GUBA (KUBU)

[kalleb]

Tahtsin küsida kas see nimetus on mingi lühend või niisama hüüdnimi.

(Veel oli nimetus gauptvahta)

Kuidas olid foorumlastel suhted selle asutusega?

Mina isiklikult olen olnud korra tunnimees Gussevi gubus.

Selline rõve koht oli küll midagi pole öelda

Kus nüüdisajal see on ,kuulsin et vahipataljonis.

Kuskohas vanasti Tallinnas oli?

Kas samas kohas?

[alax]

Minu teada on eesti keeles kubu

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Eestik KUBU tuleneb venek-st värdlühendist GUBA - mis oli venelaste suupärane lühend ametlikust NArmee terminist GAUPTVAHTA (eesti k PEAVAHT).

Niipalju veel, et see vene armee termin on muidugi saksa päritolu - nagu suur arv muidki vene sõjandustermineid.

[kalleb]

eks ta ole vene sõjaväes lühendati igasugu sõnasid-ei tea kas oli siis see nendearvates peenem ?

seal oli igasuguseid lühendeid nagu zamkomzvod,zampolit,natskar,ennzee,
natsfin,kombat jpm.

[kapralheinz]

Ei mäleta enam täpselt tänava nime aga vene ajal oli Tallinnas hauptvaht sellel tänaval mis on paralleelselt endise Karl Marxi tänavaga, praegu Sõle. Kolde pst. ristub mõlemaga. Mööda tänavat edasi, enne kui see Standardi juures viadukti alt läbi läheb seisab hauptvahti poolkaares hoone paremat kätt. Minu meelest oli selles hoones peavaht juba esimese vabariigi ajal.

[Kapral Karu]

Vene kõnekeeles olen kuulnud ka selliseid vorme: gaupvahta, gaubvahta, gubvahta -- eks sealt siis sammuke edasi ja ongi "guba"

Tallinnas oli 1970.--90.-tel kubu Ristiku tänava lõpus, Tallinna Garnisoni Komandantuuri juures (see allus Balti Laevastikule). Praegu on seal filmiarhiiv. Viimane komandant rääkis filmiarhiivi juhatajale, et seal oli poistel kombeks kambriseinu sodida ja selle vastu oli ka traditsiooniline vahend -- kuzbasslakk. Sellega kästi siis sodijail seinad üle värvida ja kong jäi üsna vängelt haisema. Arhivaar lubas vähemalt ühe kambri komandantuuriaegsel kujul säilitada . Vähemalt üks sealne kongiuks on hoiul okupatsioonimuuseumis ja selle pilti saab muuseumi netilehelt näha (seal on ta ekslikult sõjaväevangla ukse nime all).

Praeguse Vahipataljoni kubu asemel aga oli NL ajal piirivalve eriosakonna (s/o 1228) nn eelvangistuskamber ("kamera predvaritelnogo zakljutšenija" ehk KPZ). 1980.a suvel, olümpiamängude lõpetamise ööl õnnestus minulgi seal ööbida...

[kalleb]

jah meremeeste patrullid olid karmid

kui su linna pealt leidsid viisid kohe kubusse oli sul uvalnitelnaja või ei neil pajebat

neil kohe oli mingi viha harilikkudes väeliikides teeniva rahva vastu arvatavasti teenistusaja erinevuse pärast

ja Balti jaamas ju vanasti hulkus pidevalt sõjaväeline patrull kes siis püüdis sõjaväelasi

minuarust käis seal partullimas igasugu rahvast

vanasti oli patrulli minek sõduril nagu pidupäev eriti kui väeosast välja ka ei lastud

käisid linnapeal,keerutasid oma tee läbi ja oligi

eriti mõnus oli suvel

mul õnneks sellisesse patrulli polnud au kuuluda

Gussevis nad ikka käisid tuuritamas

[susi]

Korra väeosas olin ühel ööl 3 tundi kubus. Roodukas oli väeosa korrapidaja ja kasutas võimalust. Vana pani mind ja veel 2-te nägu lehti koristama öösel autotulede valgusel. Tööd pidi olema 0,5 tunniks. Kui olime 4 tundi vaeva näinud läksime kasarmusse magama.Saime just voodisse kui meie " lemmikohvitser " kasarmusse kargas ja meid kaasa viis.Meie kubus oli talvel veidi külm ja suvel veidi palav, aga muidu normis. Meil olid sinelid kaasas ja ohraana sõdurid(samas kasarmus 2. korrusel olevad meie pataljoni 3. roodu mustad) otsisid meile külje alla mõned laudadest kokkulöödud restid. 3 tunni pärast korjas vana meid sealt ära ja saatis uuesti lehti koristama.Nägime veel mõne tunni vaeva, aga suutsime enne sõitu lennuväljale töö tehtud. Kuna olin rooduka erilisi "lemmikuid" ,siis avaldati mulle päevi veel, aga kubusse siiski rohkem ei sattunud. Kubu oli meil vägagi normaalne. Söök oli nagu teistel.Aega söögiks samuti.Ohraanakad meid muidugi ei kimbutanud ,ei olnud rivi või muud jama.Ainuke oli ,et kui garnisonis oli tööd ,siis kubu esmajärjekorras.Kui tuli aga vaksalisse laadima või kartuleid keldrisse ajama minna(või muud taolist) ,siis aeti kõiki välja. Vaksalisse aeti teinekord isegi ohvitsere.

