Relvaeksami teema: valmistumine, laskekatse, load ja muu

[cedric]

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudi ... d=69009693

[Etvkork]

Tere, küsiks kaua peab ootama et soetamisluba kätte saada, nimelt tegin 2 nädalat tagasi eksamid ära, ning siiamaani pole midagi kuulnud, peale laskmis katset ei öeldud ka midagi mis edasi saab, kas helistavad või kirjutavad mailile või kuidas see käib? Ning 2 aastat tagasi jäin jääknähtudega vahele autoga sõites, kuigi see on arhiveeritud, kas see võib takistada midagi?

[istorik]

Ilmselt on sinu dokumendid politsei(tausta) kontrollis. Tean olukordi, kus ajavahemiks on kulgenud nädalast poole aastani.

[tonu adrik]

Tere, küsiks kaua peab ootama et soetamisluba kätte saada, nimelt tegin 2 nädalat tagasi eksamid ära, ning siiamaani pole midagi kuulnud, peale laskmis katset ei öeldud ka midagi mis edasi saab, kas helistavad või kirjutavad mailile või kuidas see käib? Ning 2 aastat tagasi jäin jääknähtudega vahele autoga sõites, kuigi see on arhiveeritud, kas see võib takistada midagi?

Kuna Eestis on 4 prefektuuri, ja kohati tavandiõigus, siis esiteks - mis prefektuuriga tegu ?

Kas oled kirjutanud avalduse soetusloa saamiseks ? See kord kui eksamile registreerusid, kirjutasid avalduse relvaloa saamiseks, see ei ole sama mis avaldus soetusloa saamiseks. Tallinnas on ooteajaks peale eksami sooritamist ca 1 nädal.

Seega soovitus - võta ühendust selle ametnikuga kelle juures käisid end eksamile kirja panema - nende meiliaadressid on nimi.perenimi@politsei.ee

Tõnu

[tonu adrik]

Ilmselt on sinu dokumendid politsei(tausta) kontrollis. Tean olukordi, kus ajavahemiks on kulgenud nädalast poole aastani.

Taustakontroll tehti vähemalt mõnda aega tagasi enne kui sind üldse eksamile lubati. Kui eksam tehtud, ei ole enam mingeid küsitavusi tausta osas. Pigem võib olla, et üks paberileht on kuhugi laua ja seina vahele libisenud...

Tõnu

[Etvkork]

tegu lääne prefektuuriga, ning olen täitnud ainult ühe avalduse, mis relv/ millisel eesmärgil/ kus ja kuidas hoidma hakkad, edasi ei mäleta, aga eks ma esmaspäeval helistan ja uurin

[Tammekas]

Ma soovitan veidi kannatust varuda, vastamata ei jäeta, kui aga aeg venib veidi pikaks siis võib alati ise üle helistada ja üle küsida, et miks ja milleks viibimine, taustauuring muide võtab vaid tunde! Kui selle aja jooksul vastust ei tule siis on millele mõelda.

[priit666]

Taotlesin ka hiljuti relvasoetusloa, kätte saamiseni läks 1,5 kuud . Nagu aru sain siis nüüd mingi räige venitustaktika käsil ei tea miks.

[ostius]

Kärsitud olete... Mina ootan juba jaanuarist saadik soetamisluba, kuid ei tule luba ega ka mitte ametlikku äraütlemist. Pole hullu. Ega jumal pole kiiret loonud, jumal on hiired loonud.

[SigaElmar]

Üldiselt tuleb vastus või mingi märk asjaajamisest ikka 1-2 nädala jooksul. Võibolla esmakordse taotluse puhul ei kiirustata.

[tonu adrik]

§ 35. Soetamisloa ja relvaloa taotlemine füüsilise isiku poolt
(1) Füüsilise isiku taotluse soetamisloa või relvaloa saamiseks vaatab läbi Politsei- ja Piirivalveamet hiljemalt kahe kuu jooksul, arvates kõigi nõutavate dokumentide esitamise ja riigilõivu tasumise päevast.

Lõik relvaseadusest.

Seega - kui vastust selle aja jooksul pole, tuleb küsida, miks seadusi ei täideta.

Politseiamet on esitanud allasutustele SEISUKOHA, et relvade omamist tuleb piirata, eriti enesekaitse relvade osas. Seega - allasutused täidavad hetkel kõrgemalt tulnud EBASEADUSLIKKU korraldust juhul kui toimub venitamine üle seaduses ette nähtud tähtaegade.

Aga eestlast võib ju kottida, nagunii midagi ei juhtu. Onju. Mis siis, et sel kottimisel puudub igasugune seaduslik alus. Aga härrased - seisukoht ei ole seadus.

