Vanem tehnika, memuaarid jne.

[AKM]

Ja kui mul need autod makstud saavad, siis ostan veel parema, universaalsema, kallima, kohe 60 000 eurot maksva reisiauto, et peaks veel vähem tömblema-söitlema-maksma!

Mul on su pärast hea meel

[Kulibin]

No tere-tere !
Olen mõne päeva siis eemal olnud ja mida ütlen; Lugege ikka vanemaid postitusi enne oma jura sisse tippimist ...
No jutt on siis sujuvalt kiskunud traktoritele. Olgu siis siinkohal minupoolne pisike panus.
Mõned aastad tagasi, kui meil siin õndsal maarjamaal oli tõeline lumeuputus, arvas mu naabrimees, et tuleks osta üks tõeline traktor. Ta muidu Belarus usku mees. Noh sai siis Deere Tallinnast ära toodud, liigud võtsid kah paar päeva ja esimese ringi vastpaigaldatud sahaga tegin ise. Asi päädis kohaliku pollari äramõlgitud tutika wolkariga ja sellele järgnenud minupoolse lubadusega mitte iial juhtida traktoreid. Ja see Deer ei suuda kohalt ära võtta ilma, et need minust kõrgemad tagarehvid ei tõmbaks veerand pööret ringi enne paigalt liikumist. Eelkirjutajal kindlalt õigus, et kui närvid läbi ja ... Parim lahendus on võtta SUUR traktor ja minna põllule kündma.
Edu soovides Arvo

Edit:
Tere Erik!

[jackpuuk]

Manstein, uurisin nüüd päris pikalt neid graafikuid. Võrdluseks mossega võtsin oma 1,4 Civicu, sellel on samuti 75 hp ja tühimass praktiliselt kilo pealt sama, mis mossel (IZ 412 ie). Küll on peaülekanne kiirem, kõik käigud on kiiremad (neljas pole isegi otse vaid kiirendav ülekanne). Ka rataste läbimõõt on suurem, mis peaks omakorda jõudu vähemaks võtma. Civicu kiirendus sajani täpselt 15 sekundit ja tippkiirus 168. Selles valguses tundub, et mosse andmed on kas alla hinnatud, või selle mootori andmed liialdatuna näidatud, reaalsed oleks pigem deforsseeritud mootori omad, ehk 68 hp. Või olid mosse ülekandekaod tõesti nii suured? Arvestades ka tagaveolise tunduvalt paremat pidamist kiirendamisel, siis . Tippkiirusest võib aru saada, õhutakistus, ristlõige on Civicul kindlasti väiksemad. Manstein, testima! Muu siin küll ei avita .

Ahjaa, Civic käib kuni 7300 pööret ja teise käiguga läheb kriipsukese üle saja.

[von manstein]

uurisin nüüd päris pikalt neid graafikuid. Võrdluseks mossega võtsin oma 1,4 Civicu, sellel on samuti 75 hp ja tühimass praktiliselt kilo pealt sama, mis mossel (IZ 412 ie). Küll on peaülekanne kiirem, kõik käigud on kiiremad (neljas pole isegi otse vaid kiirendav ülekanne). Ka rataste läbimõõt on suurem, mis peaks omakorda jõudu vähemaks võtma. Civicu kiirendus sajani täpselt 15 sekundit ja tippkiirus 168. Selles valguses tundub, et mosse andmed on kas alla hinnatud, või selle mootori andmed liialdatuna näidatud, reaalsed oleks pigem deforsseeritud mootori omad, ehk 68 hp. Või olid mosse ülekandekaod tõesti nii suured

Tänks, kamraad Jackpuuk, et teema jälle rööbastesse tagasi juhtisid..

Mosse kohta on ju noor entusiast Sten100 mossefoorumist julgenud välja öelda..