[välihall]

Ütleks siis niipalju , et Dispati karts oli kohalike sõjaväelaste hulgas kardetuim- seal visati kloori põrandale kui neid hommikul pesti ja seal istus ka hirmus palju väga hirmsaid dispati vendi- asi oli nii hirmus , et kui kohalikes üksustes teeniad dispati mehi eemalt tulemas nägid olid nad ka läbi akende võimelised eemalduma . Mulle pandi ükskord selline vennike kambrisse kes oli üritanud omal esimesel võimalusel saega veene nüsida kui päeval tööd tegema pandi - -- hirmu silmad on päratu suured.

[stilett]

Ristiku tänava peavahis oli mul au viibida 1983.a maikuus üle nädala,siis kui demblisõit läks õige pikaks.1983.a saime väeosast Tallinna poole esimese partiiga minema oma 20 eesti meest.Leningradis sai võetud mõned väikesed õlled ja kaasa meie suure seltskonna peale suure koguse 0,25 asunikke.Tagasitee oli väga rõõmus ja loomulikult ülemeelik.Sõitsime selle rongiga, mis väljub Leningradist kell 16.00 ja Tallinnasse jõudis kesköö paiku.Enne Tallinnat muutus osa meie seltskonnast ülemeelikuks ja lõppes sellega, et meie ühine sõber, seersant Maasing sai paljakäsi jagu mingist klaasist, toimus mingi kaklus ja midagi veel.Igal juhul oli tänu Maasingule kõik kohad verd täis.Ilmselt juhtus veel midagi, sest kui rong Tallinna jõudis, oli meil vastas suur seltskond punaste käelintidega mitte eriti sõbralikke meremehi.Osa seltskonnast jõudis salakavalalt põgeneda ja osa võeti kahjuks sõjavangi, nende seas ka mina.Ristikul topiti esimesel korrusel mingisse üksikkongi, seersandid, sõdurid segamini.Meie väeosast oli tublisti üle kümne mehe.Hommikul toimus mitte eriti pidulik rivistus, kus Tallinna komandandi abi kpt-leitnant Antonov rõõmustas meid sellega, et seersanditele määrati 10 päeva aresti, reamehed ja jefreitorid saadeti koos manitsustega koju.Ja seal me siis olime-mina, seersandid Ermus,Kotov,Vinnal, keegi veel, kõigi nimed polegi enam meeles.Istusime allohvitseridele ettenähtud kongis-teise korruse viimane kong.Ööseks anti välja paarist lauast kokkulöödud "samoljot".Päeval saadeti meid tööle-koos aresti all viibivate reameestega Kadrioru väliujulat või basseini remontima, täpsemalt selle seintelt vana värvi kraapima.Ega meie, demblid töövõite ei saavutanud, istusime konvoimeeste pilkude all ja lugesime vareseid.Juhtus muudki põnevat, aga sellest teine kord.Igal juhul oli see põnev seiklus.Tervitan ka oma saatusekaaslasi-seersante Ermust,Kotovit,Vinnalt ja teisi, kui te äkki sama kodulehele satute.

seersant Arnold, dembel 1983.a maist

[Karuke]

Tallinna komandandi abi kpt-leitnant Antonov ....

Ega see juhuslikult sama Antonov ei ole kes hiljem oktoobri jarooni sõjakomissariaadis kutsealustega tegeles?
Olin 80-ndate lõpul kordusõppustel tema alluvuses - üks ment teadis rääkida, et mees olla enne kubus teeninud?
Eelmisel aastal tuli linnapeal vastu...

[ooblää]

Gubus nii mitmeidki päevi ja öid veedetud.Aga meenutan üht juhtumit aastast 1980.Oli kuskil mägedest kinnipüütud kaks mehepoega.Õieti kaksikud Tšetseenid,a. meeter 90 kasvuga ja tugeva kondiga kutid.Küll neid sunniti ja prooviti allutada vene kroonu korrale.Aga kutid ei andnud alla.Au neile.Kubus hoiti neid oma kuu või paar,pärast viidi X suunas.Selle ajajooksul jõudsid sellid oma kümmekond ülbemat offitseri läbi kolkida(Neid, kes julgesid minna neid füüsiliselt sundima alluma vene kroonu korrale.)Oli ka sõdureid,kes tahtsid oma oskusi dresseerimises näidata,aga alati lõppes iga üritus dresseerijate lüüasaamisega.
On ka kõvasid mehi venekroonus olnud.Kahjuks ei tea millega see nende vabadusvõitlus lõppes.Arvata on ,et seeaeg oli ainuke tee disbatti või vangi.