Seega - seiske oma õiguste eest.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga eestlast võib ju kottida, nagunii midagi ei juhtu. Onju. Mis siis, et sel kottimisel puudub igasugune seaduslik alus. Aga härrased - seisukoht ei ole seadus.

Seega - seiske oma õiguste eest.

100% nõus

Endal oli hiljuti selline naljakas juhus.
Pikendasin relvaluba - iseenesest standardprotseduur ju. Aga vahetult uut luba kätte saades // vana ära andes panin tähele, et lubade kehtivusajad ei kattu. Seadus ütleb konkreetselt, et relvaluba pikendatakse viieks aastaks - seega logish, et sinu uue relvaloa kehtivuse viimane päev on eelmise relvaloa sama päev + viis aastat.. Aga see loogika osutus selgelt liiga lihtsaks politseiameti jaoks - uue loa kehtivus lõppes ca 3 nädalat enne, kui vana kehtivusest 5 aastat täis tiksus. Minus tekkis vaidluslust ja ma teatasin valvelaua ametnikule, et tahan nüüd ja kohe krd konkreetselt teada saada, kuhu on minu loa kehtivusest "kadunud" kolm nädalat

Egas midagi - marssisime (minu initsiatiivil) koos valvelaua ametnikuga sisse lubasid väljastavate tegelaste kabinetti.. Lõin oma mõlemad load letti ja küsisin, mis omavoli on ja kuhu on jäänud kolm nädalat minu uue loa kehtivust? Aga mis selgus - relvalubasid menetlevad ametnikud ei arvesta uue (pikendatud) loa kehtimahakkamist mitte sealt, kus vana luba lõppes, vaid sellest kuupäevast, kui sulle vormistati loa pikenduseks kohustuslik tervisetõend

Mis siit järeldub - politseiamet rikub ise tuimalt seadust. Seadus käseb pikendada luba 5a, politseiameti ettekirjutus nõuab loa omanikult kuu aega varem alustada loapikenduse protseduuri (mille põhiosaks on tervisetõendi uuendamine) - seega alustab kohusetundlik kodanik ca kuu aega enne loa kehtivuse lõppemist arstide ringi ja saab uue tervisetõendi ca 3-4 nädalat enne relvaloa kehtivuse lõppemist.. Millega seoses kodaniku (seaduse järgi) viieaastase kehtivusega relvaluba tegelt lüheneb iga pikendamise puhul kuni ühe kuu võrra

Pisiasi küll aga hea näide ju, kuidas ametnike omavoli sujuvalt seadust väänab


P.S. tegin selle ka seal lubademenetlejate kabinetis teatavaks - raffast oli sinna päris palju kogunenud.. Norisin mõnuga nende kallal, et kuda nad siiamaani pole märganud, et nende endi kehtestatud protseduurid seadusega selgesse vastuollu lähevad.. No võrdlemisi kohmetunud nägudega oli kogu see (politsei)kaader seal ja öelda polnud neil mulle mitte kui essugi..

[alari]

Üldiselt tuleb vastus või mingi märk asjaajamisest ikka 1-2 nädala jooksul. Võibolla esmakordse taotluse puhul ei kiirustata.

Olen seda lugu kuulnud ja minu mäletamist mööda oli probleem selles, et taheti osta uus relv ja panna see kaitseliidu relvakappi. Politseiametnik olevat öelnud (telefonis), et relvakapis ei või olla igasugu sitta (kaitseliidu relv), emailis muidugi selliseid sõnu ei kasutatud.
Kaitseliidu seadus ütleb:

Relvakapis või relvahoidlas võib koos Kaitseliidu relvaga hoida tegevliikmele kuuluvaid muid tulirelvi ja laskemoona, kui sellest on Kaitseliitu eelnevalt teavitatud.

Aga politseis ei julgenud keegi otsustada, et kas lubada panna politsei registris olevat relva kaitseliidu relvakappi ja asi saadeti kuskile edasi ja pikendati vastamistähtaega. Ja lõpuks jäi asi seisma ja ainuke käik edasi oleks olnud kohtusse minek. Kuna relva sooviti osta, siis osteti uus relvakapp teise kõrvale ja kohe saadigi soetusluba.

[Martin Herem]

Ei tea miks minuga nii juhtub, et mina riigiasutuste toimimisest ikka häid näiteid tuua saan
Relva soetamisluba - alates PPAs käimisest, kuni loa väljastamiseni võttis 15 päeva. Hoiatati küll, et võib minna kuni 2 kuud aga tõenäoliselt saab rutem.

[ostius]

Nüüd näikse bürokraatia kadalipp läbitud olevat, teen põhjaliku kokkuvõtte hoiatuseks tulevastele relvaomanikele.

Jaanuari alguses esitasin soetusloa taotluse ning sooritasin laskekatse.

