Eesti on paremini kaitstud kui kunagi varem

[Lemet]

Kas tõdemusest, et karu on koolnud ja enam kunagi kedagi ei ohusta(mida meil siiani on viljeletud)

Ära rohkem seeni söö. Või palun näita neid riigikaitse alusdokumente mis ütlevad, et me ei valmistu oma naabri võimalikuks rünnakuks.

Aga palun...Sõjalise kaitse arengukava
2009 – 2018

Strateegiline ohuhinnang ja ohustsenaariumid
on arusaadaval põhjusel salajased, kuid üldiselt saab öelda, et praegu-
ses julgeolekukeskkonnas ei ähvarda Eestit kui NATO liikmesriiki laia-
ulatusliku sõjalise kallaletungi oht.

[Mercurius]

Mina arvan, et ka 3% oleks vabalt saavutatav, kuid mida ma selle teadmisega peale hakkan.??
Kuni kehtib 2%, tuleb tööd teha selle piirides.

Tuleb teha tööd, et saavutada 3%!

Kui kõik muud valdkonnad (kultuur, haridus, sotsiaal, sise, välis jne.) teevad pidevalt tööd selleks, et nende valdkonna rahastus suureneks, siis miks seda kaitsevaldkond ei tee?

[andrus]

Kas tõdemusest, et karu on koolnud ja enam kunagi kedagi ei ohusta(mida meil siiani on viljeletud)

kuid üldiselt saab öelda, et praeguses julgeolekukeskkonnas ei ähvarda Eestit kui NATO liikmesriiki laiaulatusliku sõjalise kallaletungi oht.

Ilmselt on seda kasutu öelda, aga need kaks lõiku ei ole eesti keeles samaväärsed.
Ja iseenesest niikaua, kuni see vana kava kehtis, see ohuhinnang oli ju õige?

[Lemet]

Kaks protsenti on ju tegelikult asi iseeneses, võetud NATOga liitumise ajast ja sealt käibesse läinud. Poliitikud on jahvatanud seda mantrat, (lisanud sellele veel "teadmise", et selle eest on NATO meid kohustatud kaitsma), sõjaväelased on kiitnud, et Eesti on kindlalt kaitstud ja hästi varustatud, seda tõde on poliitikud valimiste eel valijatele kuulutanud, ajakirjandus seda võimendanud ja valijad on sellesse kenasti uskuma jäänud. Oleks kutsutud ja seatud seltskond tegelenud asja sisulise küljega ja omaks vastavat kompetentsi teemaga tegelemiseks(palju meil Riigikogus on inimesi, kes sõjandusest ja riigikaitsest TEGELIKULT, mitte käibetõdede tasemel teavad), siis oleks valijatele ka vastav sõnum aastate jooksul juba pähe kulunud ning poliitikud seega sunnitud asjaga tegelema. Nii et selle 2% osas tuleb meie sõjaväelastel ja ministeeriumiametnikel taas endile tunnustavalt peegli ees õlale patsutada. Nagu seda viimased 20 aastat tehtud on. Mulle millegipärast ei meenu ühtegi kaitseministrit, kantslerit ega muidu tegelast, kes oleks kõrgest kantslist maha hõiganud, et vennad, mida te sonite, kaks protsenti on riigi kaitsmiseks ikka väga niru, selle raha eest ei ole võimalik reaalset võimekust vajaliku kiirusega saavutada. Ja kui me seda ei saavuta, on väga suur tõenäolsus, et meie pensionärid hakkavad pinssi saama nendes rahades ja suurustes, mida saavad praegu 300 kilomeetrit ida pool elavad eakaaslased. Selmet kuuleme suuresti ümar-püksatut juttu piisavast kaitsevõimest jms. Mis lähemal uurimisel väga kindlat alust ei tundu omavat.

Andrus, arvestades seda, et võimekuste arendamine ei ole ei aasta ega kahe teema, siis pugeda selle taha, et sel hetkel oli ohuhinnang õige ja kui, küll me siis, on ikka väga mannetu. Sest vähegi mõtlevale inimesele on selge, et juhul see "kui" käes on, siis ei toimi enam mingi "siis", vaid tuleb majandada just nende võimekustega, mis on selle olematu ohuhinnangu valguses loodud.

