NSVL --> Venemaa relvajõud Eestis

[sturmkommando]

poisikesena kolistasin rattaga mööda viimsi poolsaart ning
mäletan sealt kohe pärast vene vägede lahkumist, et poolsaare tipus presidendi majast siis paremale, leppneeme poole jäi üks "raketibaas"
kus olid metsavahel ka üleval plekist mulaažid - üks sai isegi pikali tõugatud. polnud eriti kõrged, 3m või enam. kuid nad olid pandud võsa vahele lihtsalt püsti, mingid suuremad metallikolakad olid seal ka.
baasi territooriumil olev angaar oli muuseas okastraadiga ümbritsetud mis oli siis veel elektri all. okastraat oli ka angaari "katusel". siiani on vist näha mingi ratastel alaldi jäänused kui neid minema pole tassitud.
siis veel huvitav koht kus sai u. '92. käidud oli mereväe masuudiladu selle glindi all, viimsi tuletornist siis miiduranna poole tulla paarsada meetrit.
kohalikuna mäletan mis kõlakad käisid nende sõjaväeosade kohta.. mingid maa-alused allveelaevade angaarid ja kõik mis sinna kokku arvati olevat. masuudilattu sattusin juhuslikult, arvasin,et venelased on juba läinud, ronisin okastraadi alt läbi ning voila! olingi sõjaväeosas. CTOI, streljaju! plekksildid olid igal pool. närisin õuna ja viskasin südame valvetorni pihta kust kohe mingi asiaat pea välja pistis koos AK'ga. jumala õnn oli, et oli mõistlik mees, rääkisime hiljem vahitornis et mida neile oli räägitud ja mis tegelikult toimus. neile oli käsk antud tulistada.
laidoneri mõistast tassiti neile sinna süüa termostega kogu aeg, sain mereväe teed maitsta, AK'd näppida ning üldiselt oli meeldiv kogemus
üldiselt olime nende masuudi-meestega sõjajalal, sest nad käisid meie aiast õunu hiivamas ning talvel sõitsid meie hüppetorni juures mäge auklikuks mida me päevade viisi siledaks tallasime. käisin ka miiduranna sadama juures olevas väeosas kui seal sõjavägi sees oli. aga see miiduranna sadama juures pirita lahes asuv kivist ehitis oli miinilaevade staatilisest elektrist maandamiseks. aga see on juba teine lugu.

[max]

Haapsalu raketipolk loodi 1959 või 1960. Kusagil neil aastail olevatki selle polgu staap lühikest aega asunud ühes merelähedases villas (mulle öeldi isegi selle hoone või endise omaniku nimi, ent olen ta unustanud). Ilmselt ei olnud see sama villa, kus paiknes sõjakomissariaat, muidu oleks mulle seda kindlasti mainitud.

Seda 60-ndate aega ja staabi asja proovin uurida,äkki selgub midagi huvitavat.
Neid tsisterne mäletan tati ajast küll ,aga seal seisis ka pukkidel autosid
rattad ilusasti hõbedaseks värvitud. Ämari jaoks kaugevõitu tõesti,aga
olles ise kogenud loogikat SA-s pole midagi võimatu.
Äkki on ka mingit kindlat inffi mis marki rakettidega polk relvastatud
oli? Ajaliselt ja ehitiste järgi otsustades võinuksid olla R-12(SS-4)keskmaakad, kuid võisid olla ka vanemad R-5(SS-3). Erinevatel andmetelolid Võrus,Valgas R12 Vilaskis R12M (sahti versioon).
Pildi järgi astuti lahingvalvesse 24.märtsil 1961
http://www.sendpix.com/albums/05011007/5srbvh1y1g
Lahkuti 1979.aastal.