13.01.2015 tuli politseinik relvakappi kontrollima ja avastas sealt oma üllatuseks Kaitseliidule kuuluva automaadi, mis oli antud kodusele hoiule. Näitasin talle dokumendid ette, politseinik jäi rahule ning kandis tulemused protokolli.

23.01.2015 helistas Kohalik Ametnik (privaatsuse huvides nimesid ega auastmeid ma ei avalda) ja teatas, et tsiviil- ning sõjaväeregistris olevaid relvi ei tohi ühes relvakapis koos hoida. Lahenduseks pakkus soetamisloa asemel paralleelrelvaluba, siis saaksin kellegi teise relvaga jahile minna. Või siis tuleks teine relvakapp osta ja see konstaablile ette näidata. Valisin teise variandi. Enne kapi ostmist helistasin maleva relvurile, kes Politsei tingimustega ei nõustunud. Sirvisin ka ise Relvaseadust, Kaitseliidu seadust, siseministri määrust (Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmise ning muud hoidmise tingimused) ning kaitseministri määrust (Sõjaväerelvade käsitlemise ja üleandmise ning lahingutehnika sisseveo ja väljaveo kord) relvade hoidmise kohta ega leidnud kahe relvakapi nõuet. Helistasin tagasi Kohalikule Ametnikule ning rääkisin talle sellest, tema suunas mind edasi VIP Ametniku (privaatsuse huvides nimesid ega auastmeid ma ei avalda) poole. VIP Ametnikuga telefoni teel vestlemine ei viinud kuhugi, ta palus mul kirjutada.
P.S. alari liialdab VIP Ametniku ebatsensuursete sõnadega, automaat klassifitseerub termini alla "muu mudru"


Minu kiri VIP Ametnikule (32.01.2015)

Tere!

Pöördun Teie poole seoses meie telefonivestlusega 23.01.2015.
Olukord on järgmine:
1) kodus on olemas relvaseadusele ja siseministri määrusele (Nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmise ning muud hoidmise tingimused) vastav relvakapp kaheksa relva hoidmiseks;
2) hetkel on selles isiklik tsiviilregistris olev revolver ning Kaitseliidu poolt kodusele hoiule antud automaat (sõjaväerelvade registris);
3) on esitatud N Politseiprefektuurile soetamisloa taotlus jahipüssi ostmiseks;
4) soetamisluba ei väljastata, kuna tsiviilrelvade registris ning sõjaväerelvade registris olevaid relvi ei tohtivat ühes kapis hoida;
5) mul soovitati osta veel üks relvakapp ning hakata hoidma tsiviil- ning sõjaväerelvi eraldi kappides.

Pöördusin selles küsimuses Kaitseliidu N maleva relvuri poole ning tema sõnul puudub vajadus teise relvakapi järele: minu relvakapis tohib hoida kuni kaheksat relva ning seaduse silmis pole vahet, millisesse registrisse nad kantud on. Sirvisin ka ise relvaseadust, Kaitseliidu seadust, sise- ning kaitseministri määrusi relvade hoidmise kohta ega leidnud kahe relvakapi nõuet.

Siit küsimus: kas tõesti tuleb osta ka teine relvakapp? Kui jah, siis millise seaduse või määruse ning millise paragrahvi põhjal.

Lugupidamisega,
O (privaatsuse huvides nimesid ega auastmeid ma ei avalda)


VIP Ametnik vastas (23.02.2015)

Lugupeetud härra O

Esmalt vabandan vastuse viibimise pärast. Teie poolt tõstatatud küsimus tekitas meie organisatsiooni erialaspetsialistide vahel elavat arutelu ning lõpliku seisukoha kujundamiseks kaasasime ka siseministeeriumi õigusloomega tegelevad juriste. Vastuse koostamine viibis ka see tõttu, et Kaitseministeerium edastas Siseministeeriumile kooskõlastamiseks kaitseliidu § 43 lg 8 alusel kaitseministri poolt kehtestatava määruse kavandi, mille sisu haakub otseselt Teie poolt tõstatatud küsimusega.

Relvaseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/128052013010 kehtestab eelkõige tsiviilotstarbel registreeritud relvade käitlemisreeglid, ning nende reeglite täitmise üle järelevalve teostajaks on volitatud Politsei- ja Piirivalveamet. Relvaseaduse § 2 p 7(1) kohaselt ei laiene relvaseadus kaitseliidu relvale ja selle laskemoonale , kui relvaseadus või kaitseliidu seadus ei sätesta teisiti. Füüsilise isiku tsiviilotstarbel registreeritud relva ja laskemoona hoidmise regulatsioon tuleneb relvaseaduse § 46 ning antud norm ei sisalda viidet, et need laieneksid ka Kaitseliidu relvadele.

