Vanem tehnika, memuaarid jne.

[mx77]

Miks peaks olema keha kaal ja õhutakistus seotud? Me räägime ikka ju kiiruse saavutamisest. Ja ma saan siis nii aru, et (karikatuuri minnes) sinu väite põhjal pole vahet, kas 50 hj mootor panna 500 kilosele autole või 50 tonnisele rekkale, kuna "valemit pole antud", siis liihuvad mõlemad konstruktsioonid ühesuguse kiirusega ühe aja vältel Tallinnast Pärnusse?

Kopeerin siia sinu enese posti:

Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.

Ära nüüd hakka Trummi moodi keerutama ja mingist Tallinnast ja Pärnust rääkima.
Nagu ma sulle varasemalt kirjutasin, siis sama õhutakistusega keha lõppkiiruseks vajalik jõud ei sõltu selle keha massist, erineb vaid selle kiiruse saavutamise aeg. See sinu tsitaadist rasvaselt märgitud küsimuse osa on seega väär.

[Lemet]

Kui suurt kiirust ja millise aja jooksul

.
Miks sa endale sobiva ainult välja valisid?

Kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga, õige? Kas koorma kaal omab aega silmas pidades väärtust? Minu arust omab.

[Illike]

Üks räägib kiirusest, teine kiirendusest. Täiesti erinevad möisted.
Etteruttavalt meenutan, et ka keha kaal ja keha mass on täiesti erinevad möisted. Mulle tundub, et ka sellel teemal tekib juba väike segadus.

[mx77]

Kui suurt kiirust ja millise aja jooksul

.
Miks sa endale sobiva ainult välja valisid?

Kiirus võrdub teepikkus jagatud ajaga, õige? Kas koorma kaal omab aega silmas pidades väärtust? Minu arust omab.

Sa oled meil ju nagu väike geenius, tõesti on kiirus läbitud vahemaa ja selleks kulunud aja suhe. Aga MIS SELLEL kaaluga pistmist on ei ole sa mulle siiani suutnud selgeks teha. Äkki sul veel kummitavad nõukaaegse autojuhi palgaarvestuse alustalad - tonnkilomeetrid meeles?

Kogu jutt on olnud nende nõuka imede lõppkiiruse ümber, ja sina tõid siia veel geniaalse muutujana auto kaalu sisse. Kiirendusest pole keegi poolt sõnagi rääkinud.

[Lemet]

Tõepoolest ei olnud mu väide rangelt võttes ilmselt korrektne. Aga teeme siis puust ja punaseks - 50 hj mootori ja tavaülekandega auto vedamas 500 tonnist koormat(sellised numbrid lihtsalt, et kontrast silme ette tuleks). Ilmselt ei veagi. Mis meil siis valemi järgi ka keskmiseks kiiruseks olema saaks, kui kaal selle juures väidetavalt mingit rolli ei mängi? Või konkreetsest situatsioonist lähtudes- kas sama 50 hj mootor oleks näiteks 100 kilost konstruktsiooni suutnud kiiremini edasi liigutada. Või 1600 kg autot sama kiirusega, kui kirjeldati. Kui nüüd jauramine jauramise pärast kõrvale jätta. Vist mitte.

[metsanurk]

Ärge unustage veeretakistust.
Veeretakistus sõltub lineaarselt massist ja on pöördvõrdeline ratta raadiusega.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26123

[jackpuuk]

Või seletaks kamraad MX, miks on tänapäevasel autol vaja normaalseks edasiliikumiseks võimsust, mis oli 20 aastat tagasi sportautodele kohane? Kogu arenenud aerodünaamikat, vähenenud veeretakistust jne. arvesse võttes. Kas ei võiks põhjuseks olla, et näiteks 7 seeria bemmi juhiiste kaalub kogu oma mugavusvarustusega üle 70-ne kilo?

[Lemet]

Ärge unustage veeretakistust.
Veeretakistus sõltub lineaarselt massist ja on pöördvõrdeline ratta raadiusega.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26123

Pagan, ma nagu koolifüüsikast mäletan, et lõppkiirusel ja kaalul küll mingit seost ei ole, kui rehvide veeretakistus välja arvata, aga selle arvutamine läheb juba keeruliseks.

