Venemaa majandus ja sanktsioonid I

[Martin Peeter]

1998.aastal Venemaa juba ükskord kuulutas oma maksejõuetuse riiklike võlakohustuse kontekstis välja. Nimetasid selle küll kenasti "tehniliseks defauldiks" aga asja sisu see ei muutnud. Eks siis mingil määral sarnane stsenaarium ja sarnased meetmed, mida väliskrediitorid tollal kasutasid, korduksid.

Siis toimus mingi 90 päevane maksete edasilükkamine tõesti. Ajaloost teatavaid pidepunkte otsides, tuleks märkida, et Venemaa väljus 1998 kriisist suhteliselt kiiresti siis, kui nafta hind hakkas kiiresti tõusma ja energiakandjate tootmine saavutas tänu Yukosele jt suht mõistlikele tootjatele mingi mõistliku kulutaseme. Aga nafta hinna kiiret tõusu ja tootmiskulude vähenemist ei julgeks praegu prognoosida.
Samuti on olukord teine selles mõttes, et praegu käib ikka Venemaa teadlik nõrgendamine, mida siis ei olnud. Samuti tol ajal tegelikult Venemaa õigusriiklust ja ettevõtluskeskkonda tugevdati- praegu käib pigem vastupidine protsess, kui me vaatame, kuidas toimub rubla kursi hoidmine, ettevõtete ülevõtmine ja kapitali põgenemine kõveraid teid pidi.

98. aasta kriisist kirjutab wiki nõnda.

http://en.wikipedia.org/wiki/1998_Russi ... ial_crisis

Aga seis oli ikka selline:

9. oktoobril 1998 palus Venemaa, mida tabas sel aastal ka põllumajanduses ikaldus, rahvusvahelist abi, sealhulgas toiduabi.

[tympsa]

Oluline vahe, : 1998.a default oli riigi sees, oma välisvõlgu maksis Venemaa kohusetundlikult edasi.

Ilmselt püütakse ka nüüd viimseni ära maksta välisvõlad. Mis kodumaast saab, pole Kremlile nii oluline.Seda mäslevat rahvamassi oskas iga Kremli valitseja lihtsalt taltsutada .

[kaur3]

Inozemtsev kirjutas äsja artikli sellest, mis hakkas juhtuma peale 1998. aastat.

Нефтяной дождь

Прежде всего стоит оценить масштаб этой «природной катастрофы». Для простоты будем исходить из двух параметров: роста цены (на старте, с 1998 по 2000 г., она взлетела с $12,72 до $28,5/барр., или в 2,24 раза) и увеличения объемов добычи, связанного с этим ростом. В качестве рассматриваемого периода возьмем 14 лет правления Владимира Путина — с 2000 по 2013 г.

Нефтяным дождем будем считать сумму прироста объема выручки по отношению к показателю 1999 г. (объем добычи — 304,8 млн т, среднегодовая цена — $19,97/барр.). Исчислив выручку каждого года и вычитая из нее всякий раз $40,97 млрд (совокупную стоимость добытой в 1999 г. нефти), мы получаем оценку нефтяного дождя за эти годы в $2,753 трлн (все данные в этом абзаце рассчитаны по BP Statistical Review of World Energy 2014).

Учитывая, что из России экспортируется 62-69% нефти и нефтепродуктов, можно подсчитать, что страна получила только от экспорта нефти не менее $1,8 трлн, а с учетом газа — около $2,1 трлн в добавление к тому, что она могла получить, сохранись цены и объемы добычи на уровне 1999 г. Что это дало России и как отразилось на ее политике и политиках, на экономике, на гражданах?

Три периода нефти и Путина

Самым очевидным оказалось влияние нефтяного дождя на политическую жизнь страны. В ней легко прослеживаются три периода, основные черты которых четко коррелируют с ситуацией на нефтяном рынке.

Первый период — период «проевропейского» Путина, его речи в бундестаге и попыток альянса с постмодернистской Европой ради «оси Париж — Берлин — Москва». Период длился четыре года. За это время нефтяной дождь (суммарная прибавка к показателям 1999 г.) составил $133,7 млрд — меньше чем в одном только 2005 г. ($153,6 млрд). А ежегодная «нефтяная капелька» — всего $33,5 млрд.