Täna lasin ajaviiteks rallika kiirelt üle rullide siis. Noh, varjata pole midagi sest saavutanud ka ju midagi ei ole( arvestades, et tehase andmete järgi 55kW, mida pea ükski originaalmosu mitte kunagi välja ei anna). Seadistamise aega ei olnud, seda teeb teinekord
( mängime düüsidega, vahetame küünlaid jne ).
Põhimõtteliselt on mootori ehitus ju ennast ära tasunud Alumine on mu helerohelise joon ja ülemine rallika oma. Need tulemused siis rattast. ( Et mootori oma saada, arvestada kadusi 0.15. Ehk helerohelisel mootorist 42 ja rallikal 50kw ).
Ülemine on vääne n/M(vist oli ) ja alumine kW. Peab kohe hooga hakkama uut mootorit tegema, kuid praegust nurka ei viska...eks teinekord sätib ja katsub natuke rohkem välja pigistada.

Ja kes sisevideosi vaadanud...siis tegelikult mineku üle ka ju kurta ei saa

Seda üritakski tõestada.. Mosse õhutakistuse ja veeretakistuse kohta kannatab ju ka eksperimenti sooritada..
Ehk et lasta vabaveeremisse ettemääratud teelõigul ja võrrelda tulemusi..
Peaks andma suht objektiivse tulemuse..

Aga Jack, rebi äpp telefoni ja kuku möötma.. Rõõmu jätkub pikaks ajaks..

Ja laadi siia üles ka.. graafika on aktiivne, saab kursoriga järge vedada..

[jackpuuk]

Kamraad, mul on telefon millega rääkida kah ikka saab, mitte mänguasi, millega heal juhul ka helistada saab (kahe kaardiga küll, kalender ja kell on kah olemas) ja lähema 3 aasta jooksul ei kavatse seda veel välja vahetada .
Endisel naabrimehel siiski selline klõppar olemas, mis äpiga tegu on? Lasen tal selle sisse sikutada.

[von manstein]

Kamraad, laena siis naise vôi laste kàest..
Mul ka poisi vana telefon..sikutada kannatab suvalise minu poolt ûles riputatud graafika pealt..
Kui raskeks làheb, pôôrdu itimeeste poole..

[mx77]

Soovitaks sul lugeda Tehnikamaailm nr 6 2014 maastikuvõimeliste universaalide artiklit, kus võimekas Outback platseerus kuue osaleja hulgas eelviimasele kohale nii neliveo suutlikkuselt kui üldiselt tasemelt (edestades Peugeoti). Minu sõiduriist jagab 2-3 kohta

Otsisin ka selle sinu vihjatud TM-i ajakirjapakist välja. See on ju täiesti mõttetu test, sest tehtud suvel ja ilma korraliku maastikutestita.
Ma olen oma Outbackiga sõitnud kaks talve tagasi (siis kui ikka veel lund oli) läbi terve saku krossiraja. Kui julged väljakutse vastu võtta, siis lepime aja kokku!

[von manstein]

3 aasta Avensis T25,disla ,universaal. Veab nelja tonti koos kolaga poolsaarele ja tagasi ca4,5 l /100 km. Auto hinda ei julge ma siia kirjutada ,siin meestel maksab aastahooldus või rehvipaar rohkem...

Ehh, mis siin viriseda.. Madalapalgalise riigiteenistuja jaoks peris hea liikur..

Kui uskuda auto24 andmeid, siis nii 10 000 eurine vallasvara.. Pole paha..

Lumpeni jaoks, kuupalgaga netto 500 eurot, käravad säherdused liikurid..
Kallemaid ei kannata pidada


Või..


Turuhinnaga 500-700 eurot..



Või et rehvid..

sai ühele kliendile bemmi rehvid koos valuvelgedega keldrisse tassitud..

Ränk vaev.. 18 tolli..

Sai ühe silmaga arvet silmatud.. 2200 pluss käive..

Ehh raisk, on kommentaare.. Kõlab ju nagu laulusalmis..

[jackpuuk]

No kamraad, need on ju lausa ilma eest ja poolmuidu, odavad juustud.