Kusjuures tänud isand Metsanurgale väga hea viite eest. Näikse, et mass on siiski päris oluline...

[mx77]

Või seletaks kamraad MX, miks on tänapäevasel autol vaja normaalseks edasiliikumiseks võimsust, mis oli 20 aastat tagasi sportautodele kohane? Kogu arenenud aerodünaamikat, vähenenud veeretakistust jne. arvesse võttes. Kas ei võiks põhjuseks olla, et näiteks 7 seeria bemmi juhiiste kaalub kogu oma mugavusvarustusega üle 70-ne kilo?

Autod ongi raskemaks läinud, selles sa ei eksi. Aga auto kaal mõjutab vajaminevat mootori võimsust vaid kiirenduse puhul. Paelegi kui võrrelda tänapäevaseid keskmisi pereuatsid, siis ilmselt on ka nende sooritusvõime oluliselt paranenud võrreldes 20 aasta tagustega. 20 aastat tagasi oli alla 10 sekundi sajani kiirendus ikka sportautode pärusmaa, nüüd teeb seda päris palju pereautosid. Tasub meenutada, et kui omal ajal VW GTI välja tuli siis loetisee oma kiirusnäitajate poolest meeletuks püssiks, praegu on need numbrid võimalikud ka pea kõige lahjema Golfi puhul (vana GTi 9 sekundit ja 180 kmh, uus Golf1,2TSI 9,9 sek ja 195 kmh) aga uus on pea 300 kg raskem.

[mx77]

Ärge unustage veeretakistust.
Veeretakistus sõltub lineaarselt massist ja on pöördvõrdeline ratta raadiusega.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26123

Pagan, ma nagu koolifüüsikast mäletan, et lõppkiirusel ja kaalul küll mingit seost ei ole, kui rehvide veeretakistus välja arvata, aga selle arvutamine läheb juba keeruliseks.

Kusjuures tänud isand Metsanurgale väga hea viite eest. Näikse, et mass on siiski päris oluline...

Praktikas see ilmselt siiski nii lihtne ei ole, et muudkui võtad ratta raadiuse ja arvutad, lisaks sõltub see veel rehvi laiusest, rehvirõhust ja veel mitmest parameetrist.

[Lemet]

Ehk siis veeretakistuses, mis on tingitud rehvi haakumisega teekattega. Pluss veel veeretakistus, mis on seotud auto enda mehaanikaga- laagrid, hammasrattad etc.

[jackpuuk]

Ehk siis veeretakistuses, mis on tingitud rehvi haakumisega teekattega. Pluss veel veeretakistus, mis on seotud auto enda mehaanikaga- laagrid, hammasrattad etc.

Ja libedamad õlid jne-jne.
Nagu Lemet juba kribas, siis 50-ne hobujõuga 50 tonni sõiduauto ülekandega edasi ei vea. Mul sõber tegi mulle kah ülilihtsalt kunagi asja selgeks (ehk puust ja punaseks). Tutikas aku, aga liiga väikse mahtuvuse ja amperaaziga, no ei vedanud seda krdima traktorit külmaga käima, silm akul peale käivitust roheline, aga käima ei vea. Noh siis ütleski: " Vaata, ma olen väike mees, 100 kilo üles tõsta ei jõua , ega ma selle pärast väsinud pole, ma lihtsalt ei jõua seda tõsta" . Nii lihtne ongi.

[mx77]

Ärge unustage veeretakistust.
Veeretakistus sõltub lineaarselt massist ja on pöördvõrdeline ratta raadiusega.
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=26123

Pagan, ma nagu koolifüüsikast mäletan, et lõppkiirusel ja kaalul küll mingit seost ei ole, kui rehvide veeretakistus välja arvata, aga selle arvutamine läheb juba keeruliseks.

Kusjuures tänud isand Metsanurgale väga hea viite eest. Näikse, et mass on siiski päris oluline...