Переход от уровня цен первых лет правления Путина к уровню середины 2000-х ознаменовался пониманием того, что ни при каких условиях неожиданно обретший такое богатство офицер КГБ с ним не расстанется. В 2003 г. был арестован Михаил Ходорковский, в 2005-м распад СССР был назван «величайшей геополитической катастрофой ХХ века», а в 2007-м Западу в Мюнхене было указано его место.

Второй период — это время зачистки внутриполитического пространства, уничтожения демократии в стране, воссоздания той единственной многопартийной системы, какую Путин знал по опыту ГДР, консолидации возможно большего количества сырьевых активов в руках государства. Все приличия во внутренней политике были отринуты, но во внешней Realpolitik еще удерживала от критических ошибок. В данный период (2005-2008 гг.) нефтяной дождь составил $894,4 млрд, а в ежегодном выражении $223,6 млрд — в 6,5 раза больше, чем в первый.

Третий период — 2011-2014 гг. Большой ошибкой является мнение, что нефтяные цены достигли максимума в 2008 г. Среднегодовая цена составила тогда лишь $97,26/барр. против $110,53 в среднем в 2011-2013 гг. Понятно, что Путин «времен нефти выше $100/барр.» — это Путин Крыма и Донбасса, человек, которому никто не указ не только в своей стране, но и за ее пределами. И как могло быть иначе, если в 2011-2013 гг. с «дождем» выпало $1,3 трлн ($394 млрд в год) — почти вдвое больше, чем в 2008-м, когда цена формально достигла пика?

http://www.vedomosti.ru/opinion/news/37 ... -s-rossiej

Eelmisel lehel viidatud Dmitrijevi/Belanovski uurimuse esitlus nüüd kättesaadav.

http://komitetgi.ru/analytics/1980/

[kuido20]

Kokkuvõttes võib Vene gaasi tarbimine väheneda 2014 aastal 10 miljardi USD võrra, 2013 aasta müük oli 73 miljardit USD.
Venemaa sõltub gaasi ostjatest rohkem kui gaasi ostjad Venemaa müügist.

Kui energiakandjate hind ja müüdav kogus langeb siis müüjal midagi head tulevikult loota ei ole.

http://www.forbes.com/sites/paulroderic ... an-buyers/

http://demvybor.livejournal.com/670458.html

Eestile kolmanda kvartali gaasi müük -18%

[soul]

Rubla kursiga tegeleb nüüd FSB
http://www.kommersant.ru/doc/2639259

Как стало известно "Ъ", ведущим госкомпаниям-экспортерам в ближайшие два месяца придется по указанию правительства продать большую часть накопленной валюты, обеспечив поступление на рынок около $1 млрд в день. Ограничений для частников нет, но за ними будет следить рабочая группа "по контролю за ситуацией на валютном рынке", в которую, по данным "Ъ", может войти представитель ФСБ.
Подробнее: http://www.kommersant.ru/doc/2639259

Кроме того, в рабочую группу может войти начальник управления "К" ФСБ Виктор Воронин. Управление "К" — часть службы экономической безопасности ФСБ. По неофициальным данным, это управление курирует ЦБ, банки и таможню. Представитель секретариата Игоря Шувалова не стал комментировать участие ФСБ, но и не опроверг это.

Aastane inflatsioon kasvas esimest korda viie aasta jooksul kahekohaliseks. 16-22 detsember oli inflatsioon 0,9%.
http://www.interfax.ru/business/415260

За неделю валютной паники инфляция разогналась до рекордных 0,9%, в годовом выражении рост цен составил около 10,5%

Kudrin Dozd TV-s, 46.min. (Hard day's night)
https://www.youtube.com/watch?v=M9nBCmxuV8A

[Westland]

Vene president Vladimir Putin andis valitsusele korralduse ohjeldada viina hinna tõusu, seades sellele lae.Putini sõnul ajendab viina kiire kallinemine inimesi puskarit ajama, kodusel teel valmistatud alkohol on aga tervisele ohtlikum kui seaduslikult toodetud alkohol.

Alkoholism on Venemaal tõsine tervise- ja sotsiaalne probleem. Neljandik vene meestest sureb enne 45 aastaseks saamist. Osaliselt on selles süüdi ka alkoholi tarbimine.