[andrus]

Sul on võimalus alustuseks vabandada valetamise pärast ja oma sõnad tagasi võtta.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Noppisin mõned meeldejätmist väärt poindid siit viimase ööpäevaga maruliselt arenenud teemast

Tänane seis on siin, et Herem räägib ühte, Laaneots teist, Toomse kolmandat, hummel neljandat ja lõppeks ütleb Sõduris ÕV teabeteenistuse vend, et puhake jalga, võitlus õhuruumis otsustab kõik..
Tuleb meelde üks Krõlovi valm?

Mulle lihtsalt on südamelähedane küsimus, et mismoodi on võimalik EV territooriumi iseseisev jätkusuutlik kaitsmine 1-2 brigaadi ja tänase logiseva maakaitsega? Kui me ise end kaitsta ei kavatse, siis tulebki välja öelda, et puhake jalga, me kaitseme Suur-Tallinnat.

Mis kurvaks teeb, on see, et isegi KV, keda inimesed usaldavad rohkem kui poliitikuid, kinnitavad täpselt seda sama. Kes natukenegi pealiinist kõrvale kaldub, selle peale vaadatakse viltu.

Suuresti arvab keskmine valija ju siiani, et kui midagi juhtub, siis tuleb selle 2% eest NATO siia sõdima ning nende osaks jääb diivanil õlut libistades CNNst sõda pealt vaadata. Sest me oleme ju ometi 2% panustanud, mis te must veel tahate...

Ebademokraatlik VF kasvatas oma militaarkulutusi hüppeliselt ja me praegused vahendid on vastamiseks ebapiisavad.
Ja meie arengukavad olid koostatud olukorras kus rahvusvaheline julgeoleku arhitektuur oli töötav.

Kui kõik muud valdkonnad (kultuur, haridus, sotsiaal, sise, välis jne.) teevad pidevalt tööd selleks, et nende valdkonna rahastus suureneks, siis miks seda kaitsevaldkond ei tee?

[Lemet]

Ei näe nagu põhjust. Sest valet pole seal grammi eestki, sedasorti leksikat viljeleti meil avalikuse tarbeks kuni Gruusia pilvedest alla tõi. Ja näikse, et viljeletakse siiani...ja kelle sõnu siis veel kui mitte KV juhi omi peaks valija uskuma?

Kinnitan, et meie kaitsevägi ja Kaitseliit on relvastatud, mehitatud, varustatud ja välja õpetatud paremini kui võimalikud vaenlased.

http://www.mil.ee/et/uudised/8388/kaits ... id-ei-aita

[tommy]

Mulle millegipärast ei meenu ühtegi kaitseministrit, kantslerit ega muidu tegelast, kes oleks kõrgest kantslist maha hõiganud, et vennad, mida te sonite, kaks protsenti on riigi kaitsmiseks ikka väga niru, selle raha eest ei ole võimalik reaalset võimekust vajaliku kiirusega saavutada.

Ei meenu, pole kuulnud,näinud, lugenud...
Kes selles süüdi on...
Mulle jälle meenub.

Kolmandaks tähendab see vajadust üle vaadata kaitsekulude tase. Seda rääkides nii meie lõunanaabritest, kogu Euroopast kui ka meist enestest. Kaitsekulutustega tasemel 2,5 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) suudaks Eesti kaitsevägi kümneaastase planeerimistsükli sees lisaks praegu kavandatule välja arendada ka tankipataljoni.

[Lemet]

Tommy, rääkis kus??? Näiteks Google ei anna sellele tsitaadile ühtegi vastet. Järelikult ei ole tegu eriti laialtkajastatud sõnavõtuga. Mis oleks valijateni jõudnud.

[andrus]

Näiteks Google ei anna sellele tsitaadile ühtegi vastet. Järelikult ei ole tegu eriti laialtkajastatud sõnavõtuga. Mis oleks valijateni jõudnud.

Lemet, kuidas saab enda lollusest selliseid kaugeleulatuvaid järeldusi teha?
http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kas- ... ahtsimegi/

[Illike]

samuti ERR
http://uudised.err.ee/v/arvamusfestival ... ecfe3282d0

[tommy]

samuti ERR
http://uudised.err.ee/v/arvamusfestival ... ecfe3282d0

Erkki Koordi sõnadel on ka paraku mõte sees....

"Kui tugev on meie majandus, nii tugev on ka julgeolek. Ei ole võimalik ehitada julgeolekut teiste sektorite arvelt. Seda saavad lubada endale ainult diktatuuririigid, sest siis ehitatakse seda kaitset režiimi kaitsmiseks, mitte riigi kaitsmiseks. Eestis seda teha ei saa. Seetõttu on sisejulgeolek see, mida me üheskoos suudame toota," rääkis Koort.

