tympsa kirjutas:Roamless kirjutas:Kas Kurski lahingud selles mõttes viiki ei jäänud, et sakslasi tegelikult hävitavalt puruks seal ei löödud, nagu väitis aastaid Vene propaganda, kuid fritsud ei saavutanud ka oma eesmärke, kuigi valitsesid lahinguvälja (suutsid ära vedada ja parandada pihta saanud soomustehnikat), kuid kurnasid ära oma reservid ning pidid lõpuks tagasi tõmbama. Sealt ju tuli ka müüt meeletust kogusest Vene jalaväe poolt hävitatud Ferdinanditest, mis hilisemal uurimisel tugevalt liialdatuks osutus.
Aga mida siis mina ütlesin : kaotus ongi võit ja võidu kõige kindlamaks märgiks on taganemine ! Samuti "võit on kaotus ja armastus on vihkamine " jne , seda teab igaüks, kes on "1984 "lugenud
Iga on piisavalt suur, et bullshitti ära tunda, kogu see nõukaperiood andis selleks hiilgava koolituse. Hariduse üle kah just kurta ei saa...
Tegelikult ei peaks sellele teemavälisele fleimile üldse reageerima, nii et vabandan ette OT pärast. Aga seda, et valem
võidetud lahing = territooriumi hõivamine = toob sõja võitu lähemale
ei ole alati õige, pandi juba Rooma Impeeriumi algusaegadel tähele. Oli üks Phyrrose-nimeline kreeka kindral, kes käis Apenniini poolsaarel korda loomas ja kellel oli seal igasuguseid probleeme. Uuemast ajaloost sobib näiteks Vietnami sõja USA osalusega periood, milles Põhjal oli puhtsõjalisest seisukohast võttes väga vähe võite, millega kiidelda. Ilukirjandusest "Gort Ashryn"
Real juhtudel piisab invasiooni tõrjujal sellest, kui teatud hulk aastaid vastu pidada ilma laiali vajumata ja ründajale pidevalt kaotusi tekitades. Kas ründaja hõivab selle aja jooksul 1, 2 või 4 oblastit, ei pruugi olla määrava tähtsusega. Tulemusi hinnatakse eesmärkidega võrreldes. Talvesõda võib pidada Soome tõrjevõiduks, sest NSVL eesmärk oli Soome iseseisvuse likvideerimine, mitte Kannase, Ida-Karjala ja Petsamo vallutamine ning Hanko baas.
Ukraina ehitab oma sõjaväge ja riiki peaaegu nullist üles, olles ise ülekaaluka vaenlase rünnaku all. Vaenlase eesmärgiks on Ukraina iseseisvuse likvideerimine. Seni on rünnakul rakendatavaid jõude poliitilistel kaalutlustel tugevasti piiratud, mis on Ukrainale vastupanu korraldamiseks hädavajalikku aega andnud. 2015 jaanuaripealetungile avaldas UA tugevamat vastupanu kui 2014 augustipealetungile. Veebruaris 2015 Debaltsevo eendil avaldati veel tugevamat vastupanu ja korraldati esimene rohkem kui kohaliku tähtsusega vastupealetung (polgu "Azov" poolt Mariupoli all).
Ukrainal on võiduks vaja vastu pidada see ja järgmine aasta. Debaltseve eendi, mis oli sõjakaardil täiesti kohaliku tähtsusega nähtus, kallal jahmerdasid venelased
VIIS KUUD, kuni see veebruari 2.-3. nädalal lõpuks vallutati. Seni on ründajal korda läinud hõivata üks terve ja kaks poolikut oblastit 25-st, kusjuures too terve (Krimm) saadi kätte kohe alguses sisulise vastupanuta.