Eestis puuduvad pommivarjendid!!!

[herman30]

Alates 4000EUR (lisanduvad pinnasetööd) lubatakse selliseid.

Aga selline on peamiselt sama kui liivakottikatussega maja hoovi kaevatud kraav. Mõlemat kaitsevat hästi killude eest aga mitte täistabamuse vastu. Vahe on siin et liivakottiga kaetud kraav on väääga palju odavam.

[Manurhin]

Alates 4000EUR (lisanduvad pinnasetööd) lubatakse selliseid.

Aga selline on peamiselt sama kui liivakottikatussega maja hoovi kaevatud kraav. Mõlemat kaitsevat hästi killude eest aga mitte täistabamuse vastu. Vahe on siin et liivakottiga kaetud kraav on väääga palju odavam.

Selline kelder võib ka täistabamuse vastu kaitsta. Mida paksema mullakihi viitsid peale tassida, seda suurema mürtskäraka vastu kaitseb.Veel parem, kui mullakihi alla vähemalt paar meetrikest raudteerööbastega armeeritud betooni ka valada ja korralik õhusurvele vastupidav massiivne rauduks paigaldada.

[Smith]

Ei maksagi kümneid tuhandeid eurosid...?
Ega tee kinnisvara tunduvalt kallimaks - no mida siin siis uskmatutele oinastele seletatud on

1) Ei olegi meetri paksuseid betoonseinu (hoopis 15 cm)?

2) Ei sisaldagi transporti?

3) Hind on siiski alates 4000 + KM ehk siis alates 4800 euri.

4) Ei sisalda kaevetöid !

5) Ei sisalda vajaminevat pinnast!

6) Ei ole monoliitne betoon vaid 40 cm laiused paneelid.

Vägisi kisub sinna 10 000 euri kanti minu usun.

PS! Võta lugupeetud ksf Kapten Trumm lahti teinekord kinnisvara portaalid.
Vaata mis maksavad Eestis majad , kus 80% majaomanikest elavad väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonda.
Seejärel võta kalkulaator, tuleta meelde protsendi arvutamist ja siis arvesta mitu protsenti maja hinnast X moodustab
10 000 eurot.

[Kapten Trumm]

Vaata mis maksavad Eestis majad , kus 80% majaomanikest elavad väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonda.

Väljaspool suuremaid keskusi, kus pole ette näha suuremat actionit või hoidku taevas, tuumapomme, seal võib ka lahendus olla ju odavam, näiteks olemasoleva keldri kohandamine või aeda nt kaetud varjepilu ehitamine (muidugi eeldab teatud õpetust, kuidas see käib). Mis ei maksa isegi mõnda tuhandet ehk protsent võib olla ka sama.

Mis puudutab neid eespool räägitud Soome varjendite maksumusi, siis igaks juhuks meenutame kui seal statistika sees on Helsinki varjendipark, ei maksa unustada, et paljud sealsed varjendid on üldiselt meie mõistes "superkõvad" (superhardened), taolise vastupidavusastmega olid siin ainult suuremad juhtimiskeskused nagu nn parteivarjend, tsiviilkaitse staabi ja linnarajoonide linnavälised juhtimispunktid. St mingid Gradidega tulistamised ja Buratinod on neile suht "nohu" ja taoliste asjade ehitamine on suht "overkill" tavasõja mõistes.

Üldharivalt: näiteks Stockholmi linnaväline juhtimispunkt oli ehitatud arvestusega, et seda punkrit ennast võidakse spetsiaalselt tuumarelvadega rünnata ja on ehitatud analoogselt Cheyenne Mountain-iga, kus mäe sisse rajatud ja varisemise vastu kindlustatud koopas asub suurtel vedrudel paiknev terasest konstruktsioon. Taolisel tasemel polnud ENSV ajal mitte ühtegi punkrit.
https://www.flickr.com/photos/billyr/se ... 147761931/

[Smith]

Vaata mis maksavad Eestis majad , kus 80% majaomanikest elavad väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu piirkonda.

Väljaspool suuremaid keskusi, kus pole ette näha suuremat actionit või hoidku taevas, tuumapomme, seal võib ka lahendus olla ju odavam, näiteks olemasoleva keldri kohandamine või aeda nt kaetud varjepilu ehitamine (muidugi eeldab teatud õpetust, kuidas see käib). Mis ei maksa isegi mõnda tuhandet ehk protsent võib olla ka sama.