Teine põhjus hinnalae seadmiseks võib olla Putini soov säilitada populaarsust ajal, mil Venemaa on sattunud sügavaimasse kriisi alates 1998. aastast. Tookord oli Moskva sunnitud rubla devalveerima.

http://majandus24.postimees.ee/3036425/ ... e-hinnalae

[Yks]

1998.aastal Venemaa juba ükskord kuulutas oma maksejõuetuse riiklike võlakohustuse kontekstis välja. Nimetasid selle küll kenasti "tehniliseks defauldiks" aga asja sisu see ei muutnud. Eks siis mingil määral sarnane stsenaarium ja sarnased meetmed, mida väliskrediitorid tollal kasutasid, korduksid.

Siis toimus mingi 90 päevane maksete edasilükkamine tõesti. Ajaloost teatavaid pidepunkte otsides, tuleks märkida, et Venemaa väljus 1998 kriisist suhteliselt kiiresti siis, kui nafta hind hakkas kiiresti tõusma ja energiakandjate tootmine saavutas tänu Yukosele jt suht mõistlikele tootjatele mingi mõistliku kulutaseme. Aga nafta hinna kiiret tõusu ja tootmiskulude vähenemist ei julgeks praegu prognoosida.
Samuti on olukord teine selles mõttes, et praegu käib ikka Venemaa teadlik nõrgendamine, mida siis ei olnud. Samuti tol ajal tegelikult Venemaa õigusriiklust ja ettevõtluskeskkonda tugevdati- praegu käib pigem vastupidine protsess, kui me vaatame, kuidas toimub rubla kursi hoidmine, ettevõtete ülevõtmine ja kapitali põgenemine kõveraid teid pidi.

98. aasta kriisist kirjutab wiki nõnda.

http://en.wikipedia.org/wiki/1998_Russi ... ial_crisis

Aga seis oli ikka selline:

9. oktoobril 1998 palus Venemaa, mida tabas sel aastal ka põllumajanduses ikaldus, rahvusvahelist abi, sealhulgas toiduabi.

Nagu keegi juba mainis, siis kui jutt on sadadest miljonitest krediitorite rahast (loe mitte Venemaise päritoluga ettevõtete ja krediidiasutuste raha), siis muutub lahenduste otsimine juba ka võlaandja mureks. Muidu võib kaasneda doominoefekt seal, kus seda eriti ei oodata või ei soovita. Näiteks Aasia turgudel. Alguses ju SEB ja Swedbank meil siin ka kõvatasid, siis mõistsid et raha kättesaamine on ka nende mure ja seetõttu leidsid suurettevõtetele sõbralikumad lahendused. Tõsi, mõned olid selleks hetkeks juba pankrotis või panga poolt ülevõetud.
Sama kehtib ka Venemaa maksejõuetuse kohta. Eriti kui tegu on näiteks Aasiast pärit krediitoriga, keda tegelikult eriti jutt lääne väärtustest ja Ukrainas toimuvast ebaõiglusest pigem sisuliselt ei koti ja kes hetkel (kui üldse) on mingil määral sanktsioonidega sunniviisiliselt seotud. Pealegi on nende mure kindlasti suurem, sellest aspektist, et kui Putin nüüd kukuks, millisel määral oleks järgnev valitsus neile soodsam või sobivam. Lisaks on ka lääne investoritel või krediitoritel võimalik oma "kastaneid tulest" välja tuua kaudseid teid aka Aasiat kasutades.
Nafta hinda on võimalik manipuleerida, kui leidub piisav hulk Aasia päritolu asjast huvitatuid. Pealegi, kaasneb nö Venemaa abistamisega Aasia ettevõtete jaoks veelgi soodsam kliima Venemaa turgudele sisenemiseks või seal oma positsioonide kindlustamiseks.

Hiina on mingil määral asjaga mudeks juba algust teinud: http://www.bloomberg.com/news/2014-12-2 ... -swap.html

Ma ei tea, kas tänaeks näiteks on China International Fund juba Krimmi taristusse hakanud investeerima (plaan oli 1,3 -3 miljardid USD); ka China Railway Construction Corporation peaks osalema täna Kertši väina raudtee taristu projektis. Samas, tõsi Hiina nafta- ja gaasikorporatsioonid on tänaseni pigem Euroopa ja USA ettevõtetega seotud.