"Arvan, et demokraatlikus riigis ei saa tulla üks asi suures mahus teise asja arvelt. Alati on poliitilised valikud, aga kokkuvõttes peab ühiskond olema tasakaalustatud tervik. See tagab igapäevast turvalisust," lisas ta.

[Kapten Trumm]

No on ikka sõnade väänamine....
Meie suurusjärkude juures (me päris kindlasti ei pretendeeri NSVL 80% kaitsekuludele SKP-st) pole mõtet küll tekitada sellist vägivaldset konstruktsiooni, justkui x ühekohaline % SKP-st "ei lämmata" ja natuke suurem % "lämmatab ja tuleb teiste sektorite arvelt".

Lihtsalt pensionärid saavad vähem pensionitõusu, töötud vähem töötuskindlustust ja jääb mõni europompöössus ehitamata.
Alternatiiviks on saada tulevikus VF poole väiksemat pensioni, mitte saada töötuskindlustust ja europrojektid vaevalt siis aktuaalsed ongi.

Kahjuks on pea iga demokraatliku riigi nõrkus selles, et ei suvatseta piisavalt tegeleda enda kaitsmisega (tugeva presidendivõimuga USA pole ka just eriline näidisdemokraatia) ja tulemuseks on see, et "teiste sektorite arvelt" kaitsevaldkonda tegev riik lihtsalt marsib kirsade kolinal sisse.

Taolisi kaasasõitja-tüüpi riike on täna see NATO pink suuresti täis, igaüks vaatab naabri otsa, et ehh naabrimees, tee minu eest kah...

[Lemet]

Tõesti-tõesti, ÜHE näite puhul kaugeleulatuvaid näiteid tuua kõneleb muidugi üüratust intelligentsist. Muideks, suur see Diplomaatia lugejaskond meil ongi. Tavavalijate teadvuseni küündimise mõttes. Ja ausalt, toodud tsitaadi märkimisel ja googli otsingut kasutades ei tulnud ühtki tulemit.

P.S. Andrus, ära näe edaspidi minu tühise isikuga enam vaeva, lendasid oma tuntud headuses labase matslikusega ignore listile.

[Kapten Trumm]

http://www.postimees.ee/3046599/leedu-a ... utsemiseks

Huvitav, kaugel on meil taolised asjad - või kas neid üldse kavatsetakse teha?
Ministeerium esitles täna eriväljaannet valmisolekust sõjaks või eriolukordadeks, mis valmis koostöös sõjaväe ning tuletõrje- ja päästeametiga.
«Pärast Venemaa korduvaid agressioone naabrite, sedapuhku Ukraina vastu on tekkinud vajadus mitte ainult teada, kuidas käituda kodanikuvastupanu organiseerides, vaid ka kuidas lahingutingimustes tegutseda,» ütles kaitseminister Juozas Olekas ajakirjanikele.
Tema sõnul on sedalaadi teave hübriidsõja olukorras hädavajalik, sest tegemist on paljude elementidega, mis võivad varieeruda ja meenutada tsiviilelu olukordi.
Väljaandes jagatakse teavet, missugused muudatused toimuvad riigis pärast mobilisatsiooni väljakuulutamist ning jagatakse üldsusele praktilisi näpunäiteid käitumiseks mitmesugustes eriolukordades ja nurjunud evakuatsiooni puhul.
Pärast seda, kui ligi 100-leheküljelist väljaannet on kommenteerinud asjatundjad ja tehtud on vajalikud muudatused, jagatakse see keskkoolidele, raamatukogudele ja vabaühendustele. Võrguversioon peaks ilmuma kaitseministeeriumi kodulehele järgmisel esmaspäeval.
Sealjuures peaks Leedu siseministeeriumi ettepaneku kohaselt peaks kõiki tulevikus ehitatavaid avalikke hooneid olema võimalik sõja korral kohandada pommivarjenditeks.Siseministeeriumi arvates peaks keskkonnaministeerium saama volitused linnaplaneerimist ja ehitust puudutavate seaduste ning ehitusstandardite ja tehniliste normide ülevaatamiseks. Pommivarjenditeks peaks ministeeriumi hinnangul olema võimalik kohandada haldus-, äri-, tootmis- ja laohooneid.Leedu praegused seadused lubavad ehitiste kohandamist elanikkonna kaitseks, kuid see pole kohustuslik.
Leedu keskkonnaministeerium ei ole siseministeeriumi seisukohta kommenteerinud.