Vanem tehnika, memuaarid jne.

[vanahalb]

Venelaste GOST-i töötlemistäpsus oli nii nagu oli ja täiesti lubatud tolerantsid olid ikka jube suured. Et hea mootor kokku saada, oleks tulnud detaile sobitada, aga kes seda masstootmises jõudis või viitsis. Ma vaatasin miskist "Automehhaaniku käsiraamatust" , et M-408 surveaste on 8,5-10

Vana, polnud nendel GOST-i poolt lubatud tolerantsidel mitte midagi viga ja tolerantsid olid täiesti OK, oleks vaid neid keegi jälginud.
Surveastemega paned sa küll vist puusse. Surveaste oli 408 50 hj mootoril 7, 8.5-10 oli silindrite kompressioon või silindri rõhk kg/cm2

Võisin küll kompressiooniga segi ajada, pole praegult seda raamatut käepärast ja üldse, nii hilistel kellaaegadel unise peaga rohkem ei kirjuta.
Aga selle teise väite kohta - kas siis tänapäevastes autotehastes ( kus veel mootoreid käsitsi kokku pannakse, võib olla kurikuulus Rolls-Royce) on ka niimoodi, et plokk tuleb, keegi mõõdab silindriläbimõõdu ära ja karjub üle õla "komplekt number kolm!"
Või teiste sõnadega, miks vene autodel oli mitu variante kolbe, läbi udu nagu meenuks rohelise värviplekiga, valgega, kollasega...
Kusjuures need ei olnud remontmõõtude eristamiseks, remontmõõt oli juba +1 mm vist küll.

Ma ise kahtlustan ikka sellist skeemi, et 0,00... täpsusega detaili võis muidugi välja treida KUI treial on oskaja, kaine, spindel ei viska ja veel kümme muutujat. Kui hakata seda taga ajama, praagib TKO (tehnilise kontrolli osakond) 80 % toodangust välja ja plaanimajanduses nii ei sobi. Sellepärast oleks otstarbekas lubatud hälbed lõdvemaks lasta ja rõhku panna komplekteerimisele.
Kui juba tööpingid paremad on võib ühte mõõtu üritada toota.

[jackpuuk]

Rollsi mootorid tulevad ilusti-kenasti bemmi konveierilt, käsitöö praktiliselt puudub.

[Lemet]

Milline idioot ostab uue BMW ja kallab sinna parimal juhul Addinoli muruniitja õli?

Küll ja veel...näide elust enesest- seesinane Mosse katselabor ja jutte klaasikese "tee" juurde. Meilt Eestist läksid aruanded nagu kord ja kohus, harilikult Eestis asuva laboriga probleeme polnud. Sarnaseid laboreid oli üle terve Liidu omajagu, erinevates kliima jm piirkondades. Oli ka Kesk-Aasias. Saadeti õlikatsetustele kümme autot. Viis sõitsid tavaõliga, viis mingi imearetusega(kusjuures oli nende imearetuste hulgas ikka päris huvitavaid asju, aga see pole hetkel teemaks). Nõudeks oli, et normi läbisõitmisel tuli iga auto läbitöötanud õlist saata proov Moskvasse, tehasesse. Igalt poolt laboritest tulemused tulid, mõnest juba kolm normi läbi aetud(meil sõideti trasse näiteks Tallinn-Pärnu-Valga-Tartu-Tallinn, aga lõunaosariikidest täielik vaikus. Ei proovipoegagi. Saadeti peakontorist spetsialistid komandeeringusse asja selgust tooma. Ühtlasi muidugi ka kohalikke puuvilju tarnima(võta sa kinni, mis oli primaarne, mis sekundaarne). Vastus kohapealt oli küsimusele, et miks proove pole, suht süüdimatu- me pole veel õli vahetanud. Millele järgnes seletus, et pole ju veel vaja vahetada, õli veel on....oli küll, ca 60 000 läbisõidu järel oli tegu tökatmusta kleepja ollusega...Ja millegipärast ma arvan, et ega see tehniline kultuur seal väga suuresti positiivse poole peale muutunud pole.

