Mina ootan hirmuga aega, mil 101 tegelast ei koosne mitte Siimkallastest, Ligidest, Kallodest ja Tuusidest.Poliitikutel on hirm kaotada oma ametikoht seoses sellega ei julgeta vastu võtta meie kiirelt muutuvas maailmas olulisi otsuseid,sobib kõik see mis viib kindlalt vanaviisi edasi.
Esmased huvid on enesehuvid jälle seetõttu,et ei ole olemas muud töökogemust ja ei ole õpitud ametit mis leiva lauale tooks. Terve oma elu on elatud partei mullis algul tagatubades abina ning hiljem juba riigikogu liikmena või valitsuses.
Häälte kaotamise hirmus ei tehta riigirefomi ega tõsteta kaitsekulusid.
Kutsun valima isikuid kes saavad hakkama parteivälises elus!
Hoopis jubedam asi on see, kui need positsioonid hõivavad parteibroilerid, tänaseks 30ndatesse aastatesse jõudnud või jõudvad tegelased.
Kes pole elus pidanud end ise elatama ja kelle "sotsiaalne kogemus" piirdub võibolla Tartu ülikooli ühikas elamisega.
Nagu üks Eesti suurettevõtja ühes vestlussaates ütles - inimesed, kellel on sellest, kuidas raha tekib - vägagi hägune ettekujutus.
Päriselus ei teki raha kuluhüvitistega vussimisest või vaeste traktoristide sularahaannetustest.
Kellele on ustav teenistus sõdurina toonud vähe rasvasema ninaesise.
Vot siis alles hakkame nägema "ilmeksimatuid" otsuseid.
Täna on veel jäme ots nende käes, kes teavad, mis loom on Venemaa ja julgen arvata, et sõltumata oma imagost/retoorikast ei ihka isegi savieedik selle koosseisu.
Peagi on tulemas need, kes ei tea ja kelle teadmised on üsna sama naivistlikud nagu suvalisel Brüsseli peakontori "junkeril".