Yks kirjutas:Jäta nüüd Svejk. Et siis UT sellisel viisil langemine on ainult löök moraalile ning süüdlasi ei otsita? Süüdlane on tegelikult ju osade jaoks leitud! Kogu pagana sotsmeedia on täis "poolt" ja "vastu" selles kontekstis.
Üks tüüpilisi "poolt" sõnum ATO's osalevalt sõjaväelaselt:
Tim Zlatkin
23 tundi ·
Муженко нельзя отстранять от должности!
Его нужно расстрелять.
Это нужно было сделать ещё после Иловайка.
Боюсь, даже после Аэропорта, он так и останется причастен к дальнейшей гибели наших братьев на передовой.
А разводить понос в Сети, только ради замены его Хомчаком... ...
https://www.facebook.com/akvilifer?fref=ts
Ja nüüd kujuta ette, et sa saad tim zlatkinina käsu, mis nihutab sind kuhugi eesmisele positsioonile. Sinu ülesanne on hoida oma meestega vastase fookus endal, samal ajal plaanitakse ATO staabis mingeid tiibmanöövreid. Sind tümitatakse, sa palud luba tagasi tõmbuda või seletust, mis toimub. Loomulikult ei saa sa ei ühte ega teist. Täiesti loogiline, arvestades kohe algavat delikaatset manöövrit. Kuna sa oled väga skpetiliselt, et mitte öelda enamat, suhtumas ATO juhtkonda, siis tõmbud sa omaalgatuslikult tagasi (selline asi on juhtunud juba kordi muideks, asjaolud ei ole ka alati väga ühesed, kuigi alati kiputakse rääkima argpükslikkusest), sest eeldad järjekordset "reetmist" üleval ja sisuliselt paremal juhul kompromiteerid kogu opi, hullemal juhul jäävad edasi manööverdavad üksused kotti, sest plaanidesse on tekkinud sinu isetegevuse tõttu "auk". Mis oli põhjuseks? Usaldamatus juhtkonna vastu! Vot, see on täna reaalne ja täiseti käegakatsutav suurus, mis on tekkinud just selliste UT sündmuste kontekstis nagu nad toimusid.
Ja väljapääs ei ole lihtsalt "laseme kõik lahti". Sellega kaob ka kindlasti osa kompetentsist! Üsnagi korralik mõra ATO efektiivsesse juhtimisse õnnestus asjaolude ebaõnnestunud kokkulangemisel tekitada. Ja lahendused ei ole lihtsad.
Kui võtta aluseks seda, et Ukraina sõjavägi pole reformitud ja on tegelikult koopia CA-st (Sovetskaja Armija), siis pole seal kunagi mingit usaldust olnud. Piisab sellest, et oled sell(is)es sõjaväes teeninud ja näinud, milline see armee on ja millised on ohvitserid. Saladuste hoidmine - sekretšik, kelle käed hommikul värisevad nii, et klaasist juua ei saa... Praporid, kes varastavad nii et maa must... Ohvitserid, kes ei oska probleeme lahendada või kui, siis ainult tobedaid käske röökides... Olematu väljaõpe... Tehnika remont kaltsude abil... Jne. (Kõik see isiklikest kogemustest Taurages paiknenud sidevägede pataljonis 70-ndate keskpaiku). Kui ma peaksin tule alla minema ja teaksin, et sellised ohvitserid või vähemalt osa neist, on jõudnud Kindralstaapi, siis kahtleksin ma igas käsus, mis sealt tuleb.
Vaadates Ukraina poole peab hoopis rääkima usalduse tekkimisest sõjaväe ja selle juhtkonna vastu. Kas see on võimalik? Esialgu on see üpris raske. Krimmi ülevõtmine näitas sõjaväe juhtkonna saamatust ja initsiatiivitust. Sama oli Donbassi sündmuste algfaasis, kui sõjaväe asemel kasutati vabatahtlikke. Jätkuks Ilovaisk. Küborgite mitteõigeaegne väljatoomine... Pole siin midagi rõõmsat.
Sisuliselt on Ukrainas kaks sõjalist jõudu ametlik armee ja vabatahtlikud. Vabatahtlike moraal on kõrgem ja usaldus nende vastu on suurem. Samas on nad muidugi vähem klassikalist sõjalist haridust saanud, kuid teiselt poolt on neil nüüdseks kogunud praktilist kogemust. Ukraina sõjaväe ja Ukraina tuleviku suhtes on oluline, kas nad on võimelised ühendama (juhtimise, kogemuste, teadmiste, moraali osas) vabatahtlikud ja armee, võttes mõlemalt poolt positiivse.