Kaitseliidu seaduse https://www.riigiteataja.ee/akt/121062014052 § 41 lg 2 kohaselt kohaldatakse Kaitseliidu relvale lisaks kaitseliidu seadusest tulenevale regulatsioonile veel relvaseaduse 1. peatükki ning 2. peatüki § 11–17, 20(1) ja 21. Sellesse loetellu ei ole lisatud tsiviilrelva hoiutingimusi sätestavat paragrahvi 46.

Kaitseliidu seaduse § 40 lõikest 5 ja § 43 lõikest 8 tulenevad volitusnormid, mis täpsustavad Kaitseliidu relvade käitlemisreegleid, on valdkonna eest vastutava ministri poolt tänaseni sisustamata. Kaitseministri määruse kavand edastati siseministeeriumile tutvumiseks alles sellel kalendrikuul.

Vastuseks politsei päringule möönab Kaitseliidu Peastaap, et kehtiva kaitseliidu seaduse alusel ministri määrus täna puudub, kuid sisemiselt juhindutakse 1999 aasta Vabariigi Valitsuse määrusest nr 277 https://www.riigiteataja.ee/akt/77746 . Nimetatud määruses kirjeldatud relvahoiutingimused on sarnased tsiviilrelvahoiutingimustele, kuid määrus laieneb vaid Kaitseliidu relvadele.

Hiljuti Kaitseministeeriumi poolt kooskõlastamisele saadetud ministri määruse kavandi § 2 lg 7 kohaselt võib Kaitseliidu relvakapis hoida lisaks kaitseliidu relvaregistris registreeritud tulirelvadele veel tegevliikmele kuuluvaid muid relvaseaduses ettenähtud relvi ja laskemoona. Sama paragrahvi lõike 9 kohaselt peab relvahoidla ja relvakapp ehituslikult vastama relvaseaduses sätestatule. Eelnõud saatvas seletuskirjas on eelnimetatud ettepanekut põhjendatud järgmiselt - "Eelnõuga ei seata piirangut, et relvahoidlas või relvakapis ei või hoida tegevliikmele kuuluvat muud relva (nt jahirelva). Eelnõu väljatöötamisel leiti, et erinevad nõuded Kaitseliidu relva ja tsiviilrelva elukohas hoidmisel ei ole põhjendatud. Seetõttu nähakse ette, et hoiutingimuste nõuded on mõlemal juhul samad. Nõuete ühtlustamise tõttu saab kõiki relvi hoida samas hoiukohas, mis vähendab tegevliikme koormust hoiukohtade ehitamisel"

Politsei- ja Piirivalveamet esitas Siseministeeriumile oma seisukoha eelnimetatud määrusekavandi kohta, kus toodi ära, et § 2 lg 7 annab õiguse Kaitseväe ja Kaitseliidu relvade hoidmiseks mõeldud relvakapis või relvahoidlas hoiustada ka tegevliikme kuuluvaid muid relvaseaduses ettenähtud relvi ja laskemoona. Analoogselt relvaseaduse § 46 sätestatuga, määrab ka käesolev eelnõu erinevale arvule tulirelvade hoiustamisele erinevad hoiutingimused – relvakapp, relvahoidla. Relvaseaduse täitmise üle riiklikku järelevalvet teostavad Politsei- ja Piirivalveameti ametnikud kontrollivad rangelt tsiviilrelvade hoiustamise tingimusi ning tulenevalt relvaseaduse § 21 lg 2-st laienevad tsiviilrelvade hoiustamistingimused ka tulirelva olulistele osadele. Seega vahetatavate relvaraudadega tsiviilotstarbel registreeritud püssi (tulirelv + relvaraud) hoiustamiseks on juba nõutav relvakapp. Relvaseadus annab õiguse relvakapis hoida lisaks temale kuuluvatele tulirelvadele veel tema valduses olevaid tsiviilotstarbel registreeritud tulirelvi – relvaloa, millele on kantud vaid lubatud relvaliik või paralleelrelvaloa alusel isiku valduses olevaid tulirelvi. Arusaamatuks jääb, kas ka sellistel alustel tegevliikme legaalses valduses olevaid tsiviilotstarbel registreeritud tulirelvi tohiks samuti hoiustada selles relvakapis.