[ignatius]

GUBU oli meie väeosas KPP (kontrolno-propusknoi punkt ehk sissepääs väeosa territooriumile) kõrval paikneva vahtkonnamaja allkorrusel.
Istuda seal ei tulnud aga sees käisin korra küll. Minu mäletamist mööda olid mingid kongisarnased ruumid. Sisustus minimaalne - puulavats magamiseks, laud, tool. Tegelikult olid samasugused magamislavatsid ka vahtkonnaruumis. Mingit madratist, tekki ega patja kubus magamiseks ei olnud. Sineliga sinna mindi ja see oli nii padjaks kui tekiks, valik oli vaba!
Süüa toodi pärast seda, kui väeosa oli söönud ja see, mis sööklas järgi oli jäänud.
Istuma pandi maksimaalselt 15 päevaks, tavaline taks oli viis päeva. Lubatud uneaeg oli väeosaga võrreldes tunni võrra lühem ehk 7 tundi. Niisama ei istutud, vaid tehti valvuri saatel erinevaid koristustöid.
Mäletan, et korra väänati mulle mingi eksimuse eest viis päeva. Hakkasin parasjagu sinel kaenla all kubu poole marssima, kui vastu tuli jaoülem (karistuse oli määranud keegi teine ohvitser, tema polnud asjaga kursis). Ajas silmad suureks ja küsis, et kuhu minek? Vastasin, et viit päeva istuma. Leitnant ütles, et kahe päeva pärast algavad õppused ja sind on seal vaja. Marss kasarmusse tagasi! Nii jäigi, et kogemus jäi saamata.

[Sollmann]

Teenisin BBC-s, nn abiroodus. Gubu, kui sellist, meie kandis üldse ei olnud.
Kogu kahe aasta peale kokku tean vaid ühte ainsat juhtumit, kus keegi saadeti nö põhiväeossa Gubusse ja selleks kangelaseks osutus mu enda paarimees.
Armus noormees ülepeakaela nimelt kõrvalküla poemüüja sinisilmadesse ja unustas korrapealt kõik maapealsed asjad, sh ka oma kõige otsesemad teenistuskohustused.
Asi läks niivõrd hulluks, et ei saanud teine enam ühel heal hetkel poe ümbrusest kuidagi tulema.
Roodu juhtkonnal viskas see kopsu üle maksa, ikkagi vajalik spetsialist ja puha, saadeti siis komando välja ja püüti suure tagaajamise peale poiss kinni (mis külarahvale kangesti nalja teinud), pandi kartulikott pähe ning toodi kasarmusse.
Seal mõisteti ta üle kohemaid sm-kku kohut ja mõisteti ... päeva Gauptvahti.
'Kohtusaalis' jäi CCCP-i Romeol õigust ülegi ja saatis kõik ülemused p...i
Seepeale sai veel... päeva.
Sellega polnud lugu lõppenud. Et temaga kohapeal midagi peale hakata polnud, tuli noormees kuhugi ära saata, aga kuhu, mismoodi...? Et tavapäraseid transportlende pearoodu vahel neil päevadel millegipärast ei toimunud, pandi nooruk hävituslennuki tagaistmele (kahjuks ei mäleta marki) ja lennutati minema.
Lennurajal lennukiga ringi ruulides lehvitas kangelane kõigile kohalviibinud kaassõdureile ja saatis õhusuudlusi lennuväljale ilmunud üleni pisarais kaunitarist poemüüjannale.
Legend oli sündinud....

[Arnold]

Vahva lugu herr Sollmannil
Moskvas oli eelmise sajandi 80te keskel selline häda, et kui mõni kaak komandöridel totaalselt kopsu üle maksa suutis ajada ja talle rivi ees nii ja nii mitu päeva peavahti lajatati, siis jäi see paljudel kordadel ainult katteta ähvarduseks. Probleem oli selles, et NLiidus ületas praktiliselt kõigil elualadel nõudlus pakkumist, nii ka Moskva kandi "gubudega" - polnud lihtsalt kohti! Üks tüüp läks sellest teadmisest nii ülbeks kätte, et ülemused pidid mehe kinnipanekuks Peavahi ülemale altkäemaksu andma. Meie autoroodus oli käibivaks maksevahendiks bensiinitalongid