[Manurhin]

Õlidega sai omal ajal igasugu nalja. Kaheksakümnendate lõpupoole, kui Žiguli õli oli defitsiit, sõitsid nii mõnedki Ladad hoopis Kamazi õliga. Keegi tark nimelt olla leidnud, et viimane oma koostiselt ja omadustelt Žiguli õlist märkimisväärselt ei erine. Ja tõesti - muud häda polevatki olnud, välja arvatud see, et Kamazi õli kasutamisega kogunenud Žiguli mootori klapikambri kaane alla mingi paks must ladestis.

Aga üks veelgi naljakam lugu on mulle mingist nõukaaegsest krimi-saatest hästi meelde jäänud. Nimelt, ühel tublil seltsimehel varastatud Moskvitš ära. Miilits otsib ja otsib, lõpuks leiabki auto mahajäetuna kusagilt tee äärest. Aga mootor alles soe, järelikult ei saa varas veel kaugele jõudnud olla. Veel tundis militsionäär auto juures tugevat piduriõli lõhna. Hakanud siis ringi vaatama ja mahajäetud Mossest mitte just väga kaugel leidnudki kaks kahtlast tüüpi. Nood muidugi kohe kõike eitama, nemad ei tea midagi, tulid lihtsalt linnulaulu kuulama ja lilli nuusutama. Aga miilitsa terav nina tabas ära, et ka nende tegelaste riided lõhnasid millegipärast piduriõli järele. Siis ei jäänud pahadel enam muud üle kui vargus puhtsüdamlikult üles tunnistada. Juhtunud oli nimelt järgmine: vargapoisid olid ärandatud autoga juba kaunis kaugele jõudnud, aga õlirõhk hakanud mootorist ära kaduma. Kontrollimisel selgunud, et õli hakkab mootorist otsa saama. Plännergut mootoriõliga nad autost ei leidnud, küll aga oli pagasnikus mitu pudelit piduriõli. Lähtudes loogikast: "õli on õli", valanudki tolle mootorisse. Paraku mootorile see loogika ei meeldinud ja üsna varsti otsustas ta töölepingu lõpetada .

[jackpuuk]

No jah, aga see ei seleta neid 160nega lendavaid 412'eid.

Ma ei julge ülearu vaielda, ise neid mootoreid muukinud ei ole ja sõitnud ka väga vähe. Aga no selle vähese kogemuse ja muu vene kola pinnalt väidaks siiski, et-

55 kW pidi olema mõõdetud korralikult koostatud mootoriga, päris elus oli suure tõenäosusega lood kehvemad. (tänapäevaste käimaritega võrreldes, muidu tekkib natuke liiga palju küsimusi rohu rohelisuse suhtes)
412/2140 kere ei võimalda teoorias stock mootoriga nii suurt kiirust. Peaks olema vähemalt +10kW või oluliselt vähendatud õhutakistus. Küll saab sellega hakkama 2141 (isegi kui mitte uskuda tehase väidet c=0.32)
Julged mehed pidid olema. Minu arust on mosse juba 120 km/h tunnis kulgemisel üsna kole. No tegelikult on juba "päris" maanteekiirus, ehk siis see 93...94 km/h (spido järgi 100) piiri peal selle masina jaoks. Mossesid veel liigub, ei püsi ükski enam stabiilselt tavaliikluse voos (loomulikult, mootorid kohvid, enamus juhte vanainimesed, aga siiski).

Trummil oli muuseas õigus- 140 on täiskoormaga, passis on nii kirjas. Pakuks kiriku keset küla, hea jooksuga mootor, vaid (segane) juht autos, korralik veermik (laagrid ilusti vabalt jooksvad, normaalsed õlid igal pool), ülerõhus kummid, allamäge ja taganttuulega võib 150 välja joosta. Sinna panna spidomeetri valetamine +15 otsa ja ongi nool skaalalt väljas.