Ka India suur ekspansioon Venemaale on seni tagasihoidlik olnud, kuna India kapitalistid armastavad ülesse osta või investeerida rahvusvaheliselt edukatesse ettevõtetesse (ja kaubamärkidesse). Juhul, kui nende meelitamiseks antakse võimalus investeerida Venemaa nn strateegilistesse ettevõtetesse kuhu seni väliskapitalil asja pole olnud, siis võib see tendents samuti muutuda.

Nii, et tänase kriisi lahendus ei pruugi (ja pigem ei peagi) kopeerima 1998.aastal tehtud-toimunut, kuid kui üks või kaks muutuja on enamvähem sarnaselt mõõdetavad, siis võib aimu saada, millised võiksid olla Venemaa poolsed sammud ja milline võiks olla stsenaarium.

Näiteks 1998.aasta rahvusvaheline abi vastuseks ikaldusele, oleks tänaste trendide puhul võrreldav siis Lõuna-Ameerika riikide poolt subsideeritud põllumajandustoodete müügiga Venemaale soodsate hindadega.

Teadlik nõrgendamine lääne ja USA eestvedamisel, saab kompenseeritud Aasia suunalisusega (millele seab muidugi teatava piirangu Venemaa alaarendatud taristu). Jaapan võib ju olla üüber väljavihastatud Kuriilide pärast ning olla USA lojaalne liitlane, kuid kui talle tehakse märkimisväärseid soodustusi kalapüügi kontekstis Venemaa majandustsoonis, tekivad täiesti ettearvamatud võimalused.

Minu väidetu muidugi ei tähenda, et Venemaa kindlasti üldse loob mingeid Aasia suunalisi võimalusi või et Aasia neid võimalusi (kui luuakse) hakkab intensiivselt kasutama.

[mx77]

Mnjah, hiina abistab Venemaad vaid juhul, kui ta saab vastu midagi reaalset ja see reaalne ei ole vaid ressurside ostmise õigus või raha vaid pigem nende ressurside täieliku valdamise õigus. Seega lühiajaliselt suur koostöö hiinaga võib venemaad isegi veidi aidata, aga tagajärjeks on tegelikult oma riigi üle kontrolli vähenemine. Hea näide on kasvõi seesama viimane gaasimüügileping, mida venelased näitasid nagu suurt edu, aga tegelikkus osutub venelastele ilmselt kahjumlikuks. Ja ei avane ka need hiina rahakraanid nii lihtsalt, selle kojta hea näide sellesama viimase lepinguga seoses, kui Gazprom palus hiinlastelet raha torude ehitamiseks, siis hiinlased ütlesid, et ehitage enne torud ja siis tuleb raha.
Ja ei tea kaua üldse hiina võib olla vene gaasist huvitatud
http://nationalinterest.org/feature/chi ... ower-11432

India vaevalt et tormab venemaale investeerima, neid ilmselt huvitvad rohkem globaalse tuntusega kaubamärgid, mida venemaal midagi pole.

[kana tagumik]

Siinsed foorumlased kipuvad liiga hoogu minema - ei ole "lääne eliit" mingist venemaa kokkukukkumisest huvitet - liig ettevaatamatud ja ennustamatud tagajärjed võivad tulla. "uus ja pehme" juht nt kindlasti pole võimeline venemaal bardakki ja korruptsiooni ohjeldama jne. "Lääne väärtused " vene kontekstis - loe: kõik on lubatud, loe: võib veel rohkem varastada jne.

Ehk siis Washingonis eelistatakse igal juhul "mingil määral kontrollitavat putinit" (reaalsusetajuta) vene kontekstis pehmole.

Mis puutub siinse foorumi peateemat - venemaa kui agressiivne riik oma naabrite suhtes - siis öelgegi välja, et tegelt ei koti absoluutselt, mis väärtusi isake tsaar järgib, peaasi , et "meid rahule jätaks". Hea näide on Lukašenko - nii kui teravamalt sõna võttis Putini teemadel, kohe mõne silmis siin "tegija", sitta need "väärtused", millega Lukašenko Valgevenet ohjab .

