Vanem tehnika, memuaarid jne.

[Manurhin]

Ainsal Jaapani autol, millega olen lähemalt kokku puutunud, nimelt '89. aasta L-seeria Subarul, näitas spido ka GPS-i ga võrreldes ülitäpselt ja seda igal kiirusel. Algul ma seda ei teadnud ja harjumuspäraselt sõitsin 50 alas ikka nii 55-ga, kuni lõpuks kiri $50 trahvinõudega postkasti potsatas. Nujah, 50km/h alas olin kiirusega 57 km/h kiiruskaamerasse lennanud. Pilt ka juures ja vaielda polnud midagi...

[vanahalb]

Mina iriseksin ühe Lexuse ja justnimelt Subaru üle. See oli Outback ja päris uus, kas 2012 v 2013 aastast. Aga jah, kumbki polnud minu oma kuid ühe silmaga spidomeetrit, teisega auto GPS-i ja kolmandaga akna küljes olevat GPS vaadates oli spidomeeter GPS-dest viimases lõpus tunduvalt optimistlikum.

[virguja]

Mul on meeles miskid jutud Mossede tagasilla diffritega seotud kunsttükkidest. Erinevate ülekannetega saadi erinevad kilometraazid ja seetõttu sobilikud riigimasina bensu ülejäägid ... teadagi kuhu ...
Kas see võiks ehk seletada head spidomeetri järgset kiirust?
Kuna omal on Mossega sõitmise kilometraaz ca 200km, siis võib eespoolse ka linnalegendideks nimetada ...

[Radist86]

Aasta oli vist 2007, kui elustasin ühe Garmini ca 10 kEEKi maksnud GPSi. Kuna just oli mandrile minek ees, siis otsustasin kohe veidi inimkatseid teha. Tulemused olid mälu järgi umbes sellised:
Spido näit/GPS
33/30
50/45
100/94
See 33 oli umbes silma järgi vaadatud. Teisi numbreid enam ei mäleta.
Netis on palju linke, kus seletatud, miks spidomeetrit mõistliku raha eest täpseks ei saa. Peaks põhimõtteliselt iga ratta pöörlemiskiirust mõõtma ja siis arvutile piitsa andma. Pole eriline probleem. ABSi andurid, kust andmed võtta, ja selleks rehkenduseks võimelised arvutid olid juba siis vingemates autodes olemas, kui "Tehnika ja tootmine" oli äge ajakiri. Aga siis märtsikuus juhtub paar rehvi tühjapoolsed olema. Päeval kütab päike kummi soojaks ja pole vigagi. Õhtul on 10 kraadi külma, rehvid rohkem lössis ja kõik täppisrehkendus lendab vastu taevast. Kõigil polegi veel lämmastikku kummides. Päriselt-päriselt. Kevadeks on suurest driftimisest hulk kummi asfaldile maha jäänud ja jälle peab auto kalibreerimisele viima.
Küll varsti tuleb aeg, kus igas viimaseski rondis on mingit sorti Navi. Ülejäänud autode metall on lihtsalt uuel ringil, kui eriti vintskete autohuviliste massinad välja jätta. Siis vast on ka spidomeetri tolerants +-0,5 km/h, nagu tolle Garmini GPSi juhendis kirjas oli; tingimusel, et "näeb" 5 satelliiti. Eeldab loomulikult GPSi antenni (väike muhk) auto katusel, sest vahel on auto tagumine ots enamuse satelliitide poole ja katus vms varjab aknal tilbendava GPSi/nutika antenni. Siis võib vahel huvitavaid tulemusi näha ekraanil.
Kuna mandril ringi kimades käisin GPSi arvates mõned korrad põllul rallimas (tegelikult olin sel ajal südasuvisel papli/lehise/pärna alleel), siis leidsin, et tehnoloogial on veel pikk tee areneda.
Kuuldes mõne uusabitu tuttava seiklusi, kus GPSi juhatusel tuimalt valest otsast "telliskivi" alt ühesuunalisele tänavale keerati; kellegi õuele põrutati, mis sest, et viidad tee ääres mujale juhatasid, jne, siis nojah... Ma ei taha sama abituks muutuda ja GPSi-häda läks hulgaks ajaks üle.

[Kapten Trumm]

Autode spidod on ka tänapäeval pandud näitama 5-10% rohkem. Lollikindluse pärast.
Vist põhjusel, et vältida omanike nõudeid tehase vastu, et ma sõitsin spidoka järgi, aga spidokas näe näitas vähem, nüüd sain trahvi.
Vene autode puhul tuleb muidugi arvestada ka seda, mis rehvid omal ajal kuskilt eiteakust õnnestus hankida.
Näiteks 80ndatel levinud nõuka radiaalrehvid (nt 165/80 R13 jt) olid mõnevõrra väiksema läbimõõduga kui diagonaalid (nt M-145, rääkimata "piruka" rehvidest).
2108-ga koos tulnud 165/70 R13 Ex-85 rehvid olid kohe ekstra pisikesed, "kandilisele" põlvkonnale lausa sobimatult väikse läbimõõduga.
Alla pandi, mida tollal kätte saadi kusagilt (valida ju polnud).

