NATO artikkel 5

[PaganHorde]

http://www.popularmechanics.com/technol ... =soc_fcbks
Meet the NATO Crews Watching the Skies For Russia's Next Move

[toomas tyrk]

USA armee saadab peagi Euroopasse meeskonna, kelle ülesanne on välja vaadata parimad kohad tankide ja muu militaarse raudvara paigutamiseks. Tegemist on USA toetuse suurendamisega regioonis, mida on raputanud Venemaa rünnak.

"Me teeme järgmistel nädalatel vaatlusi Eestis, Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja Bulgaarias, et näha, kas siin on ehk kohti, kuhu saab varustust paigutada," rääkis ühendriikide maaväe ülem Euroopas kindralleitnant Ben Hodges. "Võibolla tuleb kompanii, võibolla terve pataljon, me ei tea ennem, kui oleme vaatluse teinud".

2015. aastal on USA armee lubanud Euroopasse saata roteeruva brigaadi, mille koosseisu peaks kuuluma ligi 3000 meest, tankid ja soomustatud masinad. Mullu alustati programmiga väiksemas skaalas, kuid nüüd on see hoogustumas ning Euroopasse plaanitakse saata lisaks veel 220 soomustatud sõidukit.

"Meie jaoks suur küsimus on see, et "kuhu need paigutatakse?" Loomulikult jääb osa neist siia," ütles Hodges ja viitas Saksamaal Grafenwöhr`is asuvale treeningbaasile. "Me tahaks kindlasti paigutada osa neist [tanke ja soomukeid] Kagu-Euroopasse, osa Baltimaadesse, osa Poola. Need riigid tahavad neid väga - arusaadavatel põhjustel, kuna neil on heidutav mõju," lisas Hodges.

Kogu uudis
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=70643709

[Mercurius]

http://uudised.err.ee/v/valismaa/589f4e ... 7f6fc13580

Kui lisaks tankidele saaks Ämarisse keskmaa-ÕT, siis kas saaks elementaarse iseseisvalt toimetada suutva vägede koosluse Eestis kokku?

[soul]

Eerik-Niiles Kross: Kuidas hääletaks Kreeka uus venemeelne valitsus NATO Artikkel 5 rakendamise osas?
http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/ ... d=70686587

Kreeka õppetund Eestile on see, et Euroopa ühtsus võib mureneda ka siis, kui üks Putiniga erisuhetes partei pääseb ühes Euroopa riigis võimule. Selliseid erakondi leidub peaaegu igas liikmesriigis...

[sada]

Huvitav detail meie liitlaset kohta: Belgia kulutab 4% oma kaitseeelarvest varustusele, ülejäänud on investeering inimestesse parimas sotsiaaldemokraatlikus stiilis (pensioni- ja personalikulud, jne.)
"Belgium is the most extreme case, famed for its well-armed pension fund while fighting capability fades away. It spends 96pc of defence budget on salaries, retirement, and its Burgundian canteens. The share spent on military kit has been slashed to 4pc. “Military confidence is nearing the point of collapse," said Alexander Mattelear from the Vrije Universtiteit in Brussels."

Artikkel ise seotud Rasmusseni hiljutiste väljaütlemistega Eesti, NATO ja hübriidsõja teemadel:
http://www.telegraph.co.uk/news/worldne ... chief.html

[iFly]

Üsna ladusalt loetav kirjutis "vihmavarju" veepidavuse jpm kohta:
http://edition.cnn.com/2015/02/09/opini ... on-tisdall

Tõlkida pole aega, vahendan vaid 2 lõiku:

Putin mõistab hästi, et eurooplased pole ühtsed ja nad on arad. Vaid kaks EU liikmesriiki - UK ja Prantsusmaa - evivad vähegi arvestatavat sõjalist jõudu, ning kummalgi neist pole mingit tahtmist Venemaaga ei otsesesse ega ka kaudsesse konflikti minna.

Francois Hollande, Prantsusmaa nõrk ja ebapopulaarne president, paistab valget lippu lehvitavat veel enne kui vastandumine on isegi alanud. "Kui me ei suuda saavutada mitte lihtsalt kompromissi vaid püsivat rahulepet, teame suurepäraselt, milline stsenaarium vallandub. Selle nimi on sõda", ütles Hollande pärast reedest kohtumist Putiniga.

Kollektiivse kaitse vapraid põhimõtteid pole paraku kunagi tegelikkuses katsetatud. Artikkel 5 on rakendunud vaid ühel korral - peale 9/11 rünnakuid. Ning al Qaeda'l juhtumisi ei olnud termotuumarelva.

