Juhtusin kah vaatama seda bojevikkude VT ülevõtmise videot ja no minu pioneeriteadmiste juures need 120 mm miinipildujamiinid küll õhkimiseks ettevalmistatud ei olnud. Olid lihtsalt keldris hunnikusse laotud nagu muu varustuski, omavahel det-nööri või lõhkeainega ühendatud ei olnud, keldri tugipostiga vahetus kontaktis samuti mitte. Üleüldse miinipilduja miinid ei ole just parim materjal millegi õhkulaskmiseks, seal on vähe lõhkeainet sees. Hea käepärane lõhkeaine millegi õhkimiseks on tankitõrjemiinid - u. 10 kg lõhkeainet õhukese korpusega "pakendis", hea aine kogust arvestada, hea käsitseda (sang on küljes), hea virnastada ja suur sile pind näiteks vastu keldri tugiposti paigutamiseks. Laskemoon, kui ei ole omavahel det-nööriga ühendatud, peaks pigem laiali paiskuma...? Igatahes paksule keldri tugipostile ei tohiks selline miinihunnik fataalselt mõjuda mu arust. Ae ksf! EOD, äkki võtad kommenteerida, no kasvõi natukegi?Üks detail tundub usutav albatrosi jutus, mis minu jaoks klapib - pärast VT ülevõtmist oli näha vaenlase videotes palju keldris ümber sammaste kuhjatud miinipilduja miine, mis oleks nagu lõhkemata jäänud.
Muuseas bojevikkude LieNewsi ühes viimases UT vallutamise videos, kus relvi ja laskemoona kokku korjatakse, on alguses näha üht bojevikku TT- miinidega astumas. Pakun et neid kasutatigi UT vahelagede õhkimisel. Selles suhtes tuleb bojevikkude tarkusele au anda, et nad ei hakanud korruseid kurnavas lähivõitluses vallutama, vaid tuimalt lasid ukrainlaste positsioonid lõhkeainega õhku.
Siin veel üks pajatus ühest vbla viimasest ukraina sõdurist, kes UTst eluga taandus, jutustus läbi volontöör Aleksei Motšanovi suu läbi Facebookis. Peategelase nimi on Andrei Gretšišin sõjanimega "Rahman", dessantnik, ohvitser, 81. aeromobiilse brigaadi (Konstantinovsk) luureülem, kolmandat rotatsiooni lennuväljal.
Minu kamraad Rahman suutis imekombel UTst taanduda ja praegu osutatakse talle ühes oblastikeskuses med-abi. 15. jaanuarist oli Rahman üks ohvitseridest UTs, mõnel viimasel päeval seal hoidsid meie mehed ringkaitsepositsioone 15 x 15 m alal endises esimeses tugipunktis dispetšerivõškale lähimas hooneosas. Kõigepealt korraldasid sepparid võimsa plahvatuse kogu meie eesmiste positsioonide ulatuses, seejärel aga lasid keldri kaudu õhku põranda otse meie ellujäänud poiste all, milles meie poisid pihustusid nagu laava ja kivid purskavas vulkaanis.
Rahman koos mõnede meestega, kellele õnnestus anda esmaabi ja kes olid võimelised liikuma ja tulistama, taandusid "teisele objektile" ja võttes seal sisse ringkaitsepositsioonid õnnestus neil kohale sebida MTLB-d. Need on kergelt soomustatud masinad, millel luugid asuvad peal ja taga, kuid küljel puuduvad. Ühte sellist juhtis Ivan, kes langes vangi ja keda "tänu" LieNewsi ülekuulajale teab nüüd kogu maa.
Rahman läks MTLBga oma haavatud mehi ära tooma, kuid masin sai pihta, paiskus kummuli ja süttis põlema. Hirmus on ette kujutada millest mõtles Rahman, kui ta ümberpaiskunud ja süttinud soomukis asudes taipas, et katuseluuke kasutada ei saa ja ainus väljapääs läbi tagaluukide on kinni kiilunud... Kuid Rahman suutis masinast väljuda - põlenud, põrutadasaanud, üks silm "ilma pildita", murtud vasema käelabaga, mittetöötava parema käega... aga suutis sellisena jõuda omadeni. Andrjuuha - sa pole küborg, sa oled Imeinimene!!
Update. Rahmani opereeriti. Homme on otsustav päev, kuid lubati, et silm hakkab taas nägema. Eristab valgust ja liikumist. Taastub! Arstid ütlesid, et dessantnik Andreil oli täiesti ebareaalselt palju õnne, kuna kild mis teda tabas ei vigastanud midagi elutähtsat. Kõik muu peale silma lapime ära ja nõiume terveks. Kui armid tõesti kaunistavad meest, siis peale tervenemist võidab Andrei kindlasti iludusvõistluse!
Ajasime Andreiga veel miski 20 min. juttu, kõiksugustest asjadest natuke. Rääkis sellest, kuidas nad 15. jaanuaril objektile läksid. Kuidas vaenlast tõrjusid ja ringkaitset hoidsid, ümberringi möllamas sepparite suurtükituli, tankid ja jalavägi. Kuidas sepparid lasid kõigepealt keldrist õhku põranda nende juhtimispunkti all (no teate küll seda kohta, mille seintele olid kirjutatud kõikvõimalike seal tegutsenud üksuste nimed) ja peale seda, kui mehed olid asunud uutele positsioonidele terminali viimases nurgas kunagises "esimeses tugipunktis", õhkisid sepparid põranda otse meeste all ja osa mehi varises koos muude rusudega keldrisse. Need, kes alles jäid suutsid veel mingi aja vastu pidada. Langenutelt võeti lahingumoona, relvi, keegi võttis kiivri...
Rahmanil õnnestus lennurada kasutades omadeni jõuda. Kuna VDV omi maha ei jäta, siis võttis ta MTLB ja läks UTsse maha jäänud haavatuid ära tooma. Masin sai teel UTsse pihta, paiskus ümber ja süttis põlema. Juht sai surma, tema kõrval istunud Rahman sai terve hulga haavu. Suutis ronida läbi põleva masina pooleldi kinnikiilunud tagaluukideni ja ennast masinast välja pressida. Jõudis tagasi lahingupaika, seal sebisid juba igal pool Givi ja Motorola bojevikud. Läks nagistamiseks, aga Rahmanil õnnestus sealt ära tulla ja jõuda omadeni. Omadega täiesti läbi, peaaegu pimeda- ja halvatuna... kuid alistamatuna. Võitmatuna.
Panen lingi kah, postituse juures on foto kangelasest.
https://www.facebook.com/alex.mochanov/ ... 78013408:0