Sõideti isegi nii, et ühel sillal diagonaalrehvid ja teisel radiaalid - kuigi see keelatud ametlikult oli (põhjusel, et piirolukordades võib auto ettearvamatult käituda).
Üldiselt olid nõuka kandilised autod arvestatud suure läbimõõduga rehvidele (profiili kõrgus 80% ja rohkem).
2108, millel olid tolle aja kohta üliväikesed rattad, oli ka vastavate ülekannetega, kuigi rataste väiksuse (ja lohvita rehvide) põhjus oli seal kütuse kokkuhoid ja parem sõidudünaamika. Väiksema läbimõõduga ja kergemat ratast on kergem pöörlema panna ja pidurdada.

[davidsoniharald]

Sõideti isegi nii, et ühel sillal diagonaalrehvid ja teisel radiaalid - kuigi see keelatud ametlikult oli (põhjusel, et piirolukordades võib auto ettearvamatult käituda).

Tartu maantee, Tallinnast suund välja poole. Kiirus kasvab, 80 ja peale juba. Teele hüppab veoauto. Nõks rooliga ja auto läheb spinni. 180 kraadi kuival asfaldil ja Mosse on kahel rattal, liikudes samal ajal tagurpidi. Aeg hakkas venima, oma sekund mõtlemist ennem kui aju suutis välja kalkuleerida kummale poole rooli peab keerama, et ratastele maanduda. Enam kunagi ei pannud isa oma autole ette radiaale ja taha diagonaale.

Kakskümmend viis aastat hiljem. Külapoiste Mosse. Anna ma proovin ka. Tuttav värk ju, neid vanu Mossesid rohkem kui üks ribadeks rallitud. Esimene kruusakurv ja täiega võsasse. Ikka pikalt sai lepavõsa maha võetud. Esimest korda elus sõitsin diagonaalkummidega . Mosse jäi terveks, lepik kasvas uus.

[Kapten Trumm]

Mina pean tunnistama, et diagonaalidega pole eriti palju sõitnud, meie autodele suudeti kuskilt mingeid kanaleid pidi ikka radiaalid välja õngitseda.
Mi-180 tüüpi radiaalidega (175/80 R13) ja laiemaks keevitatud velgedega 412 vähemalt kõval pinnal erilisi üllatusi ei pakkunud.
Sõiduomadused olid mõistagi oma aja tasemel ja slaalomit tehes tuleks tänapäeva noortel juhtidel söök sülle, aga üldiselt olid taoliste rehvidega omadused päris usutavad.
Ettevaatlik tuli olla vihmaga, vesiliu oht ja libedavõitu oli.

[Manurhin]

Erinevad rehvid võivad igasugu imeasju põhjustada. Mul kunagi said Žiguli 011-le taha Vallai M+S protid pandud ja ette jäid vanad, aga muidu korralikud vene kummid. Marki peast ei mäleta, aga need, mis muidu VAZ 2103-le ette nähtud olid. Tulemus oli see, et üle 70km/h ma sõita ei julgenud, tunne oli hullem kui rämeda rooliloksuga Mossega sõites. Sai töö juures kanali peale aetud ja üks mees appi rooli liigutama kutsutud, ise katsusin kõik esisilla liigendid läbi, kuna oli tõsine kahtlus, et mõni jurbel peab nüüd küll saba andnud olema. Aga ei midagi. Kõik justkui korras. Isegi ühes töökojas sillastendis sai ära käidud. Kõik nagu oleks normis aga auto ujub tee peal nii et jube. Helistasin lõpuks ühele vanale, kes juba Žigulte tootmise algusest peale vastavas autoteeninduses töötanud, kurtsin oma muret ja palusin audientsi. Vana mõtles hetke ja küsis: kuule, ega sul esi- ja tagasillal erinevad kummid äkki pole? Järgmisel päeval ostsin ka ette samasugused kummid alla nagu taga olid ja probleem oligi kadunud!

[allatah]

Natuke uuemate autode spidokas originaalrehvidega: Subaru Forester 2014. GPS näiteb 90, spidokas 98. Gps 110, spido 120.
Ja autoga esimesi sõite tehes ei saanud aru, mis kuradi pärast mulle selline tropp selja taha kogunes. Minuarust on selline spidoka möödapanek ikka jaburus omaette. Samahästi võiks ju igaks juhuks mitte +8 vaid hoopiski +16 näidata-siis on veel kindlam, et keegi kiirust ei ületa. Seevastu viimase otsa Escort näitab nii täpselt, kui silma järgi saab seierit vaadata.

Teemasse kah: Mu žigulli kogemus jääb vist alla 100km, aga kõikidest jäärajakogemustest olen ma ennast kõige kindlamalt tundnud justnimelt selle vana ladaga, millega harjutasin. Kõik kummid olid ühtlased täiesti siledad, ning ei olnud mingit küsimustki teemal: "ei tea kas võtab kurvi välja või läheb otse"

[Kapten Trumm]

Mõnikord tasub sõita korralike nõuka autodega - silmaringi avardamise mõttes.
-sa saad teada, kui head autod on täna
-nõuka autod lähevad korralikult käima ja ei lagunegi teepeale laiali (mida kultiveerivad enamasti tegelased, kes on nendes autodes parimal juhul lutt suus viibinud)
-mitmed autod on üllatavalt "teravad".

