Uued relvasüsteemid EKV-le

[Martin Herem]

Ei jää muud üle nentida kui et: KVs järelikult nende võrranditega hakkama ei saada ... vähemalt targad teavad nüüd millega ei saada
Mercuriuse võllanalja prooviks üle lüüa: Kui meil nendest tankistidest puudus on, ostaks "Novorussiast" sisse? Kui hästi läheb, siis saab neil varsti töö otsa. Ukraina ehitajaid meil ju on. Siis võiks vene tankistid ka olla. Võllanali? Vähemalt raamidest väljas!

[Mercurius]

Jajah, kastist välja. Ei maksa need tankistid ka mitte muffigi.

Olevat lubatud palka 360 USD/ kuu, kuid vaatamata 3- kuulisele teenistusele pole raha veel nähtud.

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... start=8835

Ma mõtlesin, et sellise hinnaga võtaks mõne vati omale koju muru niitma ja nõusid pesema võtta. Ainult et peretütre pärast kahjuks ei kannata. Pärast on lapselapsed ka vatid.

[Lemet]

Isand Herem, tööjõuga ei ole meil tegelikult üldsegi NII kehvasti, tööjõudu oleks võtta küll. Tingimusel, et sa suudad pakkuda :
1. Konkurentsivõimelist palka
2. Jätkusuutlikust
3. Sisulist ja huvitavat tööd.

Vastasel juhul ei jää tõesti muud üle kui kurta kaadripuudust. Olen viimase paari kuu jooksul sattunud jutlema mitmete endiste kaitseväe ohvitseridega, kes seisid uute süsteemide käivitamise juures ja kes tänaseks päevaks on mujal(tsiviilsektoris) uusi ja huvitavamaid tegevusi leidnud. Tegu on üpris asiste inimestega, kes on tänaseks mujal tulusat kasutust leidnud ja keda mina KV asemel kümne küünega kinni oleks püüdnud hoida.

[mx77]

Ega tegelikult selle tööjõuga väga kiita ei ole. Eestis õpib kõrgkoolides ca 70 000 noort, need sõjaväkke profiks eriti ei kipu, kutsekates õpib ca 30 000, aga nendega on see lugu, et nendesamade kutsekate õppejõud on mulle öelnud, et neist kes sisse astub, lõpetavad läbi häda pooled ja neist on umbes 5-10% sellised, keda võiks kohe tööle usaldada, muud ei kõlba eriti millekski. Jutt siis tehnikaerialasid õpetatavatest kutsekatest.

[mutionu]

Ega tegelikult selle tööjõuga väga kiita ei ole. Eestis õpib kõrgkoolides ca 70 000 noort, need sõjaväkke profiks eriti ei kipu, kutsekates õpib ca 30 000, aga nendega on see lugu, et nendesamade kutsekate õppejõud on mulle öelnud, et neist kes sisse astub, lõpetavad läbi häda pooled ja neist on umbes 5-10% sellised, keda võiks kohe tööle usaldada, muud ei kõlba eriti millekski. Jutt siis tehnikaerialasid õpetatavatest kutsekatest.

Olukord tööjõuga pole roosiline kuid pole ka midagi hullu. Sõltuvalt elu- ja töökohast pole sageli alla mingi summa mõtet mõnda ametit pidada.
Nendesamade kutsekate õppejõudude jutt on pisut liialdatud. Sõltuvalt aastaskäigust on asjalikke lõpetajaid ca 20 - 40%. Väljakukkumine on enamasti tingitud vanematest. Kooli värskelt lõpetanute seas oleks KV -l lõikust küll ja veel kui suudetaks täita Lemeti poolt välja toodud kolm punkti.
Või noh ... mitte ainult koolilõpetajate seas.

[hummel]

Tuleb toetada Trummi juttu.