[Yks]

Mnjah, hiina abistab Venemaad vaid juhul, kui ta saab vastu midagi reaalset ja see reaalne ei ole vaid ressurside ostmise õigus või raha vaid pigem nende ressurside täieliku valdamise õigus. Seega lühiajaliselt suur koostöö hiinaga võib venemaad isegi veidi aidata, aga tagajärjeks on tegelikult oma riigi üle kontrolli vähenemine. Hea näide on kasvõi seesama viimane gaasimüügileping, mida venelased näitasid nagu suurt edu, aga tegelikkus osutub venelastele ilmselt kahjumlikuks. Ja ei avane ka need hiina rahakraanid nii lihtsalt, selle kojta hea näide sellesama viimase lepinguga seoses, kui Gazprom palus hiinlastelet raha torude ehitamiseks, siis hiinlased ütlesid, et ehitage enne torud ja siis tuleb raha.
Ja ei tea kaua üldse hiina võib olla vene gaasist huvitatud
http://nationalinterest.org/feature/chi ... ower-11432

India vaevalt et tormab venemaale investeerima, neid ilmselt huvitvad rohkem globaalse tuntusega kaubamärgid, mida venemaal midagi pole.

Üldiselt on nii, et ükskõik kust maailma poolt mingi abistamine lähtub on seal alati tagamaad. Eriti toorressurssi poolest rikka Venemaa puhul. Pole mõtet teha endale illusioone justkui Hiina abi jääb tulemata, sest Hiinal on omad ambitsioonid Venemaaga seoses. Või, et Venemaa teades neid ambitsioone keelduks millestki.
Ka Läänel olid 90ndatel omad ambitsioonid Venemaaga. Tulemus? Miljonite pumpamine nii rahas, teadmistes kui muus Venemaale ju toimus ja täna oleme me sealmaal kus oleme. Tõsi, teinekord saadi oma investeeringute kontekstis midagi kordades suuremalt tagasi ikka ka.
Igatahes on täiesti loomulik, et Venemaa võibki olla Hiinaga sõbralik vaid seni kuni see Venemaale kasulik on. Sama loomulik on, et Hiina loodab, et suhe jääb pikaajaliseks ja tulemused on rohkem kasulikud Hiinale. Kui mingil hetkel kuskil huvid ühtivad, siis on võimalik et lääne või USA selle hetke välispoliitilised seisukohad piire Venemaa-Hiina nö lepingutele või teineteist toetavale tegevusele ei sea.
Tähendab see minu tähelepanek, et Hiina oln imerohi Venemeaa majandusele? Ei! Ma lihtsalt nendin, et Hiina on vaid üks võimalikest abinõudest, mida Venemeaa tänane keskvõim üritab kasutada majanduse elavdamiseks ja tundub, et ka Hiina on mõnes aspektis oma abikätt ulatamas.

Mis puutub Indiasse, siis ei ole ainult kaubamärk see mida taga aetakse, ka rahvusvaheliselt edukas peaks olema. Minu arust on Venemaal siiski mõndagi rahvusvaheliselt edukat ja strateegilist, millest indialased huvitatud oleksid. Kosmosetööstusega seonduv näiteks. India oleks kosmose vallas vägagi huvitatud ja agressiivne (investeeria) täna. Sõjatööstus, täpselt sama asi. Nii, et ei tasu marginaliseerida indialaste huvi. Iseasi muidugi, kas seda huvi venelaste poolt ka realiseeruda lastaks.

[Martin Peeter]

Siinsed foorumlased kipuvad liiga hoogu minema - ei ole "lääne eliit" mingist venemaa kokkukukkumisest huvitet - liig ettevaatamatud ja ennustamatud tagajärjed võivad tulla.

"Lääne eliit" pole kunagi kuigi üksmeelne olnud. Et konkreetsem olla, võiksime me rääkida erinevate riikide, aga võib-olla ka madalaimale ühisnimetajale taandatud EL välispoliitikast ja välismajanduspoliitikast. Mida muidugi keegi ei taha, on see, et äkki peabki kunagi Venemaa vastu NATO 5. artiklit rakendama. Siis on olukord, kus tuleb teha väga vastikut asja - sõdida Venemaaga- või lugeda NATO laialiläinuks, mida nagu ka ei tahaks. Venemaa praegune režiim on ennast näidanud juba piisavalt ettearvamatuna ning ma arvan, et selle ohjeldamise vastu nüüd keegi eriti ei ole. Küsimus on kuidas ja mil määral ning selles osas on erinevaid arvamusi. Ka selles osas, kui põhja Venemaa majandust lasta, on erinevaid arvamusi. Mingit täielikku kollapsit ei taha tõepoolest keegi, aga tundub, et kõva tiibade kärpimine on küll ette võetud ja seda tehakse kuni rahapuudus Venemaa välispoliitikat muudab. Pigem eelistaks ka eesliinil liikuvad ameeriklased sellist kontrollitud "õhu välja laskmist", aga majandusprotsessid on sellised emotsionaalsed asjad: käivad paraku hüppeliselt ja paanikaga. Seega on ülesanne keerulisevõitu.