[pagan]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/n ... d=70839579

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/v ... d=70844623

Siin kellelgi oli kommentaaride allkirjaks umbes järgnev tekst - Riigikaitse on liiga oluline, et usaldada seda võõrastele.
Tundub, et vastab tõele.

[piirivalvur]

Debaltsevos oli Putini väitel traktoristidel ja kaevuritel võtta moodne lausa viimaste aastate Vene relvastus. Mul tekkis selline kartus et kuna me oleme ju NATOs siis kunagi võib juhtuda et Narva Rahvavabariigil on igaks juhuks olemas mõned tuumarelvad. Need ei peagi olema omal ajal ära Sillamäelt ära varastatud uraanist garaashis kokku monteeritud. Võivad teised täitsa olla missioonitundega polkovnik ...( praeguseks loomulikult surnud) poolt 1989.a kõrvale pandud. Mõlema variandi puhul Putin muidugi ei tea asjast midagi ja ega ta 2. variandi puhul peakski teadma. Mida saaks sellise JOKK skeemi vastu teha? või mida julgetaks?

[a11]

Eerik-Niiles Kross: Kuidas hääletaks Kreeka uus venemeelne valitsus NATO Artikkel 5 rakendamise osas?
http://www.delfi.ee/news/riigikogu2015/ ... d=70686587

Kreeka õppetund Eestile on see, et Euroopa ühtsus võib mureneda ka siis, kui üks Putiniga erisuhetes partei pääseb ühes Euroopa riigis võimule. Selliseid erakondi leidub peaaegu igas liikmesriigis...

Otsustusprotsess NATOs peaks olema konsensuslik. Kreeka ja ka näiteks Ungari puhul on küll kahtlane, kas nad meie jaoks positiivselt hääletaksid.
Samas art 5 ütleb, et ...relvastatud rünnaku korral asub igaüks neist, rakendades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta artiklis 51 sätestatud õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, sel viisil rünnatud lepinguosalist või lepinguosalisi abistama, rakendades üksi ja koos teiste lepinguosalistega abinõusid, mida ta peab vajalikuks, sealhulgas relvajõudude kasutamist..
Loota võib, et mõni riik ikka appi tuleb.

[Smith]

http://forte.delfi.ee/news/militaaria/n ... d=70839579

40 protsendil sõduritest puuduvad püstolid P8 ning kuulipildujatest MG3 on 30-protsendine puudus. 76 protsendil sõduritest puuduvad öövaatlusseadmed.

Meil on sellest teemast kuidagi kahtlaselt vähe räägitud....
Gustile valgust selle võrra rohkem varutud ?

[aest]

Ma ei saa oma kirjatsura aruga hästi sellest väitest aru et otsustusprotsess NATO-s peab olema konsensuslik. Et kõigepealt peetakse mõne NATO-sse kuuluva riigi ründamise puhul laata, kus otsustatakse kas 5. punkti alusel sekkuda või mitte. Mida see tähendab? Kas seda et kui Venemaa pommitab homme näituseks Londonit või Berliini otsustavad NATO sekkumise Kreeka või Ungari vasakpoolsed? Vahest olen loll aga ma ei saa sellest süsteemist lihtsalt aru.

[Yks]

Artikkel 5 puhul on kõige esmane ja kõige olulisem eeldus see, et see NATO liige, kes soovib artikli rakendumist PEAB seda paluma. Automaatselt see artikkel ei rakendu. Ei rakendunud ta Falklandi sõja põhjustanud Argentiina sissetungil selgelt Briti territooriumile. Ei rakendunud ta Tonkingi lahe intsidendi järgselt või ka 1968.aasta Pueblo juhtumi järgselt. Miks? Sest ükski rünnatav või kannatanud NATO liige ei palunud selle artikli rakendumist.
Ajaloos on ainult üks kord seda artiklit rakendatud ja see juhtus 2001.aastal, milllal USA palus seda rakendada, sest ta tundis, et vajab teda rünnanud nö jõudude vastu alianssi sõjalist abi.
Kuidas asjad 2001.aastal käisid, leiate siit:
http://www.nato.int/docu/review/2006/is ... /art2.html

Aga lühidalt, jah kõik 28 liikmesmaad peavad konsensulikult jõudma kokkuleppele, et artikkel 5 tuleb rakendada, kui üks või isegi mitu rünnatavat liiget seda palub. Milline see abi artikkel 5 järgi saab olema, see ongi konsensuslik. Sest...ja nüüd väga oluline asi, millest meil millegipärast eriti valjusti ei tihata rääkida, artikkel 5 ei käsitle ainult konkreetselt sõjalisest abi.
Mustvalgelt seisab: ...assist the party or parties so attacked and to take such action as it deems necessary, including the use of armed force…., mis tähendab, et kui konsensuslikult leitakse, et abi artikkel 5 järgselt võiks olla hoopis mokalaat a la Minsk 2, siis see nii ka saab olema.