1) Küllap meil oleks neid tegevväelasi tekkimas ja tulemas, kui KV oleks esinduslikum. Peamiselt pean silmas just neid tanke ja lennukeid, millest (mille puudumisest) Trumm siin kirjutas. Armee prestiiž... Kuni neid ei ole, ei saa me ka oma kääbusväge normaalselt komplekteeritud. Penskarid, emmed ja lapseealised, kes sõjandusest eriti aru ei saa, võivad käia küll paraadidel-väljanäitustel käsi kokku löömas ja lipukesi lehvitamas, kuid sinna see patriotism ka jääb.

2) Eesti, kui viletsas geopoliitilises asukohas riigi, riigikaitse tuleks ehitada üles võimalikult reaalsele sõjajõule, mitte NATO lubadustele ja teistelt sisse laenamisele. Isegi 2% (+0,05% liitlaste kinnimaksmiseks) selleks ilmselt ei piisa. % peaks ilmselt olema sama VF-ga. Siis jõuaks pidada ka mänguasju, millest 1. punktis juttu.

3) Tuleb märkimisväärselt parandada sisekliimat ja teenistuskorraldust KV -s. Päris paljud koolitatud ohvitserid ja allohvitserid ei kesta ja lähevad minema. Samuti tuleks nö pikemaks ajaks sisseastujate ametikohtade arvu (ltn, vbl) suurendada, et kontoritesse selekteeruks hiljem enam kvaliteeti ja sealt hakkaks tulema sedasama kvaliteeti ka otsuste ja käskude näol allapoole. Praegu tuleb sageli teha ametikohti inimeste järgi, mitte ei saa valida inimesi ametikoha järgi, kuigi uue RKAK-iga näib asi olevat õige pisut paranenud.

Samas... näiteks üksuses ajateenistuse läbinud ja erialaspetsialsitiks-praktikuks saanud nooremallohvitseri (keda hea hiljem heaks spetsialisiks-veebliks kasvatada ja õpetada) enam teenistusse võtta ei saa, vaid seda võib nüüd teha vaid Scoutspat, kus kasvatatakse aga vaid tuimi jalaväelasi. Tulemus on, et ajateenistuse lõpetanud andekad, kes oleks huvitatud oma ajateenistuses saadud õppe edasi rakendamisest ja kellest oleks kohe kasu, mitmeks aastaks palgasõdurina roomama minna ei taha, aga oma üksusse ka jääda ei saa. Nad siis valivad kas tsiviili või sõjakooli.
Ja reaalne elu on, et meil lihtsalt pole enam rühmavanemaid ega instruktoreid, kes oskaks näiteks kvaliteetselt suurtükimeeskondi õpetada. EKV on nii tilluke ja eriala kvaliteetne õpe korraga nii laia käsitlust nõudev (normaalne arendav rühma taseme mõistmiseks vajalik erialaõpe alates rühmasuurusest õppurite pundist... eks nii ka ju jalaväes, aga pole nii palju...), et jalaväe seerust kvaliteetset praktikut veeblit, keda üksuses vajaksime, me kahjuks erialakoolis 0-ist toota ei suuda, kui tal just ei ole all sama eriala nooremallohvitseri väljaõpet (NAEK). Õpetatud ta kuidagi muidugi saab ja teenistusse võib asuda, kuid piisava praktiku taseme saavutamiseks läheb veel paar õppetsüklit eneseõpet. Kes kannab aga koormat senikaua?

[kangelaspioneer]