No aga see on jube teine jutt.
Siis räägigi kolme linna (rikkama ühiskonna kihi) inimeste
tsiviilkaitsest.
Ühes teises teemas ma küsisisingi su käest : kust see joon siis tõmmata ?
Kas Viljandi majaomanik peab ehitama mitmekümnetuhande euroseid betoonrajatisi või ei ?
Aga näiteks Valga ? või Türi ?

Ma arvan , et see joon ei saa joosta jõukuse järgi vaid asukoha järgi.
Sageli "punased" asulad on ka vaesed.
Sellisel juhul peaks leidma mujalt rahalisi vahendeid.
Muidu tapad maal veel viimase elugi ära.

Lihtsalt sinu jutu juures ei meeldi see "odavuse" aspekt.
Kui terve riik on ikkagi vaja katta reaalselt toimiva tsiviilkaitse varjenditega
siis see maksab sitaks, tee mis tahad. "Paar protsenti maja eelarvest" ; " 5 000 euriga saab meetri paksuste
seintega monoliitbetoonist 20m2 punkri maa alla" - see kõik on puhas vale !

[Kapten Trumm]

Ma ei ütlegi, et on odav, sama raha eest saaks ju sitaks soojamaareisil käia.
Lihtsalt ütlen seda, et see varjenditeema pole nii kallis, kui eimillegitegemist õigustavad ametnikud seda jutustada armastavad. Ikka rohkem tahte ja kättevõtmise küsimus.
Täna maksab väga paljud analoogsed turvanõuded ikkagi kinni kinnisvaraostja ja ei kisa keegi, olgu selleks ATS, elektrikäit või tuletõkke uksed.
Väga paljusid asju lahendataksegi kinnisvaraarendajale riiklikku sundi rakendades, sest vastasel juhul peavad nende käkerdusi hakkama teised kinni maksma.
Alati võib palmi alla Tonga kuningriiki kolida, Venemaaa seal ei ähvarda.

Ja arvan endiselt, et tänapäeva uue kinnisvaraostja kulutab märksa rohkem raha igasugu liialdustele ja ei võta teda see keldripunkri osamakse kah jalust maha.
See, et ta ei saa aru, miks sellist asja vaja on või miks ta seda maksma peab, on meie riigi vastavate ametnike tegematajätmine.

[Smith]

Ma ei ütlegi, et on odav, sama raha eest saaks ju sitaks soojamaareisil käia.
Lihtsalt ütlen seda, et see varjenditeema pole nii kallis, kui eimillegitegemist õigustavad ametnikud seda jutustada armastavad. Ikka rohkem tahte ja kättevõtmise küsimus.
Täna maksab väga paljud analoogsed turvanõuded ikkagi kinni kinnisvaraostja ja ei kisa keegi, olgu selleks ATS, elektrikäit või tuletõkke uksed.
Väga paljusid asju lahendataksegi kinnisvaraarendajale riiklikku sundi rakendades, sest vastasel juhul peavad nende käkerdusi hakkama teised kinni maksma.
Alati võib palmi alla Tonga kuningriiki kolida, Venemaaa seal ei ähvarda.

Ja arvan endiselt, et tänapäeva uue kinnisvaraostja kulutab märksa rohkem raha igasugu liialdustele ja ei võta teda see keldripunkri osamakse kah jalust maha.
See, et ta ei saa aru, miks sellist asja vaja on või miks ta seda maksma peab, on meie riigi vastavate ametnike tegematajätmine.

Seda raha lihtsalt ei ole ju
Siin räägiti minu arusaamist mööda ikkagi olemasolevatest majades.
Neile tuleks nüüd kuidagi sund kukile panna kõigile.
Kui ehitatakse tuttuus kortermaja Tallinnasse, kus korter maksab 150 000 .- , siis pole tõesti väga vahet.
Lihtsalt see inimeste protsent , kes taolises kinnisvaras peesitab , on kaduvväike.

Enamik elab ikkagi peamisels nõukogude aegsetes kortermajades või eramutes.

[Kapten Trumm]

Õnneks on veneaegsete majade (ka paljud eramajad olid ju keldriga) keldrite kindlustamine ja varjeks kohandamine siiski omajagu lihtsam ja tulemuslikum kui tüüpse pool-lahtise parkimiskorrusega uue aja korter/ärimaja oma. Veneaegne vundamendiplokk peab raskekuulipilduja tule õnneks kindlalt kinni, tuleb tegeleda uste, akende, lae toestamise ja ventilatsiooniga. See pole mõistagi Soome tase, aga ikka natuke parem kui viimasel minutil suurte klaasakende ja papist ustega keldrist pelgupaika otsida.