[Tegelane5]

Siinsed foorumlased kipuvad liiga hoogu minema - ei ole "lääne eliit" mingist venemaa kokkukukkumisest huvitet - liig ettevaatamatud ja ennustamatud tagajärjed võivad tulla. "uus ja pehme" juht nt kindlasti pole võimeline venemaal bardakki ja korruptsiooni ohjeldama jne. "Lääne väärtused " vene kontekstis - loe: kõik on lubatud, loe: võib veel rohkem varastada jne.

Ehk siis Washingonis eelistatakse igal juhul "mingil määral kontrollitavat putinit" (reaalsusetajuta) vene kontekstis pehmole.

Mis puutub siinse foorumi peateemat - venemaa kui agressiivne riik oma naabrite suhtes - siis öelgegi välja, et tegelt ei koti absoluutselt, mis väärtusi isake tsaar järgib, peaasi , et "meid rahule jätaks". Hea näide on Lukašenko - nii kui teravamalt sõna võttis Putini teemadel, kohe mõne silmis siin "tegija", sitta need "väärtused", millega Lukašenko Valgevenet ohjab .

Kellele oleks, peale Putini, kasulik kui tema vasall Lukašenkot lükataks Venemaa rüppe? Võtame SRÜd või Euraasia liitu ühe tervikuna Moskva juhtimisel? Ise Moskva käitub ju risti vastupidi, EUd ta ei taha kuidagi ühtse tervikuna käsitleda.

[trs]

Seda on ju praeguse sigaduse algusest saadik näha, et üle maailma(eriti Euroopas) on väga palju mõjuvõimsaid gruppe, kellel on tiblastaniga seoses omad huvid. Ma ei mõtle siin all organisatsioone ja inimesi, kes on tiblastani poolt kinni makstud või mõjutatud, vaid neid, kes täiesti ratsionaalsetel põhjustel sanktsioonide vastu lobitööd teevad. Tiblastani turg ja ressursid on tegelikult väga ahvatlev hoolimata sellest, et seal paljud wannabee bisnesmännid kõrbevad või kasti lüüakse.
Aasiaga võib putler muidugi flirtida, aga paratamatult kaotab ta seal vähemalt samavõrra positsioone, mida ta on üritanud riigi majanduse hinnaga lääne suunal hoida(ja need ta kaotab lõpuks ka). Ega keegi pole ei idast ega läänest Venemaa majandust spetsiaalselt põhja lasknud. Putin ise on oma majanduse põhja lasknud või lasknud sellel juhtuda ajades oma ideoloogilist jura ja rakendades agressiooni naaberriikide vastu. Loogiline, et ta on kaitsnud osalt oma riigi huve, aga praegused tulemused näitavad, et ta on mänginud tugevamate vastu rumalalt ja kaotanud rohkem kui see, mida ta algselt kaitsma läks.

[ermot]

Putin ise on oma majanduse põhja lasknud või lasknud sellel juhtuda ajades oma ideoloogilist jura ja rakendades agressiooni naaberriikide vastu. Loogiline, et ta on kaitsnud osalt oma riigi huve, aga praegused tulemused näitavad, et ta on mänginud tugevamate vastu rumalalt ja kaotanud rohkem kui see, mida ta algselt kaitsma läks.

Putin on majanduse maha mänginud juba ammu, ennem igasuguseid agressioone ja ideoloogilist jura. Putin omaenda edu ohver. Putini võimulesaamises oli ilmselt suur osa tema varasemas uurimistöös, mis väidetavalt käsitles nafta-gaasirelva kasutusõimalusi Euroopa vastu. Saanud Jeltsini soosingul võimule, peale mida langes rahvamajanduse juhtimise kogukeerukusest Putinile osaks vaid nafta-gaasimajanduse müügi ülesanne. Juhtumisi sellest täitsa piisas, kuna viimased 14 aastat on nafta hind püsinud kõrgel ja selle toel oli võimalik majanduskasvu nuumata. See fiesta on kahjuks läbi saanud.