Tehaseandmete järgi on see nominaalne võimsus, ehk niipalju kui minu kolukene mäletab, siis vähemalt selle peaks see mootor arendama. Tänapäevases mõistes olidki kõik hullud, kes vene autoga kiiremini kui 80 km tunnis sõitsid. No ma ei tea, kas tõesti kõigil mossedel spidod valetasid 15-25 km tunnis, aga puhas 06 Võrust Tartu poole sõites eest ära ei saanud. Ja seda ütles 06 omanik, kes papsi mosse mootori deforsseeris (kolbide mahatreimise näol ja muud varemalt nimetatud jutud). Käratas, et liiga hästi sai tehtud ja ma ju ütlesin sulle, et ära hoia pidevalt tallagaasi peal, põletad kolbidele augud sisse. Jutuajamine oli peale ca 35 kilomeetri läbimist põhjagaasiga . Muideks jah, kõiki kolme pruuni mosset tabas sama saatus. Paps müüs enda oma külavahele, kus uus omanik selle varsti maha kandis, pool mosset käru peal ja käru ise 06-e pagassis. Mehed hiljem rääkisid (need olid töökojas oma autosid nokitsenud), et läks reaktiivipööretega Tartu poole ja siis käis pauk. Ime, et seal keegi (mosses) väga hullusti viga ei saanud, sest 06-s istunud naine ja mees said päris kõvasti viga (06 seisis tol hetkel tee ääres ja pime oli väljas). Andrus keeras oma vanamehe oma õite mitu tiiru Tartu-Võru maanteel üle katuse. Velskri omale said kah noored nagad küüned taha, jälle ei mäleta, kas ajasid kah üle võlli või põrutasid bambusesse. Värvi suhtes, ega need päris pruunid olnud, pigem kollakaspruunid, värvi nimetus "bizonnõi" ehk siis piisonikarva. Mälestusi kui palju .

[vanahalb]

Vastus kohapealt oli küsimusele, et miks proove pole, suht süüdimatu- me pole veel õli vahetanud. Millele järgnes seletus, et pole ju veel vaja vahetada, õli veel on....

Kunagi kuuldud jutt - NAMI vist oli Venemaal üks kõva uurimisinstituut. Nad olid ühe partii Zil-130 võtnud ja otsustanud uurida, et mis juhtub kui mootoris õli ei vahetatagi. Selleks saadeti masinad autobaasidesse, võimalikult elutruudesse tingimustesse ja kästi heade juhtide kätte anda. Muidu tuli hooldada nagu ikka, aga mootoriõli vahetamine keelati rangelt ära. Ja et kellelgi kiusatust ei tekiks, keevitati karteripõhja kork kinni ning eriti juhmide jaoks rikuti õlivannil poldipead ka ära. Õlivahetuse ajal puhastati siis ainult filtrit, Zil-l oli selleks tsentrifuug. Kes seda puhastanud on, teab, et musta sadet võib kohe pahtlilabidaga koorida.
Kui need autod kuskil 50 000 sõitnud olid, viidi NAMI-sse tagasi, võeti mootorid lahti ja õpetatud meeste suureks üllatuseks polnudki need rohkem kulunud kui tavahoolduses käinud autod. Kuskilt hakkasid juba Lenini preemiad ja tuusikud välismaale koitma, sest ainuüksi kokkuhoitud õli arvelt oleks sotsialism vähemalt arenenud sotsialismiks muutunud. Aga enne doktoritööde kirjutamist otsustati ikka veel natuke mõelda ja targad mehed nagu nad olid, välja mõtlesid.
Õlikulu oli neil mootoritel nii suur, et kui iga päev liiter peale valada, ülemise normini, siis oligi seal kogu aeg suhteliselt uus õli sees. Mis aga jälle omakorda tähendas, et TH ajal õli vahetamine oleks raiskamine. Aga kui jätta kohe alguses vahetamata, hakkab mootor õli võtma.
Lõpuks lagunes NSV Liit koos Zili tehasega ära ja lõpetas ilusti selle dilemma.