Erinevalt käesolevast määruse kavandist, ei anna relvaseadus, mis sätestab tsiviilotstarbel registreeritud relvade käitlemist, õigust hoiustada relvakapis muid relvi, mille käitlemisreeglid ei tulene relvaseadusest ning millede hoiutingimuste üle ei teosta riiklikku järelevalvet Politsei – ja Piirivalveamet. Viimasel puudub pädevus teostada järelevalvet Kaitseväe ja Kaitseliidu relvade üle ning seega puudub politseil ka ülevaade isiku tegeliku relvade arvu kohta järgmise tsiviilrelva soetamise korral. Relvaseadus näeb ette eriregulatsiooni mitme relva hoiustamiseks. Juhul kui soetamisloa taotlejal pole mitme relva hoiustamisel täidetud relvaseaduses sätestatu nõudeid, siis soetamiluba väljastada ei saa. Otsustades relvaloa või relva soetamiloa väljastamise, peab Politsei- ja Piirivalveamet kontrollima üle ka isikule eelnevalt väljastatud relvade arvu, ning seda, kas isikul on nõuetekohased hoiutingimused. Kuna Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed Kaitseliidu tegevliikmele väljastatud relvade arvu aga ka hoiukoha kohta, siis ei saa Politsei- ja Piirivalveamet soetamisloa või relvaloa väljastamise otsustamisel lähtuda isikule väljastatud relvade koguhulgas, vaid ainult tsiviilkäibesse lubatud relvade koguhulgast. Võib eeldada, et Kaitseliidu tegevliige, kellele on väljastatud tsiviiltulirelvad, näiteks jahi pidamiseks ning ka Kaitseliidu relvad elukohas hoiustamiseks, soovib hoida neid relvi ühes relvakapis. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus Politsei-ja Piirivalveamet, teadmata relvaloa omaniku elukohas hoitavate relvade tegelikku koguarvu väljastab uue relva soetamisloa, ehkki relvaloa omanikul pole nõuetekohaseid hoiutingimusi.

Seega määruse eelnõu sõnastuse kohaselt võib ühte tsiviilrelva omav kaitseliitlane tulevikus hoiustada seda Kaitseväe ja Kaitseliidu relvade hoidmiseks mõeldud relvakapis, kuid kahe või enama tsiviiltulirelva hoiustamiseks on relvaomanik kohustatud tagama vaid tsiviilrelvade hoiustamiseks eraldi relvakapi.

Kokkuvõtteks olen nõus määruse kavandit saatva seletuskirjaga, kus peetakse ebaotstarbekaks Kaitseliidu ja tsiviilrelvade hoidmiseks kehtestada erinevaid hoiutingimusi. Samas peavad mõlemad relvagrupid olema allutatud efektiivsele järelevalvele. Uue kaitseliidu seaduse jõustumisel on alustatud efektiivse infovahetusega politsei ja Kaitseliidu Peastaabi vahel, et koos välja selgitada relvaloa taotlejate vastavus relvaseadusele (taotleja senine õiguskuulekus ning tema vastavus taotletava relvaliigi omamiseks). Kahjuks tänaseni puudub politsei relvaloa menetlejal operatiivselt võimalus kontrollida kaitseliitlasest taotlejale kodus hoida lubatud relvade ja laskemoona arvu. Samas puudub ka õiguslik alus sellise informatsiooni vahetamiseks kahe organisatsiooni vahel.

Kui seaduseid täpsustatakse ,operatiivne infovahetus ja koostöö kahe organisatsiooni vahel areneb eesmärgiga mõlema relvagrupi järelevalvet muuta efektiivsemaks , olen nõus Teie seisukohaga, et ühe isiku legaalses valduses olevaid relvi võiks tulevikus hoiustada ühes relvakapis. Seniks aga seda lubada ei saa. Samas tunnustan Teie ausust, kui politsei kontrollile tunnistasite, et Teil olemasolev relvakapp on mõeldud Kaitseliidu automaattulirelva kodus hoidmiseks.

Head lähenevat Vabariigi aastapäeva ja

lugupidamisega
VIP Ametnik


Konsulteerisin juristiga ning kahepeale koostasime vastuse.
Minu kiri Kohalikule Ametnikule (17.03.2015)

Lugupeetud Kohalik Ametnik.

Tänan Teid põhjaliku vastuse eest. Olen väga meelitatud, et erinevates registrites registreeritud relvade ühes kapis koos hoidmine tekitas elavat arutelu nii Politsei- ja Piirivalveametis kui ka Siseministeeriumis. Sellegi poolest pöördusin antud küsimuses juristi poole ning lasin tal anda õigusliku hinnangu VIP Ametniku 23.02.2015 saadetud põhjendusele.

Juristi hinnangul ei sisalda kaitseliidu seadus ega ka relvaseadus sellist sätet, mille kohaselt oleks keelatud tsiviilotstarbel registreeritud relvade ja kaitseliidu relvade ühes relvakapis hoidmise.

Tsitaadi algus
„Relvaseaduse § 46 lg 10 ja Siseministri määruse (nõuded relvahoidlale, relvakappidele ning püssirohu ja sütiku hoidmisele ning muud hoidmise tingimused) 3 ptk sätestab nõuded tsiviilotstarbel registreeritud relvade relvakapile.

Kaitseliidus juhindutakse 1999. aasta Vabariigi Valitsuse määrusest nr 277 (https://www.riigiteataja.ee/akt/77746), mis sätestab sisuliselt samad nõuded, mis Relvaseadus ja Siseministri määrus.

