Ela 40seks ja hakkad vägagi teistmoodi mõtlema - kui sul on mida kaotada. Mina täna vahetaks 100 eurot kuus mõtlemata soomusvesti ja BTR-is istekoha vastu. Jah, millegi äravõtmine on väga keeruline - sestap peaks ikka 55 korda mõtlema, enne kui rahakotirauad sel teemal avada.Värskelt ajateenistusest tulnud ja Ukraina sündmusi jälgiva reservistina - eelista(k)sin toetust ajateenistuses. Enam pole nõukaaeg. Elu on muutunud. Praeguste rongi piletihindadega Tapa-Tallinn-Tapa läheks kuus umbes 24€ + hügieenitarbed jne. Lisaks kogu muu "elu" peale kuluv raha. See, et ma ajateenistuses olen, ei tähenda, et ma peaks elama nagu tsölibaadis.
Aga tegelikult polegi oluline - minu lemmiknäite eesmärk on lihtsalt näidata, et lihtsama soomuse muretsemine meil teps mitte rahapuuduse taga ei seisa. Ikka va tahte ja ülesandepüstituse taga.
Kui ma netist vaatan, et vanad BTR-id, BMP-1d jne maksavad eraisikule alates 20 000 dollarist ja taolisi ronte on KL-s meil putitatud mõne tuhande eurose eelarvega kasutuskorda, siis on üsna raske öelda, et raha pole. Jutt pole ju mingitest aktiivkasutuse masinatest, mis peavad aastakümneid igapäevast tallamist kannatama, vaid masinatest, mis peavad üle elama üksuse väljaõppetsükli aasta + üksuse hilisemad õppekogunemised ning mis enamiku aja veedavad kuskil hoiuplatsil - juba 2000 tundi jääkressurssi rahuldaks antud vajadusi küll ja veel. Nendel KV BTR-i laipadel oli mootoritunde ajakirjanduse andmetel ainult 1000 tunni kandis.