[häh]

Mosset saab siiski võrrelda oma aja (60nendate keskpaik) liikuritega. Kindlasti on üksinda veoskeemi vahest tingitud erinevus väga suur. Tänapäeval on klassikaline skeem vaid kallimatel (loe- suurematel/võimsamatel) masinatel. Kindlasti pole ainsaks põhjuseks vaid omahind.
Ja arvestada tuleb ka seda, et ei karburaator (veel enam nõuka päritolu) ega vanakooli eraldi võlli otsas jagaja pole mingid täppisseadmed (okei, teen tippasjadele liiga, aga point jääb samaks). Ausalt öeldes- täielik ime, et need riistapuud üldse enamuse ajast funkasid (kes tahab, lugege Volga foorumit- ja see oli omas ajas ju kvaliteetauto!!!!). Tänapäevane mootor ju oskab süüdet ja segu timmida täpselt nii nagu vaja (rõhutus, TÄPSELT)- ja edevamad oskavad ka klapifaase keerata pööretele vastavaks. Ilmselt mitte heast elust on need kolmanda partei reguleeritavad nukarattad välja mõeldud (žigulile on kindlasti- ilmselt siis ka mossele). Et saaks nurgad vastavaks tehase nõuetele

Enivei. "Lääne" päritolu 20 aastat vana odavama otsa (see nn golf klass või siis odav mid) liikur sõidab läbi enne hunti minemist 300 - 400k, mootoris reeglina ei tehta midagi peale veepumba, hammasrihma (kui on), küünalde, rihmade, regulaarse õlivahetuse ja filtrite. Enne mädaneb kere ja elekter ära (pluss roolilatt, uksehinged jms). Selle aja peale kui mootor tossama hakkab on muu nii läbi, et mootorit ei tasu enam lappama hakata, kogu ülejäänud kupatuse omahind on juba null. Jutu mõte on, et neid masinaid kasutatakse igapäevaselt, enne utiili viimist (st kuni veel ülevaatuselt läbi saab) sõidetakse ju ressurss lõpuni nullhooldusega ja nad kestavad! St tööks vajalik funktsioneerib ilma mingi torkimiseta.

Vast võiks siit ka otsida põhjust, miks mosse on selline nagu on. Lemetil on kindlasti õigus, mis puudutab nende masinate oluliselt paremini lippama saamist peale asjade sättimist nii, nagu nad juba tehasest tulles oleks pidanud olema. Aga kõik muu... internetist leiab ju piisavalt inffi ja numbreid. Võrreldavad liikurid käitusid umbes samamoodi. Mingit müstikat ei ole.

Ja võrdluseks on ilusti must valgel olemas ka tehase tuuninguga masinate andmed. Siin lõimes ka toodud. On täpselt teada, kui palju pidi mootorist kätte saama, et nii ja niipalju paremini liiguks. Tulemus on enamvähem võrreldav žiguliga (VFTSi mõtlen siis). Üsna loogiline ju ka.

Üks asi veel. Loomulikult pole see ülearu tõsiselt võetav, aga mingis vanemas Top Gearis piinasid härrasmehed 20 aasta vanuseid sportautosid ja dünolt käidi ka üle. Ca 20% oli võimsust vähem kui tehas kunagi näidanud.

[Kapten Trumm]

Mosset saab siiski võrrelda oma aja (60nendate keskpaik) liikuritega. Kindlasti on üksinda veoskeemi vahest tingitud erinevus väga suur. Tänapäeval on klassikaline skeem vaid kallimatel (loe- suurematel/võimsamatel) masinatel. Kindlasti pole ainsaks põhjuseks vaid omahind.
Ja arvestada tuleb ka seda, et ei karburaator (veel enam nõuka päritolu) ega vanakooli eraldi võlli otsas jagaja pole mingid täppisseadmed (okei, teen tippasjadele liiga, aga point jääb samaks). Ausalt öeldes- täielik ime, et need riistapuud üldse enamuse ajast funkasid (kes tahab, lugege Volga foorumit- ja see oli omas ajas ju kvaliteetauto!!!!). Tänapäevane mootor ju oskab süüdet ja segu timmida täpselt nii nagu vaja (rõhutus, TÄPSELT)- ja edevamad oskavad ka klapifaase keerata pööretele vastavaks. Ilmselt mitte heast elust on need kolmanda partei reguleeritavad nukarattad välja mõeldud (žigulile on kindlasti- ilmselt siis ka mossele). Et saaks nurgad vastavaks tehase nõuetele