Peamine väide, miks keeldutakse loa andmisest on see, et Politsei – ja Piirivalveametil puudub pädevus teostada järelevalvet Kaitseväe ja Kaitseliidu relvade üle ning seega puudub Politsei – ja Piirivalveametil ka ülevaade isiku tegeliku relvade arvu kohta järgmise tsiviilrelva soetamise korral. Relvaseadus näeb ette eriregulatsiooni mitme relva hoiustamiseks. (Eeldatavasti mõeldakse siinkohal eelpool nimetatud siseministri määruse § 8 ja § 81). Samas sätestatakse selle määrusega samased nõuded, mis on nõutavad ka Kaitseliidu relvakapile.

Seega oleks nagu täidetud ka tingimused mitme relva hoiustamiseks, mistõttu ei tohiks olla takistusi soetamisloa väljastamiseks.

Nad viitavad, et otsustades relvaloa või relva soetamisloa väljastamise, peab Politsei- ja Piirivalveamet kontrollima üle ka isikule eelnevalt väljastatud relvade arvu, ning seda, kas isikul on nõuetekohased hoiutingimused. Minu hinnangul peaks Politsei- ja Piirivalveamet piirduma nende registris olevate relvade kontrollimisega, see et kapis on rohkem relvi ei tohiks saada takistuseks. Nende käsitluse korral võiks relva soetamisloa taotleja selleks hetkeks oma kaitseliidu relva relvakapist välja tõsta ja olekski kõik nagu korras.“
Tsitaadi lõpp

Seadusandja tahe ehk õigusakti tegelik sisu selgitatakse välja õigusnormide tõlgendamise kaudu. Traditsiooniliselt tuntakse nelja meetodit, millest lähtuvalt seaduse sätte sisuni jõuda: grammatiline tõlgendamine, süstemaatilis-loogiline tõlgendamine, ajalooline ehk subjektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk tõlgendamine seadusandja tahte kaudu ning objektiiv-teleoloogiline tõlgendamine ehk tõlgendamine seaduse sätte mõtte ja eesmärgi kaudu. Kõiki neid meetodeid võib ja tuleb kasutada paralleelselt ning üksnes igaühe neist põhjal tehtavate järelduste mõistlik kaalumine võib viia õigusakti lugeja õige järelduseni õigusnormi sisu kohta.

Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits on tõlgendamise vajalikkust põhjendanud järgmiselt: "Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada formuleeringutes ebatäpseid termineid. Taoline olukord muudab õiguse tõlgendamise tema rakendamisel hädavajalikuks." Õigusakti keel on spetsiifiline formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt eriline ja kindel tähendus. Seetõttu võivad sõnad ja terved lausekonstruktsioonid õigustekstis omada tavakeelest oluliselt erinevat tähendust.

Eelnevast tulenevalt olen seisukohal, et eeltoodud seadusi tuleks tõlgendada koos ning lähtudes mõistlikkuse ja ökonoomsuse printsiibist. Kuivõrd seadustest ei tulene konkreetset keeldu sellistel tingimustel soetamisloa väljastamiseks leian, et Teie poolne keeldumine ei ole põhjendatud.

Lugupidamisega,
O


Kohalik Ametnik vastas (27.03.2015)

Teavitus
Täname Teid oma arvamuse andmise ja kogutud hinnangute edastamise eest. Teie seisukohad on registreeritud Politsei- ja Piirivalveameti dokumendihalduse programmis Delta numbriga 4.3-4/109-1 ja edastatud Siseministeeriumi vastava ala ametnikele seisukoha võtmiseks ja politseile juhiste andmiseks relvaseaduse ühetaoliseks tõlgendamiseks.
Haldusorganina peame väga oluliseks ühtse halduspraktika rakendamist üle kogu vabariigi, antud juhul on tegemist meie jaoks pretsedendi loomisega ja väljakujunenud halduspraktika muutmisega. Juhul kui siseministeerium leiab, et peaksime relvaseaduses relva ja laskemoona hoidmise nõudeid tõlgendama teisiti kui oleme teinud kuni käesoleva ajani, siis peame ümber korraldama ka järelevalve teostamise taktika tsiviilrelvaomanike üle ja täiendama oluliselt operatiivset infovahetust erinevate riigiasutuste vahel.
Teie poolt tsiteeritud tsitaat "Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte" on asjakohane. Käesoleval juhul on normi mõtteks vastavalt relvade arvule tõsta ohutusnõudeid hoiutingimuste karmistamise näol. Ei saa nõustuda Teie hinnanguga, et Politsei- ja Piirivalveamet peaks piirduma vaid tsiviilrelvade registris olevate relvade kontrollimisega ja see, et kapis on rohkem relvi kui lubatud, ei tohiks saada takistuseks järgmiste relvade soetamisel. Olenemata registrikandest jääb relv ikka relvaks ning "valedes kätes, valedel eesmärkidel" võib see kaasa tuua pöördumatult halvad tagajärjed.
Arvestades Teie vastulauset, pikendab Politsei- ja Piirivalveamet relvasoetamisloa menetlemise tähtaega kuni Siseministeeriumist saabuva juhiseni.

Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohalik Ametnik


Paar kuud hiljem saatsin Kohalikule Ametnikule kirja (26.05.2015)

Lugupeetud Kohalik Ametnik.

On möödunud kaks kuud sellest ajast, mil Siseministeeriumisse saadeti järelepärimine tsiviil- ja sõjaväerelvade hoidmisest ühes relvakapis. Kas on selles küsimuses midagi selgunud?

Lugupidamisega,
O


Kohalik Ametnik vastas (1.06.2015)

Tere!


Teatame vastuseks Teie päringule, et kuni käesoleva ajani ei ole Siseministeerium Politsei- ja Piirivalveametile edastanud uusi juhiseid relvaseaduse tõlgendamise muutmiseks tsiviilrelvade hoiutingimuste osas.

Politsei- ja Piirivalveameti seisukoht on jätkuvalt, et vastavalt relvaseaduse sätetele tuleb tsiviilkäibesse lubatud tulirelvi hoida relvakapis või relvahoidlas, relvasoetamisluba ei väljasta isikule juhul kui puuduvad nõuetekohased hoiutingimused. Relvaseadus sätestab eriregulatsiooni mitme relva hoiustamiseks. Juhul kui soetamisloa taotlejal ei ole mitme relva hoiustamiseks täidetud relvaseaduses sätestatud nõuded, siis soetamisluba väljastada ei saa. Relvaloa või relva soetamisloa väljastamise otsustamisel peab Politsei- ja Piirivalveamet kontrollima isikule eelnevalt väljastatud tsiviilrelvade arvu ja nõuetekohaste tingimuste olemasolu.

Kuna Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed Kaitseliidu tegevliikmetele väljastatud relvade koguarvu ja hoiutingimuste kohta, siis ei saa Politsei- ja Piirivalveamet soetamisloa või relvaloa väljastamise otsustamisel lähtuda isikule väljastatud relvade koguhulgast, vaid ainult tsiviilkäibesse lubatud relvade koguarvust.

Siseministeeriumi seisukoht on, et seni kuni Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed Kaitseliidu tegevliikmete elukohas hoitavate relvade koguarvu kohta, ei tohiks Kaitseliidu relvi tsiviilrelvadele mõeldud relvakapis hoida.

Politseile teadaolevalt omate käesoleval ajal ühte relvakappi kaitseliidu relvade hoidmiseks, samas soovite soetada teist tsiviilkäibes lubatud relva, seega on soetamisloa väljastamise üheks tingimuseks, et Teie elukohas on kaks eraldiasuvat relvakappi.

Lugupidamisega
Kohalik Ametnik


Siis sai mul sellest bürokraatiast kõrini ning ma vastasin (1.06.2015)

Tere!

Oleme (mina, jurist ning maleva relvur) endiselt veendunud, et pole olemas ühtegi õigusakti, mis keelaks ühes relvakapis hoida tsiviil- ning sõjaväeregistri relvi. Aga kuna relvakapp maksab vähem kui kohtuskäik, lähenesin probleemile ratsionaalselt ning hankisin teise relvakapi. Võite kontrollima tulla.

Lugupidamisega,
O


Siis tuldi teist relvakappi kontrollima ning juba 4.06.2015 olin trükisooja soetamisloa uhke omanik.

Need olid faktid, nüüd tulevad hüpoteesid.

