Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Siit varem ka läbi käinud aga:
Venelaste ekspordiks loodud konteiner-relvasüsteem on siin: https://www.youtube.com/watch?v=mbUU_9bOcnM
Point puust ette ja punaseks.
Venelaste ekspordiks loodud konteiner-relvasüsteem on siin: https://www.youtube.com/watch?v=mbUU_9bOcnM
Point puust ette ja punaseks.
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Neid väiksemaid rannikumere patrull laevu peab üritama tellida nii,et rahastus tuleb igasugustest EL fondidest, mingis osas loomulikult peab ise rahastama. Algul tellime ainult hüdrograafia mooduliga koos kõigi side ja radarissüsteemidega kui relvastust peal ei ole siis ei lähe need laevad mereväe alla. Hiljem tellime relvamoodulid juurde ning vajadusel saab hüdrograafia laevast mõne päevaga sõjalaev. Sellise lahendusega peaksime saama tellida kõik väiksemad laevad. Kindlasti laevaehitajad peavad olema kodumaised laevatehased siis maksudena tuleb osa raha veel tagasi meile. Ideaalses oludes meie peame ostma ainult relvastuse moodulid.
Kindlasti lubavad EL seadused piirivalve toetamist, sest kopterid osteti piirivalvele suures osas EL rahaga.
Hiljem kui laevad olemas võib kõik laevastikud ühendada.
Kindlasti lubavad EL seadused piirivalve toetamist, sest kopterid osteti piirivalvele suures osas EL rahaga.
Hiljem kui laevad olemas võib kõik laevastikud ühendada.
Reaalset sõjalist ohtu ei ole võimalik leevendada veel uuemate ja paremate patriootiliste sõnumitega ega kõnedega rahvusvahelistel kohtumistel.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Sellisel mõttel on juba jumet ja meie laevaehitajad on heal tasemel kes suudaks ka neid laevu edukalt toota.
Eesti on nii väike et siin võiks kogu laevapark olla ühe juhtimise all, nii tsiviil kui sõjalaevad.
Sama lugu ka lennunduses.
Miks ei võiks kõiki siselende sama vabalt hooldada lennuvägi vaid peavad jagelema mingid pisiettevõtted nende liinide pärast?
Eesti on nii väike et siin võiks kogu laevapark olla ühe juhtimise all, nii tsiviil kui sõjalaevad.
Sama lugu ka lennunduses.
Miks ei võiks kõiki siselende sama vabalt hooldada lennuvägi vaid peavad jagelema mingid pisiettevõtted nende liinide pärast?
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Ma olen jätkuvalt seda meelt, et Merevägi oma tänases võimekuses tuleb ära lõpetada, laevad PPAga liita ja kaldapealsed maaväega. MV rannakaitsekompanii ei erine sisuliselt kergest jalaväekompaniist, need merelt ründamise ja sadama kaitsmise teemad ei ole iseenesest asjad, mille pärast seda mereväe all pidada. Baasteadmised mereväe toimimise teemadel säilitatakse mingi KJPS rakukesena. Leedu MV multifunktsionaalsed laevad, mis enne olid Taani MV kasutuses, ongi see, mida ma mõtlesin. Rahulikumal ajal 76 mm kiirlaskekahur ja mõned KPd lähikaitseks ning merepäästevarustus ja kui aeg hakkab raskeks muutuma, siis raketid, torpeedod ja miinid peale ja naftapüüdmispoomid kaldale. Rannakaitseraketid oleks esimene asi, millele võiks MV likvideerimisest ülejäänud rahad investeerida, sest rannik on meil pikk ja hetkel katmata.
Juutidelt suuremat relvaostu ma ei usu, esiteks kogu selle kammaijaa pärast, mis seoses esimese ostuga tekkis ja teiseks sellepärast, et Javelinidega tehti uks USA poole lahti, loogiline, et järgmine ost on ka sealt, sest see on täiesti õige, et raskel hetkel on nemad ainukesed, kes ei pea Moskva reaktsiooni pärast pabistama, kui on vaja Baltikumi kiiresti relvastust saata. Javelin on kindlasti hea relv, oleks neid vaid rohkem, nii et igale kompaniile jätkuks. Raskel hetkel on KL lahingkompanii ülemal oma 3 laskesedmest 9 raketiga rohkem abi kui teadmisest, et brigaadikindral Heremile alluvas TT-rakettide kompaniis neid kusagil on, kuid meile appi ei jõua.