[a11]

jääb üle loota, et kui abistamise osas konsensust ei saavutata, siis mõni suurem liikmesriik meid ikka aitab.
NATO sõjalisest jõust suurema osa moodustab USA. Kreeka või Albaania oma üksusi siia olulisel määral vaevalt et saadaks.

[Rändur]

Yks sa kirjutasid:

Artikkel 5 puhul on kõige esmane ja kõige olulisem eeldus see, et see NATO liige, kes soovib artikli rakendumist PEAB seda paluma. Automaatselt see artikkel ei rakendu. Ei rakendunud ta Falklandi sõja põhjustanud Argentiina sissetungil selgelt Briti territooriumile. Ei rakendunud ta Tonkingi lahe intsidendi järgselt või ka 1968.aasta Pueblo juhtumi järgselt. Miks? Sest ükski rünnatav või kannatanud NATO liige ei palunud selle artikli rakendumist.
Ajaloos on ainult üks kord seda artiklit rakendatud ja see juhtus 2001.aastal, milllal USA palus seda rakendada, sest ta tundis, et vajab teda rünnanud nö jõudude vastu alianssi sõjalist abi.
Kuidas asjad 2001.aastal käisid, leiate siit:
http://www.nato.int/docu/review/2006/is ... /art2.html

Kas ei olnud Falklandi puhul põhjus ikka selles, et ta ei asunud ei Põhja-Ameerikas ega Euroopas?

Article 5.

The Parties agree that an armed attack against one or more of them in Europe or North America shall be considered an attack against them all and consequently they agree that, if such an armed attack occurs, each of them, in exercise of the right of individual or collective self-defence recognised by Article 51 of the Charter of the United Nations, will assist the Party or Parties so attacked by taking forthwith, individually and in concert with the other Parties, such action as it deems necessary, including the use of armed force, to restore and maintain the security of the North Atlantic area.
Any such armed attack and all measures taken as a result thereof shall immediately be reported to the Security Council. Such measures shall be terminated when the Security Council has taken the measures necessary to restore and maintain international peace and security.

Kumb siis õige on, kas ei rakendu automaatselt või rakendub ikkagi meie/teiste Balti riikide puhul?
Mina saan aru teisiti kui Yks, aga olen avatud parandavatele märkustele!

Arvan, et selle asja võiks siin selgeks arutada.

[Yks]

Rändur sa võid ju saada aru nagu sina soovid, kuid artikkel 5 (nagu ka 4) puhul algab reaalne vastutegevus, mille sisu ehk iseloom formuleeritakse konsensuslikult põhimõttel, rünnatava poole soovist artiklit 5 rakendada. Samas on seda artiklit reaalselt rakendatud kogu ajaloo jooksul vaid ÜKS kord. Seega on olemas üks praktiline juhtum, kõik muu on teooria. Nagu mu lingist selgub, siis rakendus see artikkel selliselt, et peale rünnakut kaksiktornidess hakkasid NATO sekretariaat ja erinevad osakonnad "elama oma" elu, sest just NATO majas öeldi esimest korda välja "artikkel 5" ning sisuliselt piirduski USA abipalve vaid kaasanoogutamisega, et see mis NATO's juba tehakse on ka USA soov. Küll aga vajati artikkel 5 legaaseks rakendumiseks liikmesriikide konsensuslikku otsust, mis kinnitas kõik seni tehtu ja väljapakutud meetmed.

See, kas Falkland asus Atlandi lõunaosas on siiski selline teisejärguline küsimus, kuigi jah omal ajal oli ta USA puhul oluline, sest USA oli Rio pakti kaudu kohustatud andma abi ka Argentiinale. Samas on ikkagi näha, et mitmed otsused või seisukohad lähtuvad olukorrast ja välispoliitilistest arusaamades antud ajas ja ruumis. On kahtlane, et kui näiteks täna rünnatakse USA või Prantsuse laevastikku Vaikses ookeanis või Havail, siis ei võeta seda kui rünnakut.