Loogiline vastuolu, mida mina hetkel näen, on Venemaa post-feodaalse ühiskonnamudeli umbejooks- maavaradega õnnistatud riigil ei ole vaja rikkaks saamisel kuigi palju pingutada. Piltlikult öeldes istus Lollike Ivan viimased 20 aastat ahjul ja keeras janustele raha eest gaasi- ja naftakraani lahti. Nüüd on tekkinud probleem- lihtsasti kättesaadavad maavarad on rakendatud ja uute kättesaamine on keeruline (nt. Antarktika). Samas isu on ainult kasvanud, aga laiskus pole kuhugi kadunud. Kõige lihtsam lahendus sellises olukorras on naabrit röövima minna- ikka parem kui tööd teha, eks ole. Kas lüüakse maha või saab veel mõne aastakese ahju peal lesida, millekski rohkemaks pole Lollike Ivan paraku võimeline.

Kogupilt on muidugi võrratult keerulisem. Üks on selge- Putini poplaarsus (ja järelikult ka võim) püsib majandusedul. Järelikult tuleb võimul püsimiseks (pole enam tsaariaeg ja pärilikkus ei anna piisavalt legitiimsust) kas jätkata majandusedu (mis on ennast ammendanud sellisel kujul ja midagi uut ei suuda välja pakkuda) või leida piisavalt head põhjendused majanduse allakäiguks. Lootuses, et seeläbi õnnestub rahvast veenda Putini asendamatuses - veel mõne aja, sest igavesti ei saa ka see kesta. Sõda sobib nagu rusikas silmaauku- saab ehk rikkustele ligi ja ühtlasi annab lisavõimalused ühiskonna mobiliseerimiseks. Sanktsioonid selles pildis on pigem vajalikud kui vastunäidustatud- nüüd on vähemalt kedagi süüdistada. Dugin oma jabura messianismiga kärab küll, kui paremat võtta pole. Ülejäänu on üks suur segapuder, ideede puuduses juhuslikult langetatud otsused, mis paraku läheb maksma tuhandeid inimelusid. No mis sa hädaga ära teed, eks ole.

Oma riigi huvid on vaid hädine viigileht isikliku saamatuse ja sõprade ahnuse varjamiseks, Vene impeerium tööriist vene rahva madalatele instinktide esilekutsumiseks ja Vene kirik on vajalik ebamoraalsuse peitmiseks läbi mingi erilise messianismi teooria levitamise, mis annab Vene võimule (ja teatud tingimustel ka lihtsale vene inimesele) õiguse panna toime räigeid kuritegusid oma ja teiste rahvaste vastu.

Mis aga Lääne eliiti puutub- sellised tühikargajad nähakse seal üsna kiiresti läbi. Aga pole ka Lollike Ivan nii rumal midagi, omal primitiivsel moel on ta edukas madalatel instinktidel mängima. Ei ole meie siin paremad oma Kaval-Antsude ja Rehepappide pärimustarkusega, kuidas ka ei tahaks seda uskuda. Stalin mängis oma mängu kümneid kordi paremini ja kõrgelt üle meie peade ennem II MS. Meie õnneks pole Putin samaväärne juht ja Lääme eliit, nii lõhestunud kui see ka pole, on teinud eduka lõpueksami Vene karu ohjeldamisel. Praegune ülesanne on ikka kordi kergem lahendada kui Reiganil omal ajal NLiitu kukutades.

[PaganHorde]

Venemaad ähvardab rämpsreiting
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/2 ... mpsreiting

Putini lähikondne: Venemaa kukub valusalt
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/2 ... b-valusalt

Apple tõstis Venemaal hindu 35 protsenti
http://www.aripaev.ee/uudised/2014/12/2 ... -protsenti
Rubla on alla ka käinud 35%?

Medvedev sunnib Vene ettevõtteid välisvaluutat müüma
http://www.aripaev.ee/borsiuudised/2014 ... utat-muuma


http://arileht.delfi.ee/news/uudised/me ... d=70436675
Eesti analüütikud on vist selgeltnägijad irw.

http://arileht.delfi.ee/news/uudised/ma ... d=70439221
veel naftast

http://uudised.err.ee/v/majandus/fb6018 ... 01accc957c
Saudide arvamus

http://uudised.err.ee/v/majandus/ebbea2 ... 3eb06d05cd
ruslikute arvates on rublakriis läbi