[maradör]

1974 a kirjutati alla keskmaaraketide piiramise lepingule, kas sellest tingituna enamik tuumapomme(rakette) n.ö. strateegilisi keskmaarakette eestist ära viidigi?
Tundub, et kuna siin kirjutajad on märkinud aastaks ca 1979 siis see aeg peaks klappima. Kuid siin mul on jälle mõned oma andmed, mis on kohalike käest uuritud, et Kadila, Rohu, Lintsi raketibaasid likvideeriti ca 1984-85. Et mis on õige ei oska öelda.
Mul on tunne, et tol ajal mis likvideeriti olid siiski jah R-12(SS-4) tüüpi raketibaasid. Arvan, et Nursis ja Sännas ning Vilaskis olid uuemad raketid kas siis R-14 või R16 tüüpi vastavalt kas siis maa-alused (silo) või maa-pealsed.(R-16 Vilaskis ja R-14 Sännas ja Nursis). Olen nagu täheldanud, et Nursi ja Sänna baasis on stardi väljakutel olevad metallrõngad tunduvalt suurema diameetriga, kui teistes vanemates keskmaaraketibaasides. Ja kas need ikka 80ndatel ka mitte ei eksisteerinud siin?
Kuidas oli lood Luunja tuumapommilaoga? Kas keegi on seal käinud ja on ka sellest kellegil midagi huvitavat rääkida?

Panen siia lingi kogu ballistiliste- ja keskmaaraketide loetelust:

http://www.russianspaceweb.com/rockets_icbm.html

[Kapral Karu]

Kindlat infi mul ei ole, ent Valga diviisi (kuhu kuulus ka Haapsalu polk) relvastuses olevat olnud R-12 (8K63) ja R-12U (8K63U, šahtvariant Vilaski divisjonis). 20-30 aasta jooksul neid kindlasti ka moderniseeriti kohapeal (selleks käisid kohapeal vastavate "postkastide" ja spetsväeosade esindajad). Arvan, et kaugeltki mitte kõik tollastegi NL rakettide saladused pole veel "grifi" alt välja saanud või läände maha müüdud. Ja kuna R-12 edasiarendusi kasutati kaua aega isegi kanderakettidena kosmoseaparaatide väljalennutamiseks, võib ta meid veel üllatada?

Teoreetiliselt võis olla võimalik Piirsalu-taolistes divisjonides hoida ja välja tulistada ka kontinentidevahelisi R-16-id ... Nonde rakettide läbimõõt oli üle 3 meetri, seega olnuks neid kaunis tülikas siiakanti tarida -- 1000 km siia-sinna ei oleks ju midagi lugenud. Ent kes teab -- mida pöörasem ja ebaloogilisem idee, seda tõenäolisemalt see sõjanduses "vilja kannab" -- seda on ajalugu näidanud.

[Kapral Karu]

Kas keegi teab Vilaski šahtide mõõtmeid?

R-16U mahutamiseks peaks šahti läbimõõt olema vähemalt 7 m (kasvõi keskosas), sügavus 40 ringis. Trükisõnas olen kohanud Vilaski sügavusnumbreid 30-34 m. Olen ühes raamatus näinud prantsuse šahtpatarei läbilõiget ning sellel on šahti sügavuseks raketi pikkus + 1/3 sügavusest raketi alla amortisaatorite jms jaoks. Seega sobiks 34 m R-12U või äärmisel juhul R-14U jaoks. (R-14-eid oli terve diviisi jagu muide Lätis Priekule ja Jelgava ümbruses.)

Küll aga mahtus "avamaarakett" R-16 koos vedukiga ära Nursipalo ja Sänna angaaridesse (50-60 m pikad?). Stardiseadmed olid sellel analoogsed R-12 omadega ("puskovoi stol" jne), ainult suuremad.

Nõukogude Liidu ja USA vahel 1987.a. sõlmitud kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise lepingu (the INF Treaty) kohaselt kuulus Võru polgus kokku hävitamisele 5 lahingvalves olnud raketti, 6 õpperaketti (kahjutu inertse täitega), 6 laskeseadeldist (nn stardilauda), 6 raketipaigaldusmasinat (poolhaagist), 11 raketitranspordivahendit (-käru) ja 51 kütusetsisterni (samuti poolhaagist). Samasugune komplekt läks likvideerimisele ka Lätis Aluksnes ning Pihkva oblastis Ostrovist põhja pool.