Volga oli auto, kus tarvitati kõige vähem lääne tehnoloogiaid - nii irooniline kui see ka pole.
Koos sapikaga oli ka kõige kauem esimesi trummelpidureid kasutanud sõiduauto. Kõige kauem käändteljepolte kasutanud sõiduauto venelastel (sharniiride peale läks minuarust alles 3102).
Volgale jõudis lääne karburaatoritehnoloogia (mis minuarust on üks Ladade suhtelise edu aluseid) alles päris lõpus.
Neid K-126 nimega asjad olid üks põhjus, miks mootorid ei käinud.

[häh]

Lada puhul vast oli kõige olulisem, et auto kui selline oli loogiline tervik, minu arust need nõuka asjad on enamus stiilis "kirpitšnji". Tükk siit ja tükk sealt (varastatud). Ega see vaid autosid puudutanud.
(Omaette huumorinurk on kõikvõimalik (pool)profi helivõimendusseadmestik ja muusikainstrumendid. Ja siiamaani on legendid sellest, et vaat kus ikka vanal ajal tehti kõlareid )

Mis siis, et 124 oli 60nendate keskel välja töötatud, mootor oli siiski upgrade ja konstruktsioon kohandatud vastavaks oludega. Tehas oli uus ja vähemalt algul oli ka tehnoloogiast kinnipidamisega kõik OK.

Mosse aga oleks pidanud järglase saama juba 70nendate algul. Minu arust on MZMA/AZLK saatusest venelased päris mitu filmi teinud, sealt jäi kõlama, et Togliatti eelistamisega lasti põhja nii Moskva tehas (muidugi seal nähti ise ka kõvasti vaeva kõikvõimalike hulluste produtseerimisega, eriti 80nendate lõpus) kui ka ZAZ, kellede esiveoline oli oluliselt varem valmis kui 08.

No ja saatuse irooniana siis ka Renault sai lõpuks oma tahtmise (Fiati eelistamine oli puhtalt poliitiline otsus tollal).


Ausalt öeldes on trumlite eelistamine mõistetav, saab ilma servota läbi ja sobivad rohkem kohalike oludega usakatel olid paljudel trumlid üsna kaua, Mustang näiteks, sai ilma võimendita hakkama.

[Kapten Trumm]

Tegelikult on nõuka autod tänuväärne materjal nädalavahetusel nokitsemiseks.
Osade hinnad on ikka ulmeliselt odavad.
Tõin just 412 mootori tihendite komplekti (ei sisalda plokikaane tihendit ja simmereid).
Maksis sümboolne 6 eurot, täiesti viisakas lääne stiilis silikoonide ja värkidega kaanetihend maksis 5 eurot.
Täiesti ulmeline

[häh]

Spidoka põhja sõitmisest. https://www.youtube.com/watch?v=D3ExfG29IhI on video bahnil 170 km/h sõitmisest (kirjas ei ole, aga arvata on, et pildil paistval jalal on navi, vähemalt silma ja postide järgi tundub "õige", mitte tavapärane -10 nagu spido näitab).

Võib vaadata võrdluses nende eespool olevate mosse-nool-skaalalt-väljas videotega. 170 km/h on ca 21 sekundit kilomeetrile, ehk 47 meetrit sekundis, 50 meetriste vahedega objektid lähevad sekundiga mööda (natuke aeglasemalt, aga vahe on nii väike- 0.1 sekundit-, et silma järgi ei fikseeri), 100 meetriste vahedega objektid u. 2 sekundiga. 150 km/h korral on kiirus 41.6 m/s- vastavalt siis 1.2 ja 2.4 sekundit. Saab aru küll, eriti kui rohkem kui üks vahe lugeda.

[jackpuuk]

Kapteniherra, ei saanud Sinu järgnevatest postitustest mingit vastust vigase mootori projekteerimise küsimuses. Kuidas selline asi ikkagi juhtuda sai?

Ikka veel on see küsimus sinu poolt vastamata, ehkki mäletamist mööda esitan seda juba kolmandat korda.