[häh]

Ma ei tea kui õige see oli, aga jutu järgi olla "päris" 412 (ehk siis rooli peal käigukangi ja vanakooli kelladega) valusama minekuga olnud kui 2140. Žigulidega mõõduvõtmist väga ei mäleta, polnud meie kandis kombeks. Ausalt öeldes peab tõsine masohist olema, et mossega juba sajagagi sõita. Kuigi see sõltus väga ka masinast, onu oma lasi nagu siidi (mingi veider variant, inglisekeelsete kirjadega k.a. kelladel), ühel tädidest oli see "selskohozjaitsvennõi varijant" ehk siis 2138 ja see oli küll jäik nagu vanker, selline tunne, et põrutab hambad ja neerud lahti ning pole kindel, kummad ennem. Kusjuures kinni jäi too "selskohozjaistvennõi" igatahes mingil põhjusel lihtsamalt ja isegi saanud vaheldumisi küll lund kühveldatud, tuhka toodud, oksi alla topitud jne sõltuvalt aastaajast

Mingi süsteemiga oli suguvõsas olemas ka 408E, mossedest minu arust kõige lahedam.

Spidoka valetamise kohta vaata neid linke. Läheb enda kogemusega kokku. See millega mina sõitnud olen oli konkreetselt +10 saja peal. Ja ega tolle riistapuuga kiiremini ei julgenud sõita ka, selline tunne, et läheb lendu.

[Manurhin]

Ma ei tea kui õige see oli, aga jutu järgi olla "päris" 412 (ehk siis rooli peal käigukangi ja vanakooli kelladega) valusama minekuga olnud kui 2140. Žigulidega mõõduvõtmist väga ei mäleta, polnud meie kandis kombeks. Ausalt öeldes peab tõsine masohist olema, et mossega juba sajagagi sõita. Kuigi see sõltus väga ka masinast, onu oma lasi nagu siidi (mingi veider variant, inglisekeelsete kirjadega k.a. kelladel), ühel tädidest oli see "selskohozjaitsvennõi varijant" ehk siis 2138 ja see oli küll jäik nagu vanker, selline tunne, et põrutab hambad ja neerud lahti ning pole kindel, kummad ennem. Kusjuures kinni jäi too "selskohozjaistvennõi" igatahes mingil põhjusel lihtsamalt ja isegi saanud vaheldumisi küll lund kühveldatud, tuhka toodud, oksi alla topitud jne sõltuvalt aastaajast

Mingi süsteemiga oli suguvõsas olemas ka 408E, mossedest minu arust kõige lahedam.

Spidoka valetamise kohta vaata neid linke. Läheb enda kogemusega kokku. See millega mina sõitnud olen oli konkreetselt +10 saja peal. Ja ega tolle riistapuuga kiiremini ei julgenud sõita ka, selline tunne, et läheb lendu.

Korras vedrude, amortide ja roolimehhanismiga Mossega on kuni 120km/h väga mõnus sõita. Kusagilt on meelde jäänud, et ka tehase poolt ei soovitatud pikalt ja pidevalt kiiremini kimada. Aga 2138 pole mitte "selskohozjaistvennõi" (viimane oli 412 deforsseeritud mootoriga), vaid M408 mootor+2140 kere. Toodeti sellist imevigurit põhjusel, et 412 mootoreid ei jätkunud nii palju kui vaja olnuks. Ise pole sellise elukaga kokku puutunud rohkem kui vaid kunagi korra EMEX-is, kuhu üks oli toodud ja sellelegi oli juba 412 mootor peale pandud. Enne kui hunniku otsa tõsteti, jõudsin poritiibadelt kirjad "Moskvich 1360" ja parema tagatule alt plaadi kirjaga "1360" küljest ära kruvida (harilikul 2140-l olid samad jubinad küljes, ainult numbriks 1500).
Mosse spido valetamine sõltus palju sellest, mis mõõtu kummid all olid. Kui olid madalamad kummid, nt. EX-85, siis näitas tõesti u. 10km/h rohkem kui tegelik kiirus oli.