Samas... näiteks üksuses ajateenistuse läbinud ja erialaspetsialsitiks-praktikuks saanud nooremallohvitseri (keda hea hiljem heaks spetsialisiks-veebliks kasvatada ja õpetada) enam teenistusse võtta ei saa, vaid seda võib nüüd teha vaid Scoutspat, kus kasvatatakse aga vaid tuimi jalaväelasi. Tulemus on, et ajateenistuse lõpetanud andekad, kes oleks huvitatud oma ajateenistuses saadud õppe edasi rakendamisest ja kellest oleks kohe kasu, mitmeks aastaks palgasõdurina roomama minna ei taha, aga oma üksusse ka jääda ei saa. Nad siis valivad kas tsiviili või sõjakooli.
Ja reaalne elu on, et meil lihtsalt pole enam rühmavanemaid ega instruktoreid, kes oskaks näiteks kvaliteetselt suurtükimeeskondi õpetada. EKV on nii tilluke ja eriala kvaliteetne õpe korraga nii laia käsitlust nõudev (normaalne arendav rühma taseme mõistmiseks vajalik erialaõpe alates rühmasuurusest õppurite pundist... eks nii ka ju jalaväes, aga pole nii palju...), et jalaväe seerust kvaliteetset praktikut veeblit, keda üksuses vajaksime, me kahjuks erialakoolis 0-ist toota ei suuda, kui tal just ei ole all sama eriala nooremallohvitseri väljaõpet (NAEK). Õpetatud ta kuidagi muidugi saab ja teenistusse võib asuda, kuid piisava praktiku taseme saavutamiseks läheb veel paar õppetsüklit eneseõpet. Kes kannab aga koormat senikaua?

Kas see üllatab kedagi? Minumeelest täiesti ootuspärane tulemus, kui strateegilise tasandi otsuseid teevad kitsa silmaringi ja madala haridustasemega tegelased.

[Kapten Trumm]

Kui meil nendest tankistidest puudus on, ostaks "Novorussiast" sisse?

Arvan ise, et seal Novorussia tankistide (ja ka muude soomusmasinate) meeskondade hulgas on siiski (poliitikorrektsele, kuid kindlate tõenditeta "seal on kõik VF tegevväelased jutule, vilistades) märkimisvääriv kogus neid, kes said vastavat õpet kas UKR, VF või lausa NSVL relvajõududes.

Me lihtsalt muudame ise enda jaoks kosmoseteaduseks asju, millega meil väga kokkupuudet pole olnud ja dramatiseerime asju üle.
Arvan, et suvaline (eeldusel, et tema füsionoomia pole nii palju tsiviilis muutunud, et ta ei mahu lihtsalt masina töökohale enam ära) NSVL relvajõududes vahemikus 1985-1990 õpetatud sõjamasina spetsialist on peale kahenädalast intensiivset kordusõpet sõitma oma selgeksõpitud töökohal samasuguse masinaga mitte halvemini kui aastal 1987 seda tegi. Mis tegelikult on nt KL kasutada antud BTR-idega juba ka kinnitamist leidnud - mehed ei valda täiesti normaalselt nendega sõitmist, vaid ka remontimist (üldiselt putitati need masinad üles liikumisvõimetust seisukorrast). Järelikult 24 kuud arendab lihasmälu piisavalt, vaja on lihtsalt meelde tuletada ja las minna.

Saab küll kui tahta. Kui ei saa, siis kuidagi ikka saab.

Ei jää muud üle nentida kui et: KVs järelikult nende võrranditega hakkama ei saada ... vähemalt targad teavad nüüd millega ei saada

Arvan, et saadaks küll, kui tahetaks ja üldine organisatsioonikultuur (nt initsiatiiv on igal astmel teretulnud) seda soosiks. Kuna aga ei soosi, siis on lihtsam korrutada peastaabi ja ministeeriumi exceli meeste juttu, et pole resursse, pole võimalik, ei saa, pole inimesi......(kärss kärnas ja maa külmand).

[tommy]

Täna asusid üheksa Eesti kaitseväelast õppima Soome kaitseväelaste juures jalaväe lahingumasinate CV9030 kursusel.

„Meie kaitseväele saabuvad jalaväe lahingumasinad CV9035 järk-järgult aastatel 2016-2018, kuid juba nüüd on meil vaja teadmisi kõnealustest lahingumasinatest ja mehhaniseeritud üksuste taktikast. Hea, kui meil on endal pädevad spetsialistid nende saabumisel olemas. Samuti tuleb hakata ette valmistama nii tulevasi õppematerjale, õppe- ja laskekavasid, ohutuseeskirju, varustuse tabeleid ja muud,“ ütles kaitseväe peastaabi kaitseplaneerimise jaoskonna vanemstaabiohvitser kolonelleitnant Kalle Teras.