[loomake]

eh... ise plaanin "sahvri" ehitada sellise maakeldri tüüpi, ainult paksema võlviga ja jagan kulud pooleks kombineerida tuleb.

[renxus]

Lisaks varjendile on tarvis arendada terviksüsteem. Riik peab suutma evakueerida ja mujal majutada terved väikelinnad. Vaja on tagada katus, soe, toit ja med abi. Ehe näide süsteemi olulisusest ka rahu ajal värkselt just siin: http://maailm.postimees.ee/3094069/usas ... vaikelinna

[Kapten Trumm]

Jah, sul on õigus.
Tsiviilkaitse on terviksüsteem, mis hõlmab allsüsteemidena informatsioon, väljaõpe, infrastruktuur jne.
Varjendid on allsüsteemi "infrastruktuur" allsüsteem kõigest.

Piltlikult öeldes peab olema siin täna selline süsteem, et kui idanaaber laseb Luugast Tallinna 4 Iskanderit lendu ja niipea kui õhusuveräänsuskeskus Ämaris selle avastab (meie radarid seda võimaldavad), järgneb kiiresti kokkulepitud tegevus, näiteks
-kõne peastaabi operatiivkorrapidajale, jäädakse liinile
-operatiivkorrapidaja kõne päästeameti juhtimiskeskusesse tüüpi "missile warning, stand by...", päästeametis jäädakse liinile
-õhusuver. keskus on kindlaks määranud juba rakettide trajektoori, tõenäoline sihtmärk Tallinn
-uus kõne oper korrapidajale, sihtmärk see ja see (Tallinn), tõenäosus kõrge
-kõne päästeameti juhtimiskeskusse, sihtmärk Tallinn, ballistilised raketid, 4x1000 kg TNT
-päästeameti juhtimiskeskuses vajutatakse nuppu "Häire Tallinn".
-Tallinnas asuvad häiresireenid undama, võimalik, et raadio ja tele eetrisse läheb vastav hädasõnum
-inimesed varjuvad (neile on seda varasemalt õpetatud)
jne jne

[alban]

Iskander lendab 2100 meetrit sekundis. Luuga ja Tallinna vahe on umbes 300 km. Seega läbib rakett selle vahemaa umbes 2,5-3 minutiga. Eelkirjeldatud viisil tsiviilkaitse ei jõua reageerida enne kui pauk kohal on. Järele jäävad variandid, et istume kogu aeg punkris või et improviseerime siis kui olukord käes on.

[Kapten Trumm]

Jõuab vabalt reageerida, varjumine on ka toas olles pikali viskamine, et mitte saada klaasikildudest vigastusi.
Sa lihtsalt ei valda teemat.

improviseerime siis kui olukord käes on.

Millega sa antud juhtumil improviseeriks?
Kui sa teema sisu ka natukenegi jagaks, siis sa teaksid, et linnalises asulas tekitab plahvatuse korral enim probleeme lendav klaas.
Selle vältimiseks piisab ka 30 sekundist eelhoiatusest, inimesed jõuavad nt vannituppa minna (mis korrusmajades on tavaliselt hoone keskosas).

Näiteks Tseljabinski meteoriidiplahvatuses põhjusesid suurema osa vigastusi lendavad klaasikillud, kuna inimesed tormasid akendele vaatama, et oih, mis ere valgus see on.
Mind küll kooliajal õpetati, et taolisel puhul tuleb viivitamatult varjuda, kasvõi laua alla, sest sa pole võimeline kindlaks tegema, kui kaugel see valgus on ja kui see on nt 30 km eemal, siis saab see tegevus sinu elupäästjaks.

[Lemet]

Peale konkreetset ajamõõtmist on üpris rohkelt inimesi olnud siiralt üllatunud, kui pikk ajavahemik on ja mida kõike jõuab ära teha 10 sekundi jooksil. Mida siis veel kolmest-neljast minutist rääkida...

[alban]

Iskander tõuseb Luugas, meie radarid näevad seda, aeg jookseb.
Seejärel saavutab Iskander vajaliku kõrguse ja võtab suuna, meie radarioperaatorid fikseerivad selle, aeg jookseb.
Seejärel Trummi kirjeldatud viisil helistatakse Ämarist PA-sse, aeg jookseb.
PPA edastab info või vajutab nuppu vms, aeg jookseb.

Puht füüsiliselt pole aega sellele reageerida.