Hüpoteesid Politsei käitumise kohta
1. Järgivad seadustest kinnipidamist.
2. On lihtsalt Kaitseliiduga konfliktis
3. Siseministeeriumis on vaenlase mõjuagent.
Esimese hüpoteesi kohaselt soovivad nad lihtsalt täita neile seadusega pandud kohustust jälgida relvadega seotud toiminguid, k.a. nende hoidmist kodustes tingimustes. VIP Ametniku peamine argument ongi relvade hulga kontrollimise võimekus. Veidral kombel pole aga üheski seaduses keeldu tsiviil- ja sõjaväeregistri relvi ühes kapis hoida. Nad on ise selle keelu välja interpreteerinud erinevate õigusaktide tõlgendamise käigus. Täiesti arusaamatuks jääb, miks nad interpreteerisid situatsiooni enda kahjuks!
Kui nende eesmärk oleks tõepoolest tagada, et inimesel ei oleks kodus üle kaheksa tulirelva, nõuaksid nad ühe relvakapi kasutamist, sest siis saaks Politsei esindaja füüsiliselt kohale tulla, kapi lahti käsutada ning üle lugeda selles asuvad relvad registrikuuluvusest hoolimata. Nõudes kahte kappi, jääks neil õigus kontrollida vaid tsiviilrelvade kappi; mis teises seifis on, väljuks nende juridistiktsiooni piiridest. Veelgi enam, vastavalt lepingule ei tohi kaitseliitlane sõjaväerelvade kappi politseinikule kui kõrvalisele isikule üldse avadagi. Seega võib tekkida olukord, kus iga kaitseliitlane võib osta omale kaheksa relva ühte ning kaheksa relva teise kappi. Konstaabel kontrolliks tsiviil- ning maleva relvur sõjaväeregistris kajastatud relvadega täidetud kappi, kuid kumbki ei oma õigust käsutada lahti ka teine kapp. Isegi relvaregistritest poleks abi, kuna Sise- ja Kaitseministeerium omavahel selliseid andmeid ei vaheta. Alles kohtu loal toimuva läbiotsimise käigus saaks tuvastada, et inimesel on kodus kaks korda rohkem relvi kui seadus lubab.
Nõudes kahte eraldi relvakappi ei taga Politsei omale võimalust kontrollida kodus hoitavate relvade arvu, nagu nad väidavad, vaid pigem muudab selle võimatuks. Seega antud hüpotees ei tundu tõele vastavat.
Teise hüpoteesi järgi on Kaitseliit ja Politsei – aga võib-olla suisa Kaitsevägi ja Siseministeerium – endiselt tülis ning kasutavad igat võimalust, et üksteisele koht kätte näidata. Politsei näeb relvade kodusele hoiule andmist ning eraldi relvalubade jagamist kui tungimist oma pärusmaadele ja teeb kõik, et jäme ots oma kätte võtta. Kaitseliit jällegi ei pea õigeks, et kordnikud oma nina riigikaitse asjadesse topiks.
Sellisel juhul on kahe kapi nõue lihtsalt otsitud põhjus kiusu ajamiseks. Arvestades traditsiooniliselt halbu suhteid nende kahe organisatsiooni vahel võib hüpoteesi üsna tõeseks pidada.
Kolmanda hüpoteesi kohaselt on Politseis või lausa Siseministeeriumis vaenlase mõjuagent, kes oma tegevusega püüab Eesti julgeolekule kahju tekitada. Enne aprillirahutusi peeti Eesti julgeolekut nii kindlaks, et kõrgelt Toompea mäe pealt vaadates hakati Kaitseliitu nägema pigem Päästeameti reservi kui Kaitseväe osana. Tõeline kainenemine saabus koos Gruusia sõjaga. Siis saadi aru, et Francis Fukuyamal ei olnudki õigus. Lisaks intensiivemale väljaõppele ja paremale varustamisele hakati relvi kodusele hoiule lubama. Pärast Krimmi sündmusi on mindud isegi nii kaugele, et enam ei lubata, vaid lausa nõutakse relvade kodus hoidmist. Ilmselt ei taheta riskida stsenaariumiga, kus mobilisatsioonipunktid vallutanud rohelised mehikesed saavad saagiks kogu relvastuse ja varustuse ning vastupanu tuleks paljakäsi avaldada.
Kui Politseis või Siseministeeriumis oleks vaenlase agent, siis otseselt ta Kaitseväe asjadesse sekkuda ei saaks, kuid relvade hajutamist suudaks juriidiliste meetmetega takistada küll. Näiteks sellesama kahe relvakapi nõude tõttu jätab nii mõnigi kaitseliitlane oma automaadi maleva relvahoidlasse, kuna kodus on juba tsiviilrelvad ees. Relvakappi mahuks küll automaat ja DOS laskemoona füüsiliselt ära, kuid ei tohi: Politsei ei luba.
Arvestades varasemaid juhtumeid Simmi, Zentsovi ja Dresseniga, võib viimane hüpotees isegi tõeseks osutuda.

Mõned õpetussõnad ka.

Kui te olete seadusekuulekad ja leebed inimesed, siis hankige omale kaks relvakappi.
Kui te olete seadusekuulekad ja konfliktsed inimesed, andke Politsei kohtusse, looge pretsedent ja loodetavasti kaob see kahe relvakapi nõue.
Kui te olete JOKK-tüüpi inimesed, siis ärge ütelge Politseile, et te olete kaitseliitlane ning maleva relvurile ärge ütelge, et teil on ka tsiviilrelv. Kui kordnik tuleb relvakappi kontrollima, siis tõstke selleks ajaks automaat voodi alla ning näidake ette vaid tsiviilrelvad. Kui relvur tuleb kontrollima, siis tõstke selleks ajaks tsiviilrelvad voodi alla ning näidake ette vaid automaat.