Likvideeritud rakettide tüüp oli küll R-12, ent see ei välista võimalust, et seal mingil ajal hoopis tõsisemad riistad üleval olid. Nood võidi lihtsalt aegsasti minema toimetada ning ameeriklastele näitamiseks utiilihunnikust vanad asemele veeretada...

[brone]

Mäletan poisikesena kui 80 alguses Nursi poolt suured kolonnid ööpimeduse varjus liikuma hakkasid ja Sõmerpalust Valga poole pöörasid. Maantee oli liikluseks suletud sellepuhul ja Sõmerpalu poe juures oli sõjaväepost ,mis oli side loonud endale kõrval olnud telegraafi posti otsast ( post on alles veel). Kolonni tagasitulekut Valga poolt ei ole täheldanud. Mäletan , et paljudele masinatele mina oma poisikese aruga otstarvet määrata ei osanud.

[maradör]

Kui võrrelda neid stardiplatse siis Sänna ja Nursi oma erineb just selle poolest et seal on n.n. metallrõnagas stardiplatsil teistebaaside omaga pool suurem. Pole neid ringe mõõtnud aga mulle tundub et Lintsi, Rohu, Kadila, Piirsalu, Uniküla, Rooni omad on ca 1,2-1,5 m aga Võru omad on ca 3 m ja need on juba isegi maaameti kaardilt eristatavad ning näha.

[brone]

mõned pildid
http://www.fas.org/nuke/guide/russia/th ... -12_1b.jpg
http://www.fas.org/nuke/guide/russia/th ... uncher.jpg
http://www.fas.org/nuke/guide/russia/theater/r-12.jpg

[Kapral Karu]

Kui ma 1989.a Kadila kandis pilte tegin, olen (vist mingi kasti pealt) maha kirjutanud nimetuse "Izdelije 8K51", mis tähendab R-5-t (või R-5M-i). Nii et alguses (1960-te I poolel või hiljemgi) võisid seal olla R-5M-id, mida olla toodetud vaid 48 tk, ning hiljem vahetati nad siis 8K63 (R-12) vastu välja. Tollal (89) vedeles seal ka 8K63 tähisega taarakaste.

Aga nende rõngaste, mis Maa-ameti kaardil näha on, läbimõõt on kaardi vahenditega (ei tea muidugi, kui täpne see mõõtmine on) mõõtes 14 m, mitte 3 m, ning metallitükkidest ringi läbimõõt stardiplatsil oli minu mäletamist mööda ka mujal 3 m ligi. Kusagil ma vist isegi mõõtsin selle ära, ent ei leia õigeid märkmeid üles

Kas keegi teab, mis nende betooni valatud metalldetailide otstarve oli? Mõnes (või kõigis?) olid avad -- kas millegi kinnitamiseks või hoopis millekski muuks?

[max]

Ilmselt kinnitus nende külge "startovõi stol".Pole kuskilt leidnud täpsemat pilti või joonist sellest asjandusest.
Piirsalus ei saanud vist küll suurem poiss olla kui R-12 ,sest seal on üks angaar kahe laskepositsiooni kohta s.t. kaks raketti ühes angaaris-suuremad poleks mahtunud. Lintsis on eraldi angaarid, kuid väiksemad
minuarust.R-12 maapealse stardiga division olla koosnenudki kahest
batareist, kummalgi 2raketti ,mis olid pargitud ühte angaari.
Lugesin veel ,et 70-ndatel 12-ste polk koosnes kahest maapealse stardiga ja ühest šahtidega divisionist.Piirsalu-Lintsi-Vilaski sobib
Vilaski šahtide asend ja arv vastab täpselt R-12U divisioni laskepositsioonile:70mx80m ruut,4šahti.
R-14U-l oleks šahte pidanud olema kolm ja kolmnurkses asendis.
R-16U-l samuti kolm ,aga reas 60m vahedega ja ka mõõdud ei anna
vist välja : sügavus 45,6m , diameeter 8,3m ja uks 4,64m

[Kapral Karu]

Mis me siin ikka mõistatame -- kas kellelgi siinkirjutajaist-lugejaist on asja või häid tuttavaid Venemaal? Venelased on kanged grafomaanid, Smolenskis on välja antud 5 köidet sealsete eruraketlaste mälestusi ning nüüd juba 2 raamatut 50. raketiarmee e. s/o 55135 (kuhu Eestis asunud raketiväeosad kuulusid) ajaloost. Ei tea, mis nad väärt on?

