Viktoriin

[diesel]

tulistan puusalt.
ilmselt panen täiega võssa, aga siiski.
äkki passib helsinki ja mis see kindlus sääl oligi, suomenlinna vist?

[eeru]

tulistan puusalt.
ilmselt panen täiega võssa, aga siiski.
äkki passib helsinki ja mis see kindlus sääl oligi, suomenlinna vist?

Küsiti Euroopa maa pealinna.Helsingi on Soome Vabariigi pealinn.Tegemist on riigiga.
Arvatavasti on tegemist Kanalisaartega.

[diesel]

no vot, siis on jamasti. aga ma viitasin ka puusalt tulistamisse ja võssa panemisele.
ja kuna itaaliamaa oli ka vale vastus siis julgesin pakkuda.
vabandan ja katsun edaspidi hoolikamalt kasutada mulle antud võimalust vait olla.

[eeru]

no vot, siis on jamasti. aga ma viitasin ka puusalt tulistamisse ja võssa panemisele.
ja kuna itaaliamaa oli ka vale vastus siis julgesin pakkuda.
vabandan ja katsun edaspidi hoolikamalt kasutada mulle antud võimalust vait olla.

Soomel oli esite Turu pealinnaks. Aga Soome Vürstriigina oli ta ikkagi nagu rohkem riik.
Saaremaa, Viljandimaa.......

[Castellum]

tulistan puusalt.
ilmselt panen täiega võssa, aga siiski.
äkki passib helsinki ja mis see kindlus sääl oligi, suomenlinna vist?

Õige.
Aegadega oli jah nii, et Helsingi asutati 1550 (siin on oluline aja-arvestuse vahe - Soomes loetakse keskaja lõppu 1517, meil 1561). 1640 koliti linn praegusesse asukohta, s o Senati väljaku ümbrusesse.

Viaporis hakati ehitama 1748. aastal, mis aastal moodustati kindlus, praegu ei teagi. A-st 1918 ametliku soomekeelse nimega Suomenlinna (kusjuures, soomerootsi variandis säilib Sveaborg, s o 'Svea linnus').

Kui pealinna nihutati 1812. aastal, siis Vilhelm Helanderi järgi oli oluline argument uue pealinna asukohana tugeva kindluse paiknemine läheduses. Nagu nt 1855. aasta näitas, oli otsustajatel õigus.

Kuna ma ei ole kindel, kas Soome 1812. aastal oli iseseisev riik, küsisin just ekstra 'maad'.

Kui nüüd see maa/riigi asjaolu ei olnud eksitav ja minu küsimus oli sobilik, siis diesel küsib järgmisena.

[eeru]

Sõltuv ala.

[diesel]

mina miskit tarka küsida ei mõista ja üldse sai lubatud kuss olla. annan parem järje üle. näituseks lugupeetud eeru-le.

[eeru]

Annan järje vabaks.

[Tarmo Männard]

Parempoolset kehapoolt on peetud alati paremaks, kui vasakut. Ka paljudes keeltes tähendabki parempoolne kas "paremat" või siis "õiget".
Teatavasti antakse ka kõikide maailma riikide sõjavägedes au vaid parema käega.

Aga missuguse kildkonna esindajad tervitavad teineteisest möödudes üksteist eranditult vasaku käega?

[puukoi]

Arvan et skaudid.

[mongol]

Günekoloogid.

[Tarmo Männard]

Sakudid kätlevad vasaku käega. Aga au antakse ikka paremaga. Günekoloogid.....eeeee......noh-jah. Ei. See polnud see vastus, mida kuulda lootsin.

Aga suund on õige. Kohtudes ei saa nad millegipärast tervitada teineteist "õige" käega.

[Illike]

Kui vastutulija möödub tervitajast vasakult, siis kergitatakse peakatet parema käega, ja vastupidi.
Kui tervitaja paremal käel kõnnib naine või vanem härra, kergitatakse peakatet alati vasaku käega.
Seega mehed kellel on naine käevangus?
Või budistid?

[ruger]

Kas võiks olla tegu hindudega, kui rahvusega ja usundiga seotud? Paremat kätt kasutatakse tagumiku pühkimiseks. Selle tõttu on see käsi nende jaoks usuliselt "roojane" ja ei kõlba omavaheliseks suhtlemiseks.

[Tarmo Männard]

Eiei. Jumalapärast.....tagumikku pühitakse kõikjal vasaku käega. Seda teevad isegi hindud. Nii et kui kunagi elus peaksite nendega koos sööma, siis pange vasak käsi taskusse või istumise alla. Et te jumalapärast sellega toitu ei puutuks. Egas nemad ju tea, et te palja käega käega oma sitta EI PÜHI.
NB:
Beduiinide juures, ühisest pudelist vett juues, märkasin, et nad joovad nõnda: Võtavad pudelisuu nimetissõrme ja pöidla vahele ning keeravad pudeli endast eemale. Niiviisi, et peopesa on üles ja väike sõrm on enda poole. Kumerdavad peopesa kausiks, lasevad selllele voolata vee ja joovadki oma peopesast. Pudelisuud ei puuduta ükski kehaosa.

Aga küsimuse juurde agasi tulles.....püüan veel vihjata:

Need ainult-vasaku-käega-tervitajad leidub kõikjal. Asi ei piirdu kindlate riikide-piirkondadega.
USAs soovisid osad nendest patriootlikult meelestatud tegelastest Vietnami sõja ajal astuda armeesse, et hakata vaenlase tagalas kaugluurajateks. Vähemaga nad ei leppinud.
Paraku jäi plaan katki, sest nad ei olnud selleks pehmelt öeldes sobiva taustaga. Hoolimata ksenofoobiast, psüühilisest ettevalmistusest ja palavast kodumaa-armastusest.