2x. Praegu teeb Regula ühks-kaks sõitu päevas.

[mx77]

Laeva mahtuvuse arvutus on tore, aga praktikas sõidab ainult üks laevHiiumaa vahet, kui TS tellib plaanitud 2 laeva ja paneb need ka mõlemad sõitma, suureneb reaalne läbilaskevõime tunduvalt rohkem kui 2x. Praegu teeb Regula ühks-kaks sõitu päevas.

kas see süvendatud laevakanal on nii lai?

[OnuEnn]

Mõlemas otsas on kitsad süvendatud kanalid, ainus võimalus kahel laeval üksteisest mööduda on keskel vabas vees. Vanasti 2-tunni graafikuga nii toimuski, praeguse 3-tunnise graafikuga sõidab üks laev edasi-tagasi ja sõltuvalt hooajast teeb Regula ühe või kaks sõitu edasi-tagasi. Leedol oli nii kasulik, ei pidanud neljandat uut laeva ostma ja see ainus sõitis täiskoormusel mõõduka kiirusega kulutades vähe kütust.

[Lemet]

Ehh raiska, kas Su ainumas MAN (suht haruldane mark transeuroopa marsruutidele) toob tõesti leiva peale vorstiviilu..?!

Isand mansteinile ja tema silmaringile mõeldes sai eile Poolast tulles piirilt Kaunase poole automarkide osas veidi statistikat tehtud. Seal selline lugemiseks sobiv teelõik ja autod pea 100% Euroopasse minevad. Niisiis, 242 vastutulnud autost olid 42 MAN tüüpi veokid ja ülejäänud 200 jagunesid Mersu, Dafi, Iveco, Renaulti, Scania ja Volvo vahele. Seega väide, nagu oleks manja Euroopas mingi haruldus, ei kannata lähemal uurimisel suurt kriitikat.

[von manstein]

Niisiis, 242 vastutulnud autost olid 42 MAN tüüpi veokid ja ülejäänud 200 jagunesid Mersu, Dafi, Iveco, Renaulti, Scania ja Volvo vahele.

Niisiis tugev 20%..

Ja nagu aru saame, siis ise loendasid.. Tubli töö..

Küll aga Saaremaal pole konkreetseid isendeid üldse liikvel.. Vist üks oli, kallurhaagise ninas..

Tundub siiski kahtlasevõitu liikur. Noh massiivse töötsükli mõttes..

Võrdluseks- uue auto õlivahetusvälp on Manja puhul 120 000. Mul on kuri kahtlus, et kokkuvõttes tuleb see tonnine hooldus, mis mansteinil koledasti näikse hinge kraapivat, ikkagi odavam kui temal hoovil teostatud neli õlivahetust sama aja jooksul. Muudest kuludest rääkimata...


Tsiteeri:

Õlivahetused 10W-40 filtritega 3X 390.-


Neli õlivahetust peaks maksma 1560.-

Sa ei saanud täpselt aru..
Õli 10W-40 hinnaga 2,90 eurot.. Maht 34 liitrit. Kokku98,6eurikut..
3 vahetatavat elementi sinna juurde.. nii 40 -.

Kokku 138,6.-

Ja nagu targemad teadjad on jõudnud kinnitada, ei peagi iga 30 000 takka vahetama..
Piisab ka 60 000 välbast..?!

Noh ja kommentaariks sellele..

Noh, vahel ikka lagunevad küll. Alles hiljaaegu oli kui mul tuttav umbes samasugusel Volvol ise tagasillas õli vahetas ja ämbri põhjast laagri kuuli või rulli leidis.

Siis pidi juba ammu kuri karjas olema.. Ja agregaat ikka veel koos..

[Lemet]

Nojah, aga kui sa veel märganud pole, siis on maailm pisut laiem kui Saaremaa...ning teha põhjapanevaid järeldusi ainuüksi sealsetel teedel toimuva põhjal on pisut põhjendamatu. Lihtsalt uudishimu- millal sa viimati ise suure auto roolis Leedust kaugemale said?

[von manstein]

Lihtsalt uudishimu- millal sa viimati ise suure auto roolis Leedust kaugemale said?

Ega ei ole sittagi kaugemale sattunud.. Tunnistan ausalt, viimane "sunniviisiline" lähetus toimus aastal 1988.

lähemalt kajastatud teemas..
http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... 45&t=20819

Nii et puha sunnismaine ori.. Ei miskit silmaringi..

Mis aga MAN-i puudutab, siis näiteks portaali Auto 24 andmetel saaksime järelturu masinate koha pealt üpris kõneka proffiili..

http://www.auto24.ee/kasutatud/nimekiri.php?a=107

Paluks klikata ja leida suhtarv..?!

[vanahalb]

quote="von manstein"][
Noh ja kommentaariks sellele..

Noh, vahel ikka lagunevad küll. Alles hiljaaegu oli kui mul tuttav umbes samasugusel Volvol ise tagasillas õli vahetas ja ämbri põhjast laagri kuuli või rulli leidis.

Siis pidi juba ammu kuri karjas olema.. Ja agregaat ikka veel koos.. [/quote]

Defineeritigi "õnnelikuks õnnetuseks" ja kisti reduktor välja. Selliste asjade ennetamiseks peaks nii vanal autol iga õlivahetuse ajal põhisõlmed profülaktiliseks vaatluseks lahti kiskuma, aga kesse viitsib. Lihtsam on uus auto osta, eriti siis kui juba nii 2000 km otsi sõita.

Et nüüd MAN Eestis nii levinud pole on vist algusaegade esindustes ka kinni. Kui ei saanud kohe põhja alla, siis kuskil 15 aastat hiljem üritada on vägagi rahaneelav ettevõtmine.
Siinsel veoautoturul on minumeelest Volvo ja Scania OK, koos varuosade ja doonorautodega. MAN? Esindus vast nii hull sõimusõna pole kui Skuba
Leedus seevastu on MAN päris au sees. Ma olen tihtipeale Klaipeda sadamas käinud. Kui mingi suurem ettevedu laevale on siis vintskemad vennad põrutavad siiamaani Kamazidega. Kui keegi neist Saksamaalt paremat autot läheb tooma, võetakse tavaliselt MAN. Päris uusi autosid nad ei osta. Põhjus ongi sama kui Eesti Volvo- ja Scaniaomanikel. Teada-tuntud mark, varuosi ja doonoreid lademes. Mine seleta neile, et Volvo on ikka ilgelt hea ja MAN mingi friigiauto.