Meie raamatukogud ilmselt ei oska neid endale komplekteerida, seal lihtsalt ei teata nende seost Eestiga. Näiteks RR ja TÜ Rk on küll endale ülesandeks võtnud koguda ka mujal väljaantud Eestit käsitlevaid või Eestis elanud muulaste autorlusega trükiseid, nii et nende huviorbiiti peaksid sellised raamatud kuuluma.

Patareide arvust: mul on Sänna linnaku plaan 1980-te keskpaigast, millel on märgitud, et Sännas oli 4 patareid (1.-4.). Teist sama palju oli ka Nursipalos, seega igale patareile üks stardiväljak ja üks rakett.

[sammal.habe]

esimest korda kuulen - seni on see kivist kai olnud tuntud kui nn. Kuuli Ossi Maa (kunagise Kirovi-nim. Näidiskalurikolhoosi kauaaegse esimehe järgi). tegemist oli kolhoosi kütuseterminaali kaiga.
kust Sul sihuke info?

aga see miiduranna sadama juures pirita lahes asuv kivist ehitis oli miinilaevade staatilisest elektrist maandamiseks. aga see on juba teine lugu.

[maradör]

Arvan et need ringid olid raktile stabiilse aluse tekitamiseks, kuhu kinnitati siis rakett, et sealt vertikaalselt õhk tõusta. Natuke sellest platsist eemal asusid reeperid kuhu oli täppisasjandus kinnitatud ning millega kontrolliti et rakett on täpselt vertikaalis.
Saadud info põhjal tean rääkida ka, et see keskmine betooni osa, kuhu rõngas on valatud, on 2 m paks. Kas see nii on, ei tea, pole mõõtnud:)

[brone]

See Venemaal väljaantud eruraketsikute raamatud pakuksid küll endale kahh huvi, saaks võibolla teada mis mu kodukandi (Nursi) metsades toimus. Äkki peaks mõne tuttava setu üles otsima, kes Petseri vahet käib? Kuigi eriti ei usu, et Petseri kandist keegi neist raamatutest miskit teab?

[Kapral Karu]

Kui sturmkommando pidas silmas seda betoonrajatist Miiduranna sadamakai otsast u 500 m edelas:



siis minu teada oli see Viimsi mereväe 3063. kütuselao (s/o 59030) kai-pumbajaam. Selle ehitas mereväe 131. töödejuhatajavalitsus (nn. UNR, s/o 11032 Tallinnas). Kuuli Ossil sellega suurt pistmist ei tea olevat, ent võib-olla sai ta kunagi oma laevadele sõjaväelastelt kütust? Kailt viisid torud maa-alustesse katsehoidlatesse, mida ehitasid muuhulgas Leningradi metrooehitajad.

Demagnetiseerimisjaamad (nn KIMSid) olid Pringil, üks (see, kus on kai ja mitmekorruseline elumaja, piirivalvekordoni kõrval) mereväebaasi tehnikaosakonna oma ning teine 7. sõjatehase oma (sinna on nüüd lossid peale ehitatud, veel 10 a eest oli seal maa-alune punker -- on see veel alles?). Nende stendid olid merepõhjas, ent kas sealt mingid juhtmeotsad ka sellele kütusekaile välja jooksid, ei tea öelda.

Miiduranna sadama kõrval mereäärses väeosas oli maavägede "OsNazi" luurekeskus.

Rohuneeme lähedal oli kaks divisjoni: mere ääres S-125 ja kaugemal S-75 kompleksidega. 1990.a kevadel toodi sinna S-300, mis pandi alguses üles surnuaia lähedale, ent hiljem viidi tahapoole endise S-75 positsioonidele.