Martin Herem tõi enne võrdluseks teoreetilise olukorra Päästeameti valdkonnast. Sellise olukorra lahendamisel ilmselt jääks meil puudu inimestest ja tehnikast.
Sellisteks olukordadeks on olemas astmeliselt rakendatavad plaanid ja reservressursid. Eestis neid kahjuks sõja puhuks täna pole (keegi polegi sellist eesmärki seadnud, et tsiviilpääste ja laiemalt kriisireguleerimine oleks valmis sõjaks, eeldatakse, et sõda lihtsalt ei tule).
Peale pauku leiutamised lõpevad lihtsalt käest läinud olukorra tagajärgede likvideerimisega. Mis on kulukas (ka elude mõttes).
Pärnu nn jaanuaritormi ajal oli vaja lihtsalt õigel ajal kuulata teadlasi ja käia õigeaegselt vajalikud rajoonid läbi ja lasta vilet/massimeediast vastavat infot.
Kuna seda ei tehtud (vilet ei saanudki lasta, sest puudus vastav häiresüsteem), lõppes see üritus Kaitseliidu kummipaatidel uppunud majadest inimeste päästmisega - tsirkus, mis olnuks lihtsalt välditav õigeaegse ja mõtestatud tegevusega. Muideks, taoline üleujutus polnud Pärnus esmakordne - taolisi asju on juhtunud ka varem. Paraku on taoline kogemus ja järjepidevus lastud tuulde, suuresti ka teatud dogmaatilistel põhjusel ("selline vene aegne tsiviilkaitse saast pole asjakohane moodsas, ressursiökonoomiale orienteeritud täisprofessionaalses päästesüsteemis"). Pärnu linn pole vahepeal eriti kõrgemale tõusnud ning vesi käitub ikka samamoodi nagu 40 aastat tagasi, inimolendi käitumine jänni jäädes või külmas vees viibides pole kah oluliselt muutunud.
Päästeametis on alatasa miskipärast vajalikud telefoninumbrid, kontaktid ja lepingud tekkinud peale pauku, näiteks peale KV puksiirmasinate läbi viidud edukat operatsiooni Ülemistel ei kulunud hiljem Mustvee gaasiauto juhtumis eriti kaua aega, kui need evakuaatorid ka appi kutsuti. Suudetakse küll ja väga hästi, kui ülesanne püstitada ja tahta see lahendada. Tegelikult PA-l ka vedas omajagu, et jää oli piisavalt paks, sest taolise jokutamisega (õnnetus juhtus ennelõunasel ajal, aga evakuaatorid tulid vastu ööd) oleks võinud lennuk ka järve vajuda ning sealt selle kättesaamine olnuks omajagu keerukam (selleks poleks piisanud ka KV masinatest enam).
/Veelgi hullem on see, et koos kohustusliku patriootliku riigioptimismi kehtestamisega nõrgeneks paratamatult ka meie ohutaju, mis on enesealalhoiuks vältimatult vajalik instinkt/ S. Mikser 2014.