Eesti kaitseväelased Scoutspataljonist ja sõjakoolist õpivad Soomes 13 nädala jooksul jalaväe lahingumasinate CV9030 taktikat rühma tasemeni ja lahinglaskmiste läbiviimist, samuti neid juhtima ja hooldama.

Kolonelleitnant Teras lisas, et osa praegu Soomes õppijaid jätkab ilmselt õpinguid ka tuleval aastal Hollandis. „Hollandi jalaväe lahingumasinate torn ja sihtimissüsteemid on pisut Soome sõidukitest erinevad, see osa tuleb siis Hollandis juurde õppida. Samas Soome taktika sobib meie maastikuoludesse paremini,“ lisas ta.

Eesti hangib 44 jalaväe lahingumasinat CV9035, tankide Leopard 1 baasil ehitatud relvastuseta toetussõidukid ning hoolduskomplektid. Lisaks on plaanis ka laskemoona ja varuosade ühine hankimine koos Hollandiga vastavalt kahepoolsele koostööleppele.

Jalaväe lahingumasinad CV9035 hakkavad kuuluma elukutselistest kaitseväelastest koosneva Scoutspataljoni relvastusse, et tagada pataljoni manöövrivabadus, suurem tulejõud ja parem kaitstus. CV9035 jääb kaitseväe relvastusse aastakümneteks.

CV90 erinevad modifikatsiooni on Hollandi, Taani, Norra, Šveitsi, Soome ja Rootsi kaitsejõudude relvastuses. CV90 tõestas end ka Afganistani rasketes oludes.

[Martin Herem]

Kas see üllatab kedagi? Minumeelest täiesti ootuspärane tulemus, kui strateegilise tasandi otsuseid teevad kitsa silmaringi ja madala haridustasemega tegelased.

[kangelaspioneer]

Kas see üllatab kedagi? Minumeelest täiesti ootuspärane tulemus, kui strateegilise tasandi otsuseid teevad kitsa silmaringi ja madala haridustasemega tegelased.

Silmas on peetud veebleid. Olgu brigaadi või diviisi veebel, ülem- või überveebli auastmes, keegi ei nõua neilt enamat keskharidusest. Tänaste otsustajate tausta vaadates on vägagi selge, miks laskesektor nii kitsas on. Juba siis, kui nimetatud "karjäärisüsteem" esimest korda kõneks tuli, nähti tänast olukorda ette ning ei peetud selle kohapealt ka suud kinni. Ometi suruti asi läbi. Mis peaks olema must valgel tõestus ebakompetentsusest.

[Martin Herem]

Ausõna ei saa aru, kuidas see hummeli kirjeldusega seotud on.
Kahjuks ei saa osutada ka avalikule VAKAK või VSAK õppekavale, mis päris kindlasti kangelaspioneeri seisukohale vastupidises suunas vaatavad. Iseasi kuidas see uute relvasüsteemidega seostub.

[kangelaspioneer]

Ausõna ei saa aru, kuidas see hummeli kirjeldusega seotud on.
Kahjuks ei saa osutada ka avalikule VAKAK või VSAK õppekavale, mis päris kindlasti kangelaspioneeri seisukohale vastupidises suunas vaatavad. Iseasi kuidas see uute relvasüsteemidega seostub.

Seostub selliselt, et otsustajate taust ei võimaldanud neil otsuste tagajärgi ette näha.
Relvasüsteemidega on seotud selliselt, et neid pole võimalik kasutusele võtta, kui relvaliikides on igapäevane tegevus kinni poodud ja personali juurdekasv negatiivne.