Miiniveeskamine tänapäeval on jah unustusse vajuv oskus, Soome MV veel hoiab seda võimet, et vajadusel venelastel laevateed Soome lahel ära mineerida, kuid miinide kokkukorjamine on tõesti väga kallis ja aeganõudev. Kaasaegsem lähenemine on vajalikud vastase alused torpedeerida või meretõrjeraketiga puruks lasta. Ka need riistad on soomlastel olemas, Eestis ei ole.
Kui venelased Baltikumi ründavad, siis esimeste hulgas pannakse kindlasti seisma laevaliiklus, lastakse mõned laevad kas sadamas või reidil põhja ja kuulutatakse mereblokaad välja ja tark kapten enam merele ei lähe. Ma eriti hästi ei kujuta ette, kuidas Eesti MV miinitraalerid kuumal ajal hakkavad iseseisvalt mingit mereteede lahtihoidmist tegema? Pigem istuvad sadamas ja ootavad paremaid aegu, kui ei ole veel põhja lastud nagu Gruusia mereväe alustega läks. Ma ei kujuta ka seda ette, et NATO liitlased = USA laevastik hakkaks ainult aborigeenide miinitõrjele lootes siia mingit varustust laevatama. Kui laevatatakse, siis ikka oma armaada kaitse all, mis tegeleb nii õhukaitse kui miinide traalimisega. Nii et kokkuvõttes on see Eesti MV miinitraalimine üks suur poosetamine, hea võimalus suurte poistega rahulikul ajal koos mängida, kuid raskel hetkel ei ole abiks.
Juutidelt suuremat relvaostu ma ei usu, esiteks kogu selle kammaijaa pärast, mis seoses esimese ostuga tekkis ja teiseks sellepärast, et Javelinidega tehti uks USA poole lahti, loogiline, et järgmine ost on ka sealt, sest see on täiesti õige, et raskel hetkel on nemad ainukesed, kes ei pea Moskva reaktsiooni pärast pabistama, kui on vaja Baltikumi kiiresti relvastust saata. Javelin on kindlasti hea relv, oleks neid vaid rohkem, nii et igale kompaniile jätkuks. Raskel hetkel on KL lahingkompanii ülemal oma 3 laskesedmest 9 raketiga rohkem abi kui teadmisest, et brigaadikindral Heremile alluvas TT-rakettide kompaniis neid kusagil on, kuid meile appi ei jõua.
Miiniveeskamine tänapäeval on jah unustusse vajuv oskus, Soome MV veel hoiab seda võimet, et vajadusel venelastel laevateed Soome lahel ära mineerida, kuid miinide kokkukorjamine on tõesti väga kallis ja aeganõudev. Kaasaegsem lähenemine on vajalikud vastase alused torpedeerida või meretõrjeraketiga puruks lasta. Ka need riistad on soomlastel olemas, Eestis ei ole.
Kui venelased Baltikumi ründavad, siis esimeste hulgas pannakse kindlasti seisma laevaliiklus, lastakse mõned laevad kas sadamas või reidil põhja ja kuulutatakse mereblokaad välja ja tark kapten enam merele ei lähe. Ma eriti hästi ei kujuta ette, kuidas Eesti MV miinitraalerid kuumal ajal hakkavad iseseisvalt mingit mereteede lahtihoidmist tegema? Pigem istuvad sadamas ja ootavad paremaid aegu, kui ei ole veel põhja lastud nagu Gruusia mereväe alustega läks. Ma ei kujuta ka seda ette, et NATO liitlased = USA laevastik hakkaks ainult aborigeenide miinitõrjele lootes siia mingit varustust laevatama. Kui laevatatakse, siis ikka oma armaada kaitse all, mis tegeleb nii õhukaitse kui miinide traalimisega. Nii et kokkuvõttes on see Eesti MV miinitraalimine üks suur poosetamine, hea võimalus suurte poistega rahulikul ajal koos mängida, kuid raskel hetkel ei ole abiks.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Lisaks veel, et vaadates Iisraeli positsioneerumist Venemaa-Ukraina konfliktis tekib sügavaid kahtlusi sellest riigist millegi soetamise osas.