[häh]

Siis ma ei tea täpset indeksit, oli raudselt 412 mootoriga (76 bensiini tarbiv), ees olid trummelpidurid, mingi imelik karterikaitset meenutav plekk oli all ja jämeda mustriga rehvid kohe poest. Kapsa peal oli 2140/2138. Minu arust aga passis ei olnud 21406 (mis peaks kirjelduse järgi siis vastama?). Tõesti ei mäleta.

Kusjuures... kui ma hästi meenutan, ei olnud sellel autol parema tagatule all mitte kiri 1500 vaid midagi muud. Kindlasti mitte ka 1360. Poritiibadel.... (sel teisel masinal oli Moskvich 1500 seal), tahtsin pakkuda, et ei olnud miskit, aga kas võib olla, et see kiri oli suurem, musta värvi ja äkki kogunu plastist??? Võib vabalt olla, et seal taga seda patchi ei olnudki, igatahes ahter oli konkreetselt teistmoodi.

Mis on veel jube hästi meelde jäänud, et peatoed olid sellised pehme musta plastiga kaetud kõrged redeli moodi moodustised, kust see plast kippus tükkidena ära tulema.

Näed mis meelde tuleb kõik- sel onu imelikul poolekspordil oli armatuuril olemas tulede puhasti lüliti, aga puhasteid endaid autol polnud, isegi mootoreid mitte. Samasugust masinat olen näinud ka nii, et armatuuris olid kõik tühjad augud täis, minuarust käis juurde veel tagaklaasi soojendus ja kas mitte ei olnud see veider kitsas pilu mite turvavööde märgutule koht tegelikult?

Haaa ja C-piilari tuled olid ka olemas

[jackpuuk]

Mosse on näiteks aukliku kruusa peal väga mõnus riistapuu (loomulikult kui amordid korras), pehmelt läheb üle aukude ja selleks, et rataste sidestus teepinnaga kaoks peab ikka väga hullu panema. Aeglane rool muidugi kiiret sõitu mõnusamaks ei tee . Tuksis tagaamortidega mosse on auklikul teel tunduvalt kindlama teelpüsivusega kui sama hädaga sigull. Egas neid juppe kellegil eriti lademes olnud ja on mõlemat varianti proovitud, kuni jälle töötavad amordikad alla said. Kes eripäradega kursis, see teab, miks mosse oli niimoodi kindlam .
Nagu Trumm minu kuuldud kuulujutud üle kribas, siis võib olla tõepõhi all, et varuosi ei toodetudki, vaid varuosadeks läks liinilt väljapraagitu. Üks näide, T-150K. Pmst. Maz-i mootor, aga turboga (V-6), pump kah muidugi teine. Tehti sovhoosis kapremont, kui enne seda oli käivitumine kehv, jõudu vähe ja õlikulu soliidne, siis peale remonti keeldus üks silinder töötamast, soojalt veel potsutas kaasa, aga külmalt mitte üks noh. Vastavalt polnud ka jõudlus ootuspärane. No küll uuriti ja puuriti seda va jõuallikat eest ja tagant, pumbad-pihustid ning muud jutud (segasemaks ajas asjaloo, et enne ju töötasid kõik silindrid ja eelnevalt nimetet detailid läksid peale väikest regullimist uuesti külge) . Silindrisurvete mõõtmisel selgus, et ühes märgatavalt vähem pressiooni kui peaks. Hakati juba asjassepuutuvaid mehikesi liistule tõmbama, krt. täis jõite ennast ja ei teinud klappe korralikult sisse. Need vastu, et täis ei joonud ja klapid tegime korralikult. No krt. üleliigseid surveid pole kusagil ja silindris on vähe, ikka täis jõite ja lasksite üle. Mehed vannuvad juba partei nimel jne. et kõik tegime korralikult, et tõmbame kaane maha ja võtke preemiad ja muud jutud ära, aga korralikult tegime. Tõmmatigi kaan maha, nuta või naera, kaan nagu olema peab. Lõpptulemusena tõmmati moto algosakesteks ja peale korralikku ülemõõtmist selgus, et nimetet silindris oli keps mingi paar millimeetrit lühem kui peaks. Niiet see NSR võib paika pidada küll.

[von manstein]

https://www.youtube.com/watch?v=7V_Ghdw9Xc8

Üks youtube'i video veel. Lõpus on võimalik tuvastada (odomeetri järgi) kilomeetri läbimise aeg. Mina sain 24 sekundit (arvestasin lühemaks niipalju kui sai). Jämedalt vastab see 150 km/h. Kogu selle lõigu on spidomeetri osuti suurema osa ajast üle 160 või "põhjas" (algusest peale aga oluliselt üle 150). No pealkirigi ju Иж21251170 км/ч

Vaatasin klipi üle.

Tüüpiline "väsinud " spidokaga mosse..
Ja mina imestasin siiamaani kust legendid tekivad?

Muideks minu 21251 mosse oli kiire ülekandega.. 3,91.
Sestap jooksiski 3-ndaga 120 välja. Edasi oli aga tõesti ikaldus.. Ehk 135..

See tüüp klipis muljus vist ikka täiega..

80 pealt kolmas 2min. 52 sek.
110 pealt neljas 2min 58sek.
Vist rohkem ei tulnud..

Minu mossega vörreldes notipeeter..
Aga muidu hull mürsk..

Kasvõi mootori paine 90-120 km..
Klipis 48-55 sekundit..

No tõepoolest samasse auku E38 2,8 liitrise bemariga..

[Manurhin]

Muideks minu 21251 mosse oli kiire ülekandega.. 3,91.
Sestap jooksiski 3-ndaga 120 välja. Edasi oli aga tõesti ikaldus.. Ehk 135..

Siin kahtlustaks ma alguseks mingit vaakumajamiga (DAAZ) karpa "kala". 3. käiguga 120km/h näitab seda, et mootor jookseb pöördesse küll nii nagu peab, aga kui sealt edasi neljandaga jõud ära kaob, jääb mulje, nagu teist lõõri ei avaks korralikult.

[Manurhin]

Siis ma ei tea täpset indeksit, oli raudselt 412 mootoriga (76 bensiini tarbiv), ees olid trummelpidurid, mingi imelik karterikaitset meenutav plekk oli all ja jämeda mustriga rehvid kohe poest. Kapsa peal oli 2140/2138. Minu arust aga passis ei olnud 21406 (mis peaks kirjelduse järgi siis vastama?). Tõesti ei mäleta.

Näed mis meelde tuleb kõik- sel onu imelikul poolekspordil oli armatuuril olemas tulede puhasti lüliti, aga puhasteid endaid autol polnud, isegi mootoreid mitte. Samasugust masinat olen näinud ka nii, et armatuuris olid kõik tühjad augud täis, minuarust käis juurdele koht tegelikult? veel tagaklaasi soojendus ja kas mitte ei olnud see veider kitsas pilu mite turvavööde märgutu

Haaa ja C-piilari tuled olid ka olemas

21406 oli jah see põllumajandusvariant. Erinevalt 2138-st (mil kasutati 50 hj M408 mootorit) oli see deforsseeritud (68hj) 412 mootoriga, et toitevedelik A76 talle seeditav oleks. Aga selle kerega Mossedel olid tegelikult (lisavarustusena?) ette nähtud lisaks tulede kojameestele ka tulede pesurid (eraldi paagiga kusjuures), tagumine keskmine kahe punkti turvavöö (st. tagaistmel kokku 3 turvavööd) ja turvavööde kinnioleku andurid. Raadio kohal olevas nelinurkses avakeses pidanuks asuma tuluke kirjaga "Remni". Ühes ilusas värviliste piltidega Mosse-albumis on kõik need pildid ja skeemid olemas, reaalselt pole ma selliseid lisasid ühelgi Mossel näinud. Võimalik, et eksportvariantidel olid olemas.

[häh]

Ma ise kahtlustan, et see oli eksportvariant, mis oli mittetäieliku komplekteerimise tõttu kodumaal realiseerimisse läinud. Jaotus oli läbi sõjaväe (onu oli kaadrisõjaväelane). Oli enne 82 aastat variant, musta ahtriga ja ees kroomrandiga. Siiamaani on see Fuel kiri arnatuuris meeles, tolle aja kohta jube sürr.

Aga nende laternapesurite paakidega oli mingi teema, majandis oli mitmel masinal topelt pesuri paagid (minuarust olid tavalised pirukad, aga ega enam täpselt ei mäleta), aga mingeid laternapuhasteid küljes ei olnud ja polnud kunagi olnudki. Tollel 21406? 'l ei olnud mingeid pesureid ega paaki. Taga keskmine turvavöö oli, ilge mõttetus, jäi kogu aeg istumise alla.

See ei puutu nüüd autodesse, aga ega sellist pooletoobist komplekteerimist esines küll ja enam. Ostsin 80nendate lõpus mingi uhke (oli vist Jauza-mäännegi) kassetika, mil oli "mikroprotsessornoje upravljenije" ja manuaali järgi reaalaja lindilugeja, lugude kaupa kerimisega jne.

Kõik oli kena, aga ekraan näitas ainult kahte numbrit?????? Sai lahti kakutud, tehases polnud plaadile lihtsalt ülejäänud kaht moodulit külge joodetud (olid sellised pisikesed LED numbrimoodulid, punast värvi). Kusagilt sai hangitud ja siis ise külge pandud. Kõlab nagu anekdoot.

[vanahalb]

Üks näide, T-150K. Pmst. Maz-i mootor, aga turboga (V-6), pump kah muidugi teine.

T-150K mootor SMD-62 oli minumeelest üldse ikaldunud. MAZ- mootoriga (JAMZ 236) oli ühist vist ainult see, et mootorikinnitused olid samad ja neid konesid sai omavahel asendada.
T-150K konstrueeriti algselt sõjaväe tellimusel tjagatsiks (vedukiks). Katsetustel ei sobinud ta mitte ja et suur töö raisku ei läheks, määriti ta põllumajandusministeeriumile pähe. Põhimõttel, et kodumaine tööstus sellise 3 tonnise veojõuklassiga traktoreid ei tooda, aga näete, juhtumisi on üks prototüüp kohe varnast võtta. Võtke heaks või pange pahaks. NSV Liidus sokutati üldreeglina kogu rämps põllumajandusse, need seal on lollid ja neid on palju, küll ära seedivad.

Mootoriehitajatel tekkis ka geniaalne ja maailmas analooge mitte omav idee - et traktori mootor peab olema võimalikult lühike ja väike. Sellepärast jäid vändakaelad liiga kitsaks. Võib-olla mingite teoreetiliste arvutuste põhjal pidi kestma, aga oleks kindlasti ka praktikas kestnud kui saaled 3-5 millimeetritki laiemad oleks olnud. Üldiselt oli kõige targem see traktor noorte poiste kätte anda, kes ainult põhjagaasiga sõitsid. Siis oli õlirõhk viimase peal ja mootorit igal aastal vahetama ei pidanud. Turbole oli ka niisugune reziim hea. Mats-ja-postivahe sõites jäi samamoodi madala õlisurve tõttu turbo võll kuivale, mootoriõli hakkas otse väljalaskesse jooksma ja vanakooli mehe võis üle metsa kerkiva suitsupilve järgi kergesti ära tunda.
Kes vähegi sai, sebis omale MAZ-i mootori aiskade vahele. Kui kuskilt akud ka sai (need olid eriline defitsiit, SMD -62 oli käivitusmootoriga) oli elu juba tükk maad helgem.

Ja et mootor liiga kerge oli, pandi esisilla koormamiseks ette lisaraskused. Malmist. Oma paarsada kilo ja juba valmistajatehase poolt.