[hummel]

Vabandused teema risustamise pärast. Ehk saaks selle "jura" kõik siist vahelt kuidagi erladi välja lõigata "allohvitseri teenistuse" vms alla.

kangelaspioneeri jutus on muidu omajagu iva sees. Kas see keskharidus nüüd suurim mõjutaja on, aga kaitseväes aastakümnetega juurdunud teenistuslik üleüldine rivi-vanemallohvitseri kutse väga piiratud suuna ja arusaamaga olemus kindlasti. 90% KV veeblitest on olnud elu aeg ohvitseride jaoks mingite asjade välja sebijad või nihverdajad (asjad, mida pole ettenähtud, kuid mida saab tutvustega - korruptsiooni eelvorm bardaki tingimustes), laohoidjad, õlid, parimal juhul ka kohvikeetjad või kilejoonistajad. Vb ka alluvate ees lõugade laiutajad ja mõned aktiivsemad veel rühma taseme roomamiste instruktorid. Vähemalt ametiülesanded ja karjäär on 90% nii suunatud. Vb mingi päritud prappori kuvand?

Äkki avastati, voila - oleme NATO-s ja meil peaks olema ka kõlavad pataljoniveeblid, brigaadiveeblid, kaitseväeveeblid. NATO-s nad on ju uipu pädevad ja kuluks meilegi - elu nagu holliwoodi filmis. Häda aga, et kust neid teenistus- ja elukogenud pädevaid isandaid küll võtta eelmises lõigus nimetet seltskonnast, keda EKV-s 20 a on hoopis teise agendaga arendatud? Ok, leiame mõne vanema, edevama, saadame kursusele, anname vastutust ja tehtud. Reaalne elu on aga, etteenistuse ja väljaõppe alal oma ohvitseri-ülemat tegelikult ja otseselt assisteeriv viimane allohvitseri ametikoht EKV-s on (erinevalt arenenud NATO armeedest) reeglina rühmavanem. Edasi on sõltumata ametinimetuse kõlast määratud 90% need ametiülesanded, mida eelmises lõigus mainitud. Ehk siis üldjuhul mitte just liialt iseseisva mõtlemise, laia teenistusliku-ühiskondliku silmaringi ja kirjaoskuse arengut soodustavad. Tulem - kogenud ja tublid rühmavanemad, kel isegi puudub kompanii taseme väljaõppe, teenistuse ja juhtimise korralduse kogemus, 2-4 levelit kõrgematel ametikohtadel hiilgavaid ideid genereerimas ja ülematele otse ette söötmas... Eks ka mõni üksik erand, kelle teenistus on "eba-allohvitserilikult" kulgenud.

Ja ega siis sealt midagi liiga head alla ka saa tulla. See kõigi allohvitseride läbi skaudi värbamise "viljastav süsteem" peaks ka miskite vanemate allohvitseride endi genereeritud olema.

Aga see jutt kõik ei kuulu kahjuks siia. Kustutage ära, kui vaja.

[Kapten Trumm]

Selline profaanlik küsimus - et kas meil paljud hädad ei tule sellest, et meil veetakse vankrit Krõlovi valmi kombel.
Määratakse uus boss, siis tunnistatakse järgmise asjana kõik tehtu jamaks ja algavad uued väljakutsed.
Ma kuskil juba kirjutasin, et Laaneots tahaks tanke, Kunnas teiste vanavara, õhuvägi ütleb, et ilma õhuvõimuta on maismaasõda kaotatud ja lõppeks ütleb Toomse siin, et peaks rangerite staffi tegema. Kindlasti on ka igaühel õigus.

Üldiselt lahendatakse taolised küsimused mingi strateegiadokumendiga (doktriiniga), millega tegelikult sõlmitakse ka konsensuslik kokkulepe, kuidas me seda suurt eesmärki saavutame. Mina nt ei tea, et sellist dokustaati eksisteeriks, on vaid mitmed fragmendid. Seal on tavapäraselt ka peatükk inimesed, kus ühes alapeatükis peaks olema lahterdatud ka see kuumi kirgi küttev allohvitseride karjääriteema. Ja see papper peaks sündima sedasi, et kõik osapooled saavad oma sõna öelda, mitte et peastaap kirjutab mingi jama kokku ja nii ongi.

Ainuüksi selle foorumi põhjal võib öelda, et meil on nii väikse armee kohta liigselt "parteisid".

Mis arvate?