Sõitsin hiljuti ühe päris kobeda 78 aasta 2106-ga, läbisõit 40 tuhat, all normaalsed rehvid, Sachsi amortisaatorid ja muidu heas korras - no pagan, nii teravat juhitavust ei kohta iga päev.

[jackpuuk]

Pole senini ühtegi konstantse spidoveaga autot veel kohanud (ju on mul siis kogemuspagas liiga väikuke ). Kõige suurema ja väiksema vea autoriteks minu kogemuse põhjal on olnud sakslased. Marke ei nimeta, näpuga ei näita, muidu äkki mõni närvilisem kodanik tulebki käsipidi külge. Vähim näit saja pealt 98, suurim 112. Tegu küll nn. normaalmõõdus premium ja teise puhul premiumiks järjekindlalt pürgiva tootja ostukäruga. Aga konstantse spidovea kohta, mõlemal "täpsuskütil" erineb näit 50-ne ja 100-ja pealt, suurematel kiirustel veelgi rohkem. Täiesti tehasekonditsioonis masinad!

[Kilo Tango]

...pealt, suurematel kiirustel veelgi rohkem. Täiesti tehasekonditsioonis masinad!

k.a. tehase rehvid nominaalrõhkudega?

[Kapten Trumm]

Kunagi harrastasin sakslaste ajakirja Auto Motor und Sport lugemist ja sealsetes autode testides oli lausa eraldi rida spidomeetri vea kohta - see oli kõikidel autodel 5-10% kandis plussi.
Kui sõidate maanteedele paigaldatud kiirusmõõtetabloode alt läbi, siis seal näitab ka spidomeetri järgi 100 kmh sõit 88-95 kmh. Mosse spido näitas mul vähem kui oli tegelik kiirus - seepärast oli isegi ütlemist politseiga - 90 kmh spido järgi oli kiirus 100. Vene mehhaanilise mõõteriista iseärasused, arvan - reguleerida seal kuskilt ei saanud.

[jackpuuk]

...pealt, suurematel kiirustel veelgi rohkem. Täiesti tehasekonditsioonis masinad!

k.a. tehase rehvid nominaalrõhkudega?

Täpselt nii, tegemist oli tudengite testiga (küll müramõõtmise eesmärgil) ja autod olid uued, ning vastavalt enne testi kontrollitud. Kunagi kui ma oma punase armukesega talvel veel sõitsin, said rootsis sellele ostetud tutikad naastrehvid (marki kahjuks ei mäleta enam). Peale nende allakruvimist sõitsin maanteele ja kiiremini kui 80 sõita ei julgenud, nii vedel oli nende käitumine, sissesõiduga asi väheke paranes, kuid igatsugu kiiremad sõidud olid selleks korraks möödas (esimene sõit oli märjal asfaldil). Rehvid olid tehase poolt ettenähtud mõõdus. Nüüd edasi aga algas hämming, Eestisse naasnuna ma punasega talvel enam ei sõitnud ja said rehvid teise auto alla kruvitud. Selle käitumine oli nende rehvidega hoopis teisest maailmast, suund, pidamine jne. olid kõik olemas. Kuna kasutasin mõlemal autol sama rehvirõhku, siis oli hämming veel suurem. Ainsa loogilise seletusena leidsin, et vahe peab olema autode massis. Punase armukese tühimass on 940 kg, teisel autol 1200 kg. Mingil põhjusel need rehvid kergema auto all tööle ei hakanud. Niiet rehv võib käituda erinevate autode all täiesti erinevalt (tundub uskumatu, kui ise pole kogenud ?).

[jackpuuk]

Kui memuaarid, siis memuaarid .

Traktoriõpetuse tund nõukaajal ühes ametikoolis enne riiklikku eksamit.
Ptrii, tulge siia tahvli juurde ja vastake küsimusele (nagu tulevase eksamikomisjoni ees), kuidas te alustate kohalt liikumist traktori MTZ-50 roolis.

Ptrii läheb siis tahvli ette, keerab oma blondide (väikse Volodja Lenini omadega sarnanevate) lokkide all asuva sileda näokese meie elutules juba karastatud irvitavate lõustade poole.
Noh, lahutan siduri, panen käigu sisse, annan gaasi ja lasen siduri lahti.

Ei Ptrii, te lahutate vasaku jalaga siduri, lülite ülekande, avaldate parema jalaga vähest rõhku aktseleraatori hoovale ja sidestate sujuvalt siduri.

Terve grupp on muidugi naerukrampides, õpetaja muigab ka ise ja ütleb, et mida te hirnute nagu tabuun hobuseid, niimoodi peab kõlama teie vastus komisjonile.

Mõtlesin mitu minutit, kas panna siia või nalja alla, eks ta sobiks mõlemasse .