Yks:Osa talvest on läbi. Kremli ennustajad on vähemalt seni talve osatähtsusega kampaanias ja sellega seotud külmamässudega puusse pannud.
Senine pehmepoolne talv, s.t. pidevalt üle nulli on kindlasti ukrainlastele vägagi kasuks. Lisaks veel naftahinna madalseis, mida ukraina majandusinimesed vast nii helgelt ei osanudki oodata. Loota võis ju pehmele talvele, kuid lisaks saadi kaks korda odavam naftahind.
Pidev plusskraad aitab ühtlasi meestel paremini kaevuda. Kuigi veebruar on veel ees, siis vähemalt pool talve on ukrainlased suutnud seal parematel tingimustel üle elada ja loodame, et see nii jätkub. Kokkuvõttes peaks olema märgatav ressurss, mis Ukraina valitsusel ja elanikkonnal pehme talve ja soodsate naftahindade tõttu alles jääb ja mida nt majandusse suunata.
Martin Peeter, mina oma tagasihoidliku arvamusega oleks siiski Baltikumi suhtes "rinde" avamise osas skeptiline. Baltikum + Poola (kes ei saa lubada omale kindlasti pealtvaataja rolli) on märgatavalt asunud tegutsema oma kaitsevõime tugevdamiseks. Küllap need Javelinid/Stingerid sellise konflikti tekitamise puhul siia ka esimeste ööpäevadega kohale jõuavad. Väga oluline on siiski ka liitlaste kohalolu, s.t. ainuüksi Baltikumi peale on võimalik rakendada üks USA soomuspataljon + pidevalt (raskerelvastusega) kohal viibivad teised liitlased (nt britid, taanlaste üksused jne). Selliste liitlaste kompanii või pataljoni suuruste üksuste kohalolu soodustab esiteks kohalike jõudude eneseusku õige asja ajamisel kui ka annab võimalikule vastasele mõtlemisainet, sest need elukutselised hästivarustatud üksused on võimelised siduma endaga klassikalise 1 vs 3 suurema vastase.
Neid asjaolusid peavad venelased sel juhul kindlasti arvestama, seejuures on näha Ukraina sündmuste taustal, et venelaste triibuline särk ei ole nii kuulikindel kui rahvas sealpool piiri tahab uskuda.
Nagu paljud head kaasfoorumlased juba tõdenud, siis tundub Ukraina jaoks asjad liikuvat suures plaanis positiivses suunas, esialgne bardakk on seljatatud ning seega ei saa siin enam 40mln elanikuga riigi puhul rääkida sellest, et Baltikumi ründamisel nõustub Lääs Ukraina teemadel järeleandmisi tegema. Lääneriikidel võib olla tõesti suur mõjutamisvõimalus, kuid otsuseid teevad tänasel päeval ikka ukrainlased ise ja kui küsimus on Baltikumi heaolus, tuues ohvriks Ukraina riikliku terviklikkuse, ei pruugi neile tuhandetele Ukraina armee võitlejatele ja vabatahtlikele sugugi see Baltikum nii palju korda minna, et selle nimel oma riigist või siis selle osadest loobuda.