Mul on hea meel, et sul on hea meel
Aga nii lihtlabase trikiga sa mind küll täiesti auti ei aja. Selles autofoorumi loos oli üks asi mainimata.
Veeretaksituse valem on selline: F=c*W, kus c on veerekoeffitsent ja W keha kaal, sobivalt valitud rataste puhul on võimalik see kaalu osa väga olematuks ajada. Lihtsalt infoks, et näiteks raudteevaguni ratta veerekoeffitsent on 0,001, rekkal 0,006

[von manstein]

Mehed, rahu..!

Antud tsitaat..

Tsiteeri:

50hj Zapiku mootorist ja mis puutub siia 840 kilo autot..


Tõdeme taas, et see jääb targemate teada ja sinu välja uurida...kui suurt kiirust ja millise aja jooksul arendab 50 hj mootoriga näiteks 100 kilone konstruktsioon, 500 kilone, 1500 kilone või 5000 kilone. Koolifüüsika. Sinu silmapaistvaid rehkendusi on alati huvitav lugeda, jätka samas vaimus.

Kõneleb rohkem erivõimsusest tonni massi kohta.. Ja konkreetse aparaadi kiirendusomadustest.

Tõepoolest, 40 hj Zapikas 840kilose tühimassiga evib tonni kohta suisa 47,6hj.
Ja tõmme 0-100km. suisa 38 sekundit.. Tippkiiruseks 118.

Järgnevalt paar näidet sarnase tippkiiruse, kuid sootuks erinevate karakteristikutega liikuritest..

Jawa 350, millega liigeldes postituse autor on veetnud oma lapsepõlve, evib erivõimsust suisa 144hj. tonni kohta.
Ja oli ka käre püss, vähesed nõuka autod omasid sarnast kiirendusvõimat.. Pakuks nii 13-15 sekundit sajani..
Aga tippkiirus suht lahja, nii 120km. tunnis. Taganttuult ehk rohkem.. Nagu Zapukas..

Noh ja praegune liikur.. Volvo FH 12.
effektiivvõimsus 460hj. Praeguseks ees 1 200 000 km. Aga kärab veel küll..
Hiljuti oli mingi mulka elektriga ja ajutiselt sai lahti ühendatud kiirusepiiraja..
Täiskoormaga jooksis välja 115km.tunnis.

Oleks ehk veelgi läinud, aga ei julgenud muljuda.. Sõiduautod hakkasid selg ees vastu tulema
anomaaliaid stiilis:

53 kabiinis olen olnud, kui kiirus oli 100 kmh spidoka järgi. Olin siis laps, aga meeles on siiani se rämedalt vibreeriv kabiin, kõrvulukustav mootori müra ja 100 juures tilbendav spidokas.
Kui polnud pööretepiirajat ratsitud, siis sõltus seal tippkiirus piiraja seadest (mis kõikus kindlasti sinna-tänna nagu igal vene asjal).

ei täheldanud.. mootori pöörded küll 1800 aga muidu täitsa normaalne olemine..

Ja veel, autorongi erivõimsus 11,5hj tonni kohta.. Kiirendusomadused jäid möötmata, arusaadavatel põhjustel..
Pakuks huupi, et ehk alla 2minuti sajani..

Lemet, on see üldse võimalik..?

[polzunov]

Mehed,mis te riidlete.Vene mootorid olid tehasest tulles enamus paljad toorikud,millest oskaja võttis palju rohkem võimu välja.
Mõni võis juhtuda korralik,sellest ka legendid spido põhjalaskmisest.
Mosse 2141 tippkiirus 150 saavutati 4. käigul põhjapööretega-kui mootor oli kehv,ei tulnud sedagi.5.käik oli vaid kiiruse hoidmiseks-kui neli paksu naist istus peale,võis viienda panemise üldse unustada.
Kui keegi viitsis mosse vändagrupi tasakaalu ajada ja kaane hingama panna,tuli uus piir ette 6500 pöörde peal-mehaaniline tulevärk enam järgi ei jõudnud.Järgmine samm oli elektronsüüde,mis andis umbes 8000 kätte.Edasi jäi plokk pehmeks.Selle vastu veidi aitas kaante kinniliimimine,aga kui alumiiniummootor on tehtud malmmootori valandite arvestuse järgi,siis head nahka sealt ei saa tulla.