Errare humanum est-aga veel inimlikum on selle teise kraesse väänamine...
-
- Site Admin
- Postitusi: 5706
- Liitunud: 16 Dets, 2003 11:32
- Kontakt:
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Hm, miks iseseisvalt? kui "suured poisid" tulevad, siis teed teeb lahti lihtsalt NATO 1. miinitõrje eskaader, mille koosseisus on alaliselt ka üks Eesti miinijahtija.Leo kirjutas: Ma eriti hästi ei kujuta ette, kuidas Eesti MV miinitraalerid kuumal ajal hakkavad iseseisvalt mingit mereteede lahtihoidmist tegema? Pigem istuvad sadamas ja ootavad paremaid aegu, kui ei ole veel põhja lastud nagu Gruusia mereväe alustega läks. Ma ei kujuta ka seda ette, et NATO liitlased = USA laevastik hakkaks ainult aborigeenide miinitõrjele lootes siia mingit varustust laevatama. Kui laevatatakse, siis ikka oma armaada kaitse all, mis tegeleb nii õhukaitse kui miinide traalimisega. Nii et kokkuvõttes on see Eesti MV miinitraalimine üks suur poosetamine, hea võimalus suurte poistega rahulikul ajal koos mängida, kuid raskel hetkel ei ole abiks.
Miks siis 3 aga mitte 1 laev? Sest nagu natukene eespool kirjutati:
Kui üks laev on merel
operatsioonivalmis, valmistub teine selleks väljaõppefaasis ning kolmas on remondis ja
hoolduses. Seega kõikide laevaklasside laevu peab olema vähemalt kolm, et tagada ööpäeva ja
aastaringne võime.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Iisrael on riiklikult huvitatud, et Ukrainas ei tuleks liiga kiiresti rahu. Sealt on veel tulemas juute Iisraeli, (ongi juba tulnud), et vastu seista kiirelt paljunevatele araablastele. Eestist kedagi eriti võtta ei ole, aga et Eestit toetataks teravalt Venemaale vastandudes - see on ka sügavalt mõttetu Iisraeli riiklike huvide seisukohast. Esimene relvatehing oli puhtalt äriline - endistelt N. Liidu aladelt me neid ei tahtnud (ei tahtnud isegi neid, mis Eestis olid, kuigi okupatsiooniarmee varad kuulutati Eesti omandiks) ja "lääne" relvi teised müüa ei tihanud. Juudid said hea hinna ja Venemaal oli siis endagagi tegemist, et selle peale pahandada (mida ka juudid suurepäraselt teadsid). Mäletan seda üldist entusiasmi, mis siis valitses, et ometi on õnnestunud päris relvi hankida.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Iisraeli ettevaatlikust ja selgete positsioonide mittevõtmist Vene-Ukraina konflikti suhtes on mõttetu siduda Ukriana juutide saatusega ja nende tulemise või mittetulemisega Iisraeli. Tobe teooria. Iisraeli ettevaatlikus tuleb mujalt: Vene-Süüria ja Vene-Iraani suhetest. Just seal on Iisraeli strateegilised huvid ja just selles valguses kujundab Iisrael oma suhteid Venemaaga.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
just. juudid ise on ka foorumites kirjutanud, et putinist seal keegi vaimustuses pole ja pikas perspektiivis on venemaa nende jaoks jällegi ohu allikas, ent praegu hoitakse häid suhteid, kuna putini käes on liiga suured hoovad mingi suurema jama kokkukeeramiseks nende naabruses. vaimustuses kumbki pool üksteisest pole, on külm kaalutlus
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Tore. Lõpuks hakkavad inimesed aru saama, et laevastik ongi ropult kallis asi ülal pidada.
Juba praeguse laevastiku hooldus- ja remondikulud võtavad inimesi sõnatuks ent ikka soovitakse rohkem laevu - kaasaarvatud PPA omi. Kas te ei arva, et korraliku laevastiku püsikulud võtavad päris suure ampsu võimalikus hanke-eelarvest? Rääkimata mehitamisprobleemidest.
Konteinerkandjatena on muideks Eestil olemas Jakob Prei ja PVL-101
Juba praeguse laevastiku hooldus- ja remondikulud võtavad inimesi sõnatuks ent ikka soovitakse rohkem laevu - kaasaarvatud PPA omi. Kas te ei arva, et korraliku laevastiku püsikulud võtavad päris suure ampsu võimalikus hanke-eelarvest? Rääkimata mehitamisprobleemidest.
Konteinerkandjatena on muideks Eestil olemas Jakob Prei ja PVL-101
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Rannukukaitse olulisusest räägib eelpool tsiteeritud magistritöö autor ka viimases ajakirjas "Sõdur". Lehekülg 20:
http://issuu.com/sodur/docs/sodur0115/1 ... 9/11930245
http://issuu.com/sodur/docs/sodur0115/1 ... 9/11930245
Ülbeks minekuga hakkavad vead tulema.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Tschy kirjutas:Tore. Lõpuks hakkavad inimesed aru saama, et laevastik ongi ropult kallis asi ülal pidada.
Juba praeguse laevastiku hooldus- ja remondikulud võtavad inimesi sõnatuks ent ikka soovitakse rohkem laevu - kaasaarvatud PPA omi. Kas te ei arva, et korraliku laevastiku püsikulud võtavad päris suure ampsu võimalikus hanke-eelarvest? Rääkimata mehitamisprobleemidest.
Konteinerkandjatena on muideks Eestil olemas Jakob Prei ja PVL-101
Kui selle kolme ulpiva kakajunni asemel kaitseks meid 3 Hamina klassi raketikaatrit - ma arvan,Lihtsalt väike võrdlus - Soome ostis Hamina klassi Raketikaatri Hamina 21,7 miljoni euroga.
http://yle.fi/uutiset/merivoimille_nelj ... ne/5196271
Laev valmistati Rauma laevatehases (nagu meil on näiteks Loksa laevatehas).
Eesti ostis 51 miljoni euroga 3 second-hand Sandown klassi Miinijahtijat.
Ehk siis 17 miljonit euri tükist.
Asi pole rahas. Asi on valikutes.
Nendest loobumisega on nii :" Parem õudne lõpp kui lõputu õudus."
et paljude pahameel kulutatud eurode üle pehmelt öeldes vaibuks või asenduks teistsuguse vaidlusega.
PS! Ostuhind oli ligilähedane !
"We have 50 million Muslims in Europe. There are signs that Allah will grant Islam victory in Europe—without swords, without guns, without conquest—will turn it into a Muslim continent within a few decades." Muammar Gaddafi
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
no ka need soome kaatrid on suht mõttetud meie kontekstis, mida nad annavad meile, mida ei anna raketipatarei veoautodel läänemaa/harjumaa teedel sissimas? soomes on neil arhipelaagis võimalik sissida, meie rannajoon ei ole selline. kohti, kus nad end peita võivad, on vast 2-3 ja vastasel pole just eriti raske neid sealt välja suitsetada, kui need ikka ette võtta, siis konflikti teisel päeval on nad ikka põhjas. kõik, mis soomes on , ei tasu ka kriitikavabalt meile üle kanda...
-
- Liige
- Postitusi: 149
- Liitunud: 12 Okt, 2014 14:38
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
Neid peidukohti on vast ikka rohkem. Iga natuke suurema saare taga või suvalises lahes.
Re: Kuidas hindate Eesti kaitsevõimekust?
su-24/34 radaripilt on teistsugune, kui merepinnal ulpivas korvetis/fregatis....
Kes on foorumil
Kasutajad foorumit lugemas: Google